2-08-19971/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI ÄRAKIRI ÄRAKIRI ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa Otsuse tegemise aeg ja Otsuse tegemise aeg ja Otsuse tegemise aeg ja Otsuse tegemise aeg ja koht koht koht koht 25.september 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 Tsiviilas Tsiviilas Tsiviilas Tsiviilasja number ja number ja number ja number 2-08-19971 Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi K -L D ’i hagi A D ’i vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Hageja: K -L D , isikukood xxxx, elukoht xxxx Kostja: A D , isikukood xxxx, elukoht xxxx. Istungi toimumise aeg stungi toimumise aeg stungi toimumise aeg stungi toimumise aeg 15.09.2008.a. Istungil osales Istungil osales Istungil osales Istungil osales Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon: hageja Rahuldada K Rahuldada K Rahuldada K Rahuldada K -L D ’i hagi A ’i hagi A ’i hagi A ’i hagi A D ’i ’i ’i ’i vastu vastu vastu vastu elatise nõudes elatise nõudes elatise nõudes elatise nõudes tervikuna. tervikuna. tervikuna. tervikuna. Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista A D D D D ’i’i’i’iltltltlt (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ) ) ) K -L D ’i ’i ’i ’i (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ) ) ) kasuks kasuks kasuks kasuks ja tema ja tema ja tema ja tema ülalpidamiseks ülalpidamiseks ülalpidamiseks ülalpidamiseks alates alates alates alates 20 20.0 .0 .0 .05.200 .200 .200 .2008.a. elatis kuni .a. elatis kuni .a. elatis kuni .a. elatis kuni K -L D ’i ’i ’i ’i õpingute lõpetamiseni õpingute lõpetamiseni õpingute lõpetamiseni õpingute lõpetamiseni iga iga iga igakuise elatusrahana 2 kuise elatusrahana 2 kuise elatusrahana 2 kuise elatusrahana 2 100

00 (kaks tuhat ükssada) (kaks tuhat ükssada) (kaks tuhat ükssada) (kaks tuhat ükssada) krooni kuus. krooni kuus. krooni kuus. krooni kuus.

Jätta menetluskulud kostja kanda. Jätta menetluskulud kostja kanda. Jätta menetluskulud kostja kanda. Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista A D D D D ’ilt ’ilt ’ilt ’ilt (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ) ) ) riigilõivu katteks riigituludesse 1 250 (üks riigilõivu katteks riigituludesse 1 250 (üks riigilõivu katteks riigituludesse 1 250 (üks riigilõivu katteks riigituludesse 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. tuhat kakssada viiskümmend) krooni. tuhat kakssada viiskümmend) krooni. tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS-s s s s SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansapank konto nr. s Hansapank konto nr. s Hansapank konto nr. s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2900072136. 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2900072136. 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2900072136. 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2900072136. Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgnev Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgnev Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgnev Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase a 14 päeva jooksul ja sellekohase a 14 päeva jooksul ja sellekohase a 14 päeva jooksul ja sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere Kohtuma Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere Kohtuma Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere Kohtuma Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu ja kantselei kaudu ja kantselei kaudu ja kantselei kaudu 25.09.2008.a. 25.09.2008.a. 25.09.2008.a. 25.09.2008.a.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord: Edasikaebamise kord: Edasikaebamise kord: Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada

apellatsioonkaebus

Viru Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada

apellatsioonkaebus

Viru Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada

apellatsioonkaebus

Viru Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada

apellatsioonkaebus

Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kätte Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kätte Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kätte Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast toimetamisele järgnevast toimetamisele järgnevast toimetamisele järgnevast päevast arvates. päevast arvates. päevast arvates. päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7 lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7 lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7 lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).).).).

I. Asjaolud

I. Asjaolud

I. Asjaolud

I. Asjaolud, hageja , hageja , hageja , hageja nõue nõue nõue nõue ja k ja k ja k ja kostja kirjalik vastus. ostja kirjalik vastus. ostja kirjalik vastus. ostja kirjalik vastus. Hageja on kostja 12.12.1989.a. sündinud tütar, kes täisealiseks saanuna õpib Rakvere Reaalgümnaasiumis. Kostja pole hagejale pärast hageja täisealiseks saamisest elatist maksnud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2 100 krooni kuus. Hagi on esitatud PKS §-de 60 lg. 2 ja 61 lg. 4 alusel.

Kostja kohtule 03.07.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses selgitab et ta ei mõista, miks tütar kohtusse pöördus. Kui tütar külas käis, ei rääkinud ta midagi, alles 2008.a. märtsikuus teatas, et tal on õigus elatist saada. Kostja palus tütart, et tütar ootaks, kuni saavad makstud alimendid tema emale, kellele viimane makse on vaja teha 2008.a. juulikuus. Tütar elas ka oma kostja poolt vanaema juures Rakveres, et oleks lihtsam koolis käia, samuti annab tütrele raha tema vanaisa. Kostja selgitab, et tal on praegu majanduslikult raske seis, sest ta on pere ainuke toitja. Kodus on veel kolmeaastane poeg, kellega naine on kodus. Selletõttu naine ei tööta ja makse maksta on raskem. Maksta on EMT võlg 6 019 krooni ja 72 senti ning kuni 2010. aastani võlg S.K ’ile igakuiste maksetena 2 500 krooni kuus. Kostja teatab, et üle

1 800 krooni ta maksma pole võimeline. Vastusele on lisatud vastuväiteid põhistavad dokumentaalsed tõendidsissetuleku arestimise akt, laenuleping, alimentide seis, tõend töötasu kohta, A D ’i sünnitunnistus. 11.08.2008.a. kohtule saabunud e-kirjas teatab kostja, et tema ei soovi tütrega kohut käia, kui seaduse järgi on tütrel õigus elatist saada. Kostja peab loomulikuks, et maksab tütrele elatist, teatab, et eelistungile ei tule, kuna see on väga kulukas, ning leiab, et kui kuidagi teisiti ei saa, siis võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse.

II. II. II. II.Asja kohtulik men Asja kohtulik men Asja kohtulik men Asja kohtulik menetlus ja maakohtu otsuse põhjendus. etlus ja maakohtu otsuse põhjendus. etlus ja maakohtu otsuse põhjendus. etlus ja maakohtu otsuse põhjendus. 15.09.2008.a. määratud eelistungile kostja ei ilmunud, kuigi on kohtukutse 06.08.2008.a. kätte saanud, mida tõendab allkirjaleht toimikus kostja. Kuna tagaseljaotsuse saab kohus teha esitatud hagiavaldusest lähtudes, siis käsitles kohus kostja kirjalikku teadet hagi õigeksvõtuna ja lahendas asja sisuliselt. Istungile ilmunud hageja palus hagi rahuldada. Hageja selgitas, et kõik pole päris nõnda nagu isa on kirjalikus vastuses kirjeldanud. Hageja ootas niigi mitu kud ja andis isale aega elatist maksta, sest isaga oli kokkulepe, et ta maksab 1 500 krooni, aga isa ei maksnud üldse. Hageja elab oma ema ja ema uue perega koos, mistõttu on ema ülalpidamisel ja elada tuleb palgast-palka. Hageja ütleb, et on katsunud ise hakkama saada, suvel ta töötas ja sai ka töötasu, kuid abi on siiski vaja. Vanaema enam pole, vanaisa on andnud natuke raha, nt. 200 krooni, kui hageja on küsinud, vanaisa on maksnud ka telefoniarveid ja ostnud vajadusel midagi. Hageja on veendunud, et isa ja tema pere eluviis väljendab tema võimalust elatist maksta, isa peres on sellised asjad, mida hageja endale lubada ei saa, näiteks sülearvuti, liisitud on ka auto. Hageja leiab, et kuigi ta sai täisealiseks juba 2007.a. detsembris, jääb ta oma hagiavalduses märgitud summa 2 100 krooni juurde ega nõua seda ka tagantjärele.

Kohus leidis, et esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 63 kohaselt elatis §-s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes §-s 61 sätestatust. PKS § 61 lg. 2 kohaselt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus m hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostj õigus hagi õigeks võtta. Kostja on hagi õigeks võtnud tervikuna. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Elatusraha maksmisega nõustumisest on kostja teatanud kirjalikult. Kui hagi on õigeks võetud ja kostja on elatusraha summaga nõus, puudub vajadus hinnata poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja soovib elatist

2 100 krooni, mis on väiksem kui seadusega sätestatud miinimummäär. TsMS § 437 kohaselt kohus ei saa mõista välja rohkem, kui hageja taotleb. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis igakuise elatusrahana 2 100 krooni ja hagi kuulub rahuldamisele tervikuna. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis on 20.05.2008.a. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg. 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Kuna hageja on riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis riigilõiv tuleb välja mõista kostjalt riigituludesse. TsMS § 129 lg. 2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on summalt 2 100 x 9 = 18 900 krooni tasumisele kuuluv riigilõiv 1 250 krooni.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 63, 70, TsMS §-de 129, 162, 440-442, 468,

632 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 30. oktoobril 200

30. oktoobril 200

30. oktoobril 200

30. oktoobril 2008.a 8.a 8.a 8.a Nooremreferent I.Golubev