2-08-4535/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-08-4535

Määruse kuupäev

24.september 2008

Kohtunik

Lukiina Vismann

Kohtuasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Jõelähtme vald (esindaja Jõelähtme Valla Valitsus), avaldus lapse äravõtmiseks vanemalt ilma vanema õiguste äravõtmiseta

Avaldaja Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu ) esindaja: R Sergejeva Puudutatud isik: VL (eluk xxx) Puudutatud isik: D L (eluk xxx) Puudutatud isiku: D L määratud esindaja adv Helen Tomberg AB Tibar & Partnerid e-mail helen.tomberg@tibar.ee

Asja läbivaatamise kuupäev

04.09. 2008

Istungil osalenud isikud

Avaldaja esindaja: R Sergejeva Puudutatud isik: D L Puudutatud isiku esindaja: D L määratud esindaja adv Helen Tomberg Tõlk: Nadežda Timofejeva

Resolutsioon

Rahuldada Jõelähtme valla avaldus.

Võtta ära alaealine D La (isikukood xxx) oma isa VL (ik xxx) kasvatuselt ilma vanema õiguste äravõtmiseta.

Anda vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealine D L edasine elukorraldus tema elukohajärgsele eestkosteasutusele Jõelähtme Vallale (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu). Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. TsMS § 553 lg 1 vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus-ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. TsMS § 553 lg 2 määrused, millele laps võib määruskaebuse esitada, tuleb talle isiklikult teatavaks teha. Menetluse käik. 08.02.2008 Harju Maakohtu menetluses on Jõelähtme valla avaldus VL tütre D L äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta.

D L emana on tema sünniakti kantud A B ja isana VL. Kohtuotsusega on lapse elukohaks määratud isa elukoht. Avaldajale teadaolevalt on A B asotsiaalse eluviisiga isikuks, tema asukoht on nii avaldajale kui perekonnale teadmata. Eestkosteasutuse kogutud andmetel sattus perekond sotsiaalametnike järelevalve alla esmakordselt 2006.a. algul. Selle põhjuseks oli VLi süstemaatiline vaimne ja füüsiline vägivald D suhtes. Tegelikult algasid probleemid juba palju varem. D õppis Gümnaasiumis, kus D suhtes vägivalla kasutamine ja isapoolne ebakohane kohtlemine olid klassijuhatajale ja sotsiaaltöötajale teada juba vähemalt alates 2005.aastast.

Põhjus, miks vastavat infot ei edastatud politseile, oli lapse vastuseis selleks. Esimest korda esitas D politseile avalduse 21.01.2006.a. 4.02.2007.a. edastas kooli sotsiaaltöötaja E Tiganik avaldajale andmed selle kohta, et isa kasutab lapse suhtes süstemaatiliselt vägivalda, peksab teda. Seetõttu ööbis D tihti sõprade juures. Lisaks füüsilisele peksmisele kasutas V.L D suhtes vaimset vägivalda, mis seisnes tema suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamises, sõimus, hirmutamises ja alandamises. V.L käitumise talumine kodus mõjutas tüdruku õppeedukust koolis.

Kaitseks isa eest on D vähemalt kahel korral viibinud Vääna Lasteja Noortekodu varjupaigas. Põhja PP Ida-Harju Politseiosakonna 5.02.2008.a. teatisest nähtub, et VLi suhtes on kahel korral alustatud kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise tunnustel. Need on aga lõppenud isa ja tütre leppimisega. D lõpetas 2007.a. Gümnaasiumi juures põhikooli. Õppeedukus oli rahuldav, humanitaarainetes ja keeltes keskmine. Samas peeti teda laia silmaringi ja hea sõnavaraga nooreks, kes on kohusetundlik ja töökas, iseloomult heatahtlik ja tagasihoidlik.

Pärast põhikooli lõppu asus D õppima TT. Erialavalik aga ei rahuldanud teda, mistõttu vahetas sel aastal kooli. D nõusolekul paigutati ta alates 30.01.2008.a. lastekodusse ajutisele asenduskoduteenusele. Lastekodu juhataja k.t. L T kirjeldas D kui väga meeldivat tütarlast, kellel oli küll probleem koolikohustuse täitmisega. L.T seletas seda D.L rahulolematusega eriala suhtes, mitte kooliskäimise suhtes üldiselt. D elas alates 30.01.2008.a. ja kuni 7.07.2008.a. lastekodus. Alates suve lõpust elab D MTÜ noortekodus Tallinnas xxx. Noortekodu külastamisel veendusin, et selles on Dle tagatud stabiilne elukorraldus.

D jagab noortekodus tuba eakaaslase Maritaga, noortekodus on olemas kõik eluks vajalik. Noortekodu on allakirjutanu hinnangul D sobiv ka seetõttu, et sealne elukorraldus arvestab tema juba välja kujunenud iseseisvust, võimaldades seejuures vajalikku toetust ja järelevalvet noortekodu juhataja poolt. Alates 1.septembrist õpib D T L M 1.kursusel automaaleri erialal. Samal kursusel õpib ka D noormees, mis annab kooliskäimiseks täiendava motivatsiooni. Suhteid teiste noortekodu elanikega peab D normaalseks. Lähedast sõbrannat ei ole, sest pettumusekogemus on muutnud ettevaatlikuks.

Head suhted on noormehe ja tema vanematega. Suvel veetis D noortekodu loal pikka aega noormehe perekonna juures Xxx ja elas nende majas.

Noortekodu juhataja T Koiduga on D head suhted. Esindajaga vestluses andis T Koidu D kohta kiitva hinnangu, peab teda üldiselt korralikuks ja mõistlikuks tüdrukuks. Alkoholiprobleeme ei esine. T.Koidu hinnangul ei ole D jõudnud piisavalt kohaneda ja sisse elada noortekodusse ja hoiab pigem omaette. T.Koidu kogemuse kohaselt esineb seda aga uutel noortekodu elanikel tihti. Oma suhete kohta isaga selgitas D, et suhtleb temaga tihti, isa helistab peaaegu iga päev. Soovib isaga suhte jätkumist ja lubab teda külastamas käia. D avaldas veendumust, et isa on aru saanud oma käitumise ebaõigsusest ja on muutunud. Ei soovi, et isaga midagi kurja juhtuks, tunneb kahjutunnet. Käesolevas asjas sisuliselt arutatakse D elukohta. Edasine suhtlemine isaga ei ole keelatud ja suhtlemise maht sõltub ennekõike D soovist.

VL istungile ilmumata, kutse käes, istungiajast teadlik. Kohus teiste menetlusosaliste nõusolekul lahendab asja sisuliselt TsMS § 410.

Kohtuistungil ära kuulatud: Jõelähtme Valla esindaja jääb kohtule esitatud avalduse juurde. D La määratud esindaja Alaealise esindajana esindaja toetab avalduse rahuldamist. Vastavalt PkS § 50 lg-le 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PkS § 50 lg 2 kohustab vanemat oma lapse õigusi ja huve kaitsma. PkS § 53 lg 1 lubab kohtul eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanema juurde. Esindaja on seisukohal, et süstemaatiliselt 16-17-aastase tütre peksmisega, samuti vaimse vägivalla kasutamisega tema suhtes on VL seadnud lapse ohtu. Füüsilise vägivallaga tütarlapse suhtes on V.L D kasvatamisel ohustanud D psüühilist tervist. Selline olukord tuleb edaspidiselt välistada ja alaealine tuleb sellisest vanemast eraldada. VLi suhtes muude abinõude kasutuselevõtmine ei ole isast tulenevatel põhjustel võimalik. VLile on korduvalt pakutud võimalust nõustamiseks, vestlusteks psühholoogiga ja sotsiaaltöötajatega, kuid V.L on nendest keeldunud ja esinenud ennastõigustavalt. D äravõtmine VLilt vastab lapse huvidele. Vestluses sotsiaaltöötajatega ilmnes, et olemasolevatel andmetel kasutab V.L vägivalda ka oma noore abikaasa suhtes, kes samuti seetõttu kodust korduvalt ära on jooksnud. VLi senise käitumise hindamisel on vähetõenäoline, et ta suudaks Dle pakkuda praegusega samaväärset hooldust ja järelevalvet. Seega on täidetud SHKS § 25 lg-s 1 märgitud eeldused lapse eraldamiseks isast. Kuna isa ja tütre vahel on jätkuvalt emotsionaalne side, on esindaja hinnangul lapse huvidega kooskõlas võimaldada ja soodustada isa ja tütre edasist suhtlemist, kuid seda olukorras, kus D elukoht ja käekäik ei sõltu VLi suvast ja emotsionaalsest seisundist. Eeltoodu alusel leiab esindaja, et nõue VLilt lapse D La äravõtmiseks on põhjendatud ja esindaja toetab avalduse rahuldamist. Esindaja täiendavalt kohtuistungil selgitab, et D on öelnud, et isaga on suhted käesoleval ajal head.

D La on avaldusega nõus. Tal on isast kahju. Kohtu järeldused

TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud ja kuulubrahuldamisele. Vastavalt PkS § 50 lg-le 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PkS § 50 lg 2 kohustab vanemat oma lapse õigusi ja huve kaitsma. PkS § 53 lg 1 lubab kohtul eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanema juurde. Perekonnaseaduse § 53 lg. 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Sama paragrahvi 3.lõike järgi kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. TsMS § 566 lg 1 kohaselt antud avalduse lahendamisel kohus teeb avalduse osas otsustuse toimikusse esitatud materjalide, avaldaja ja eestkosteasutuse seisukohtade, samuti lapse enda seisukohtade alusel, kuna eelmärgitud paragrahv sätestab vähemalt seitsmeaastase lapse isiklikult ärakuulamise. Eelnimetatud säte lapse ärakuulamise osas kuulub käesolevas asjas kohaldamisele, kuna D La on üle eelpool märgitud vanuses. Laps on kohtuistungil seisukohal, et on nõus avaldusega. Asja arutamisel on leidnud tõendamist ja lähtuvalt esitatud materjalidest samuti lapse esindaja seisukohast so, et süstemaatiliselt 16-17-aastase tütre peksmisega, samuti vaimse vägivalla kasutamisega tema suhtes on VL seadnud lapse ohtu. Füüsilise vägivallaga tütarlapse suhtes on V.L D kasvatamisel ohustanud D psüühilist tervist. Selline olukord tuleb edaspidiselt välistada ja alaealine tuleb sellisest vanemast eraldada. Esindaja on ka seisukohal, et VLi senise käitumise hindamisel on vähetõenäoline, et ta suudaks Dle pakkuda praegusega samaväärset hooldust ja järelevalvet. Seega on täidetud SHKS § 25 lgs 1 märgitud eeldused lapse eraldamiseks isast.

D La ära võtmine vanemalt VLilt on ennekõike vajalik lapse elu ja tervise kaitseks. Maakohus lähtub avalduse läbivaatamisel ÜRO 1989 aasta lapse õiguste konventsiooni artiklis 3 ja Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse §-s 3 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt tuleb esikohale seada lapse huvid.

Lukiina Vismann kohtunik