Legislator Case Law & Legislation
2-07-31368/15 AI generated

2-07-31368/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-07-31368/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hagiavalduse kohaselt on pooled XXX.a. sündinud MD`u vanemad. Kostja ei ole lapse sünniaktile isana kantud, kuna pooled läksid lahku kui hageja oli 4 kuud rase. Vabatahtlikult ei ole kostja nõustunud vastavat kannet tegema Hageja palub hagiavalduses tuvastada poolte ühise lapse MD`u põlvnemine kostjast ja kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED

Legislator headnote

AI generated

2-07-31368/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Perekonnaseaduse (PkS) § 38 lg 3 järgi põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. Perekonnaseaduse § 42 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Keywords

AI generated
proof of statelessness inadequate factual investigation necessary expense expulsion despite health conditions inadequate medical assessment implausible persecution claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Harju Maakohus K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt on pooled XXX.a. sündinud MD`u vanemad. Kostja ei ole lapse sünniaktile isana kantud, kuna pooled läksid lahku kui hageja oli 4 kuud rase. Vabatahtlikult ei ole kostja nõustunud vastavat kannet tegema Hageja palub hagiavalduses tuvastada poolte ühise lapse MD`u põlvnemine kostjast ja kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED

Kohtuasja number 2-07-31368

Otsuse kuupäev 25.september 2008.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi JD(isikukood XXX) hagi DA`i (isikukood XXX) vastu põlvnemise tuvastamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 22.august 2008.a. Istungil osalenud isikud Hageja JD Hageja lepinguline esindaja Oksana Smirnova Kostja DA

Resolutsioon Hagi rahuldada.

Tuvastada, et XXX.a. sündinud MD(isikukood XXX) põlvneb XXX.a. sündinud DA`ist (isikukood XXX).

Jätta kostja kanda pool hageja tasutud riigilõivust ja pool hageja tasutud ekspertiisikuludest. Ülejäänud poolte kohtukulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagiavaldusele tema vastu suunatud nõuet ei tunnista. MDu põlvnemine kostjast ei ole tuvastatud ja kostja leiab, et põlvnemise tuvastamiseks tuleb teostada DNA ekspertiis.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud hageja ja kostja seletused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjaga on tõendatud, et hagejal on XXX.a. sündinud poeg MD. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et enne lapse sündi elasid pooled koos, kooselu kestis umbes pool aastat.

Perekonnaseaduse (PkS) § 38 lg 3 järgi põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. Perekonnaseaduse § 42 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Kohtuistungil avaldas kostja, et ta ei vaidle vastu, et MD põlvneb temast. Asja materjalidele lisatud ekspertiisiakti kohaselt on ekspert arvamusel, et DA`i isadus MD`u suhtes ei ole välistatud ning DA saab väga suure tõenäosusega olla MD`u bioloogiline isa. Eksperdiarvamuses on väljendatud, et tõenäosus, mille kohaselt DA on MD`u bioloogiline isa on 99,9999984 %. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et asjas on tõendamist leidnud, et kostja on MD`u isa ja seetõttu tuleb põlvnemise tuvastamise nõue rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Arvestades asjaoluga, et poolte vahel oli vaidlus lapse põlvnemises ning kostja asus seisukohale, et vaidluse lahendamiseks tuleb teostada DNA ekspertiis, siis leiab kohus, et kostja kanda tuleb jätta pool hageja tasutud riigilõivust ja pool hageja tasutud ekspertiisitasust. Ülejäänud poolte kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Krista Kirspuu Kohtunik