2-08-27122/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-27122

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

25. september 2008, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-27122

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi J.K. vastu 178

533,62 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (RK 10183757,

asukoht Rüütli 23 51006 Tartu), esindaja Ülle-Nancy Liiv;

kostja J.K.

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank ASi hagi J.K. vastu.

2. Välja mõista J.K. Balti Investeeringute Grupi Pank ASi kasuks 178 533 (ükssada

seitsekümmend kaheksa tuhat viissada kolmkümmend kolm) krooni ja 62 senti, millest

119 295,33 krooni on tagastamata krediidisumma, 12871,87 krooni sissenõutavaks

muutunud tasumata intress, 21 707,35 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 23 859,07

krooni leppetrahv ja 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud.

3. Välja mõista J.K. alates 25. juunist 2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni välja viivis 24,55% tagastamata krediidisummalt aastas.

4. Jätta Balti Investeeringute Grupi Pank ASi menetluskulud J.K. kanda.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Edasikaebamise kord

Balti Investeeringute Grupi Pank AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

2(4)

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

J.K. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.01.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700009/15st, mille

kohaselt andis hageja kostjale 50 000 krooni krediiti, millest peeti kinni lepingu sõlmimise tasu

500 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi 25% krediidisummast

ühe aasta kohta ja kogu lepinguperioodi eest 125 510,84 krooni.

Lepingu raames sõlmisid hageja ja kostja kaks kokkulepet krediidisumma suurendamise ja

lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 2 kinnitas võlgnik, et tal on kokkuleppe

sõlmimise seisuga hageja ees täitmata rahalised kohustused 276 371,10 krooni, s.h

krediidisumma 80 694,70 krooni ja intress 195 676,40 krooni, millest viimane annulleeriti.

Kokkuleppe alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 39 000 krooni võrra, uueks

krediidisummaks 119 694,70 krooni. Kokkuleppe nr 2 alusel muudeti lepingus sätestatud

intressimäära ja uueks intressimääraks alates 19.04.2007 loeti 24,55% uuelt krediidisummalt

aastas.

Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 05.10.2007

kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse ja pakkus võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe

sõlmimiseks. 14.11.2007 ütles hageja lepingu üles, sest kostja ei asunud lepingut täitma.

Hageja nõuab kostjalt kokku 178 533,62 krooni väljamõistmist, millest 119 295,33 krooni on

tagastamata krediidisumma, 12 871,87 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

21 707,35 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 23 859,07 krooni leppetrahv ja 800 krooni

võla sissenõudmisega seotud kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 25.06.2008 kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,55% tagastamata krediidisummalt

aastas.

Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1, 2; 108 lg 1, 113 lg 1; 158 lg

1; 416 lg 1, 2. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 04.08.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 48). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 08.08.2008 (tl 49).

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

3(4)

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1

alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0700009/15st

(tl 23) ja selle maksegraafiku (tl 24-26); Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute

üldtingimused; 18.01.2007 sõlmitud kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja

lepingutingimuste muutmise kohta koos maksegraafikuga (tl 39-40), 19.04.2007 kokkulepe nr 1

krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta koos maksegraafikuga (tl 32-

36), 28.08.2007, 05.10.2007, 14.11.2007 hagejalt kostjale saadetud meeldetuletuskirjad ja

lepingu ülesütlemise teate (tl 18-20); hageja kehtestatud hinnakirja (tl 21).

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 50 000 krooni krediiti. Krediidisummat

suurendati 18.01.2007 kokkuleppe nr 1 alusel 31 000 krooni võrra, 19.04.2007 kokkuleppe nr 1

alusel 39 000 krooni võrra. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut,

jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda

intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib

võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos.

Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt nii kohustuse täitmist (VÕS § 108),

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113) kui kahju hüvitamiseks

leppetrahvi (VÕS § 158).

VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt

koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus

kokkuleppele jõudmiseks. Hageja hoiatas 05.10.2007 kirjalikult kostjat lepingu ülesütlemisest,

kui kostja ei tasu kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, pakkudes

hagejale ühtlasi kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja ei

reageerinud 28.08.2007 ja 05.10.2007 meeldetuletuskirjadele, ütles hageja 14.11.2007 lepingu

üles, nõudes võlgnevuse 156 445,02 krooni tasumist, millest 119 295,33 krooni moodustab

tagastamata krediidisumma, 12 871,87 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

23 859,07 krooni leppetrahv, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 18,75 krooni

viivis.

VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma

tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu

lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel

krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise

arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud juhul

lepingu järgselt viivise määraks 24,55% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel

14.11.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 18,75 krooni. Kuna

kostja ei ole tema käsutuses olevat krediidisummat tagastanud, on hageja viivisenõue perioodil

14.11.2007-25.06.2007 suurenenud 21 688,60 krooni (24,55% × 224 päeva/365 päevaga x

4(4)

143 954,40 kr) võrra. Kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 21 707,35

krooni (18,75 kr + 21 688,60 kr).

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3

alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma

leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu alusel on

leppetrahvi suuruseks 23 859,07 krooni (119 295,33 kr × 20%). Võla sissenõudmisega seotud

kulud 800 krooni on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja

üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale.

Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista kokku 178 533,62 krooni, millest 119 295,33 krooni on tagastamata

krediidisumma, 12 871,87 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 21 707,35 krooni

viivis, 23 859,07 krooni leppetrahv ja 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Samuti on

põhjendatud hageja taotlus mõista kostjalt välja alates 25.06.2008 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,55% tagastamata krediidisummalt aastas.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja

menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik