2-08-19915/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 ÄRAKIRI ÄRAKIRI ÄRAKIRI ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 25.september 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number 2-08-19915 Tsi Tsi Tsi Tsiviilasi viilasi viilasi viilasi M D ’i hagi K K ’a vastu elatise väjamõistmise nõudes. Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Hageja: M D , isikukood xxxx, elukoht xxxx Kostja: K K , isikukood xxxx, elukoht xxxx esindaja volikirja alusel R S , isikukood xxxx, elukoht xxxx Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg 12.09.2008.a. Kohtuistungil osalesid Kohtuistungil osalesid Kohtuistungil osalesid Kohtuistungil osalesid Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon: Hageja, kostja ja kostja esindaja

M D i hagi i hagi i hagi i hagi K K K K K ’a ’a ’a ’a vastu elatise väjamõistmise nõudes vastu elatise väjamõistmise nõudes vastu elatise väjamõistmise nõudes vastu elatise väjamõistmise nõudes jätta jätta jätta jätta rahulda rahulda rahulda rahuldamata. mata. mata. mata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere Kohtumaja kantsel Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere Kohtumaja kantsel Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere Kohtumaja kantsel Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu ei kaudu ei kaudu ei kaudu 25 25 25 25.0 .0 .0 .09.2008.a. .2008.a. .2008.a. .2008.a.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovi Kui apellant soovi Kui apellant soovi Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses b asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses b asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses b asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 (TsMS § 442 lg. 6 (TsMS § 442 lg. 6 (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). § 633 lg. 7). § 633 lg. 7). § 633 lg. 7).

I. Asjaolud, hageja nõue.

I. Asjaolud, hageja nõue.

I. Asjaolud, hageja nõue.

I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavaldus on esitatud maksekäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust xxxx.a. sündinud poeg M D , kes elab koos hagejaga ning on tema kasvatada ja ülalpidada. Kohtu 18.12.1998.a. otsusega on kostjalt hageja kasuks ja lapse ülalpidamiseks elatis välja mõistetud tol ajal kehtinud seaduste alusel. Hageja on pidanud pöörduma kohtutäituri poole, et elatusrahad kätte saada. Lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab reeglina suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused on suuremad, kui lapsest lahus elaval

2 vanemal, mistõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvatamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Lapse vajalikud kulud ei koosne ainult toidu-, riietuse, õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega, mistõttu perekonnaseadusest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Hageja on pöördunud kostja poole ettepanekuga elatise suurendamiseks, kuid kostja pole sellega nõustunud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis igakuise elatusrahana 2 175 krooni, mis on seadusega sätestatud miinimummäär.

II. Kostja kirjalik vastus.

II. Kostja kirjalik vastus.

II. Kostja kirjalik vastus.

II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele teatab, et on püüdnud lapse ülalpidamiskohustust täita, kuid majanduslik olukord ei võimalda elatist maksta suuremas summas, kui see on olnud seni. Lääne-Viru Maakohtu 18.12.1998.a. otsusega 2-723 on kostjalt välja mõistetud elatis ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja netosissetuleku moodustavad sotsiaaltoetused: emapalk riigilt 4 900 krooni, lastetoetused 900 krooni. Kostja ülalpeetavad on H S , V S , M D . Pärast 1998.a. otsuse jõustumist ei ole hageja võimaldanud kostjal pojaga kohtuda, mistõttu lapse närvide huvides loobus kostja katsetest pojaga kohtuda. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlemisega.

III. Asja kohtulik arutelu.

III. Asja kohtulik arutelu.

III. Asja kohtulik arutelu.

III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja palub hagi rahuldada ja elatist suurendada, sest lapse vajadused aasta-aastalt suurenevad. Kostja ei ole lapse vastu huvi tundnud ega teda toetanud. Kohtu poolt väljamõistetud elatusraha saamiseks on tulnud korduvalt käia kohtutäituri juures. Kostja makstav summa ei ole piisav, lapse vajadused kuus on vähemalt 4 000 krooni ulatuses. Hageja seletab, et tema elab kahetoalises korteris neljakesi ja tal on ülal pidada veel teine laps, kes sai üheksakuuseks. Eluruumi haldamise ja kütte kulud on talvel

2 000 krooni ringis. Teise lapse ema praegu tööl ei käi. Töötasu on umbes 11 500 krooni kuus. Tööl tuleb käia Rakveres, selleks on kulutused sõiduautole. Muid sissetulekuid pole. Poeg õpib Vinni Gümnaasiumi üheksandas klassis ja käib treeningutel. Kevadel lõpetab poeg kooli, on vaja kooli vahetada, kulutused jälle suurenevad. Hageja ütleb, et ta pole nõus vähemaga kui miinimumsumma. Kostja esindaja selgitab, et kostjal puudub võimalus elatise suurendamiseks, sest tema sissetulek käesoleva aja seisuga on ainult 1 500 krooni. Kostjal on veel kaks last uuest kooselust ja ta on viimase lapsega kodus. Senine emapalk lõppes septembris 2008.a. ja muid sissetulekuid pole. Hagejat ja lapsi peab ülal laste isa. Viimane maksab ka eluasemelaenu ja muud maksud. Kostja esindaja palub kohtul kohaldada PKS § 61 lg. 1, sest elatusraha suurendamisel jääksid kostja kaks last vähem kindlustatuks kui hageja juures elav poeg. Kostja ütleb, et ta on püüdnud oma vanemakohustust täita ja on maksnud veerandi miinimumpalgast nagu kohus on kunagi määranud. Elatusraha suurendada teiste laste isa arvel ei ole õige. Emapalk on lõppenud ja ka senise elatusraha maksmisel on vaja teiste laste isa abi.

IV. Maakohtu otsuse põhjendused.

IV. Maakohtu otsuse põhjendused.

IV. Maakohtu otsuse põhjendused.

IV. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi jääb rahuldamata järgmistel asjaoludel. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Kostjalt on hageja kasuks elatis välja mõistetud veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast kuus. Kostja maksab elatusraha kohtutäituri vahendusel, kes miinimumpalga igakordsel muutumisel määratleb ka elatusraha summa. Alates 01.01.2008.a. on see 1 090 krooni. Väljamõistetud elatise maksmise osas võlgnevust ei ole. Seega on lapsevanem oma lapse ülalpidamise kohustust täitnud.

3 Vastavalt PKS § 61 lg. 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg. 2 kohaselt lähtub kohus elatusraha määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja palub väljamõistetud elatist suurendada, sest lapse vajadused pidevalt suurenevad. Samas hageja ei tõendanud, et kostja varaline seisund pärast elatise kohtuotsusega väljamõistmist oleks sedavõrd paranenud, et oleks võimalik seni makstavat elatusraha suurendada. Vastavalt TsMS §-le 230 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kostjaga ühise poja eeldatavaid kulutusi pole hageja määratlenud ega kohtule esitanud. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg. 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrast juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sama paragrahvi lg. 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla viidatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Hinnates tuvastatud asjaolusid, kohus leidis, et hageja taotluse rahuldamisel jääksid kostja kaks last vähem kindlustatuks, kui poolte ühine laps. Hagejal on lisaks ühisele lapsele kostjaga ülal pidada veel üks laps, kostjal kaks. Hinnates hageja varanduslikku olukorda tema seletusest lähtuvalt, tuli kohus järeldusele, et hageja on võimeline lapse ülalpidamisse panustama rohkem kui kostja. Siinjuures arvestab kohus ka asjaolu, et hageja saab lapsele, lisaks kostja makstavale elatusrahale, ka riikliku toetust 300 krooni kuus, mis kokku teeb 1 390 krooni.

Kui miinimumpalk kelle tahes äraelamiseks on seadusega sätestatud, siis järelikult on võimalik last ülal pidada ka selle palga piires. Hageja sissetulekuks on tema töötasu 11 500 krooni, mis koos kostjalt ja riigilt saadava toetusega moodustab sissetulekuks kolm miinimumpalka ja mille ülalpeetavate arvule jagamisel on võimalik katta ilmselt kõigi kolme ülalpidamise kulud. Kostja sissetulekuks on 1 500 krooni. Kostja on tunnistanud, et teda ja tema lapsi peab ülal kahe viimase lapse isa, kes maksab ka eluaseme eest. Seega pole millegi arvelt võimalik hagi rahuldada ja kostja poolt seni makstavat elatusraha suurendada.

TsMS § 164 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS § 61, TsMS §-de 164, 441-442, 632 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 27. oktoobril 2008.a

27. oktoobril 2008.a

27. oktoobril 2008.a

27. oktoobril 2008.a Nooremreferent I.Golubev

4