2-08-15614/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ene Tsefels

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.09.2008. a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-15614

Tsiviilasi

SKhagi APvastu elatise suurendamise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja SK(isikukood XXX, elukoht XXX);

kostja AP(isikukood XXX, elukoht XXX);

kostja esindaja Laura Krull (XXX).

Istungi toimumise aeg

12.09.2008.a.

Istungil osalsesid

Hageja SK

Kostja AP

Kostja esindaja Laura Krull

RESOLUTSIOON

1. SKhagi APvastu elatise suurendamise nõudes rahuldada osaliselt.

2. Suurendada 09.06.2006.a. Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-05-98/24 kostjalt APlt XXX.a.

sündinud SK ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust (1500 krooni kuus) 1200 krooni võrra. Välja

mõista kostjalt APlt XXX.a. sündinud SK ülalpidamiseks elatis summas 2700 kr alates 24.04.2008.a. kuni

lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni, hageja SK kasuks.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja asjaolud

SKesitas 24.04.2008.a. kohtusse hagi APvastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte

kooselust XXX.a. tütar Sofia Karkus. Esmakordselt pöördus hageja Tallinna Linnakohtu poole 1998.a. Vastavalt

25.05.1999.a. kohtuotsusele mõisteti kostjalt välja igakuine elatusraha 750 krooni kuus kuni lapse täisealiseks

saamiseni. 2005.a. jaanuaris pöördus hageja Harju Maakohtu poole hagiavaldusega elatisraha suuruse muutmiseks.

Hageja ja kostja jõudsid kokkuleppele. Vastavalt nimetatud kohtumäärusele kohustus kostja maksma lapsele elatusraha

1 500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Veebruari 2008.a. algusest maksab kostja elatusraha 2 175 krooni.

Seisuga 24.04.2008.a. on kostjal tekkinud võlg hageja ees 127 153,75 krooni, sh saamata jäänud elatis ja intress

0,06%. Käesoleva hetkeni ei ole kostja oma võla tasumist alustanud.

Hageja palub kohtul välja mõista elatusraha suuruses 5 780 krooni so 4 738 + 22% tulumaks. Kohtule esitatud

tabelülevaate kohaselt kulub ühes kuus lapse kasvatamiseks 9 476 krooni. Kohtuistungil jäi hageja elatise summas

5780 kr juurde ja palus selle kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest. Hageja palub jätta menetluskuld kostja kanda.

2 (3)

Kostja vastuväited

Kostja AP esitas 27.05.2008.a. vastuse SK 24.04.2008.a. esitatud hagile. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on pidevalt

täitnud elatise maksmise kohustust, seda tõendab ka kostja töökoha OÜ T poolt antud tõend, mille kohaselt alates

12.12.2005.a. kantakse elatis kostja töötasust otse hageja arvelduskontole. Alates 2008.a. jaanuarist on kostja

brutopalk ühes kuus 5 000 krooni ning alates 2008.a. algusest on kostja maksnud hagejale igakuiselt elatist 2 175

krooni.

Hageja on esitanud nõude igakuise elatise maksmiseks suuruses 5 780 krooni. Kostja leiab, et elatise nõue nimetatud

suuruses on põhjendamatu, kulutused tõendamata ning pealegi kostja sissetulek ei võimalda sellises suuruses elatise

maksmist. Arvestades lapse mõlema vanema sissetulekuid, on kulutused ebamõistlikult suured ning neid on võimalik

oluliselt vähendada. Elatise väljamõistmine hageja poolt taotletavas suuruses paneks kostja sellisesse majanduslikku

olukorda, mis ei võimaldaks katta isegi hädavajalikke kulutusi tema ülalpidamisel olevale teisele lapsele, XXX.a.

sündinud A P . Kostja majanduslik olukord ei võimalda maksta poolte ühisele lapsele suuremat elatist kui 2 200 krooni

ühes kalendrikuus. Kostja palub jätta hagi elatisraha suuruse muutmise nõudes rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et SKhagi APvastu elatise

suurendamise nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt.

Asja materjalidest nähtuvalt XXX.a. sündinud SK vanemateks on SK ja AP. Laps on alaealine, kelle ülalpidamise

kohustus lasub Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 järgi tema vanematel. S K elab ema juures ning selle üle puudub

poolte vahel ka vaidlus. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise

vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või

isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse

kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Asja materjalidest nähtuvalt moodustab hageja töötasu keskmiselt 10000 kr kuus, kostja töötasu 5000 kr kuus (töötab

0,5 kohaga). Asjaolu, et kostja oma kroonilise haiguse raviks peab pidevalt tarvitama kalleid ravimeid, nähtub

Lasnamäe Perearstikeskuse AS kostja tervisekaardi väljavõttest.

Hageja palub suurendada kostjalt tütre ülalpidamiseks välja mõistetud igakuise elatusraha summat 1 500 kroonilt 5780

kroonini (sh tulumaks). Hagiavaldusest nähtuvalt moodustavad kulutused alaealise ülalpidamiseks 9 476 krooni kuus sh

näiteks söögile 2 200 krooni, garderoobile 1 800 krooni, kulud tervishoiule 600 krooni, transpordile 106 krooni,

haridusele 1 000 krooni, vabaaja kulutused 1 200 krooni, etc. Kulutused sellises ulatuses on tõendamata, seega kohtu

hinnangul oletuslikud.

Kostja vaidleb hageja poolt palutud elatise summa suurendamisele vastu ning leiab, et on nõus maksma lapsele elatist

kuus 2 200 krooni, kuivõrd kostja varaline ning tervislik seisund ei võimalda maksta hageja poolt nõutud summasid.

Samuti on kostja ülalpidamisel teine laps, 1998.a. sündinud poeg Aleksei Palijenko (t lk 49)

Asjaolu, et vastavalt kostja avaldusele kantakse kostja palgast hageja arvele igakuiselt 2175 kr, on tõendamist leidnud

12.05.2008.a. OÜ T tõendiga. Asjaolu üle, et kostja on tasunud alates 2008.a. veebruarikuust oma tütre Sofia

ülalpidamiseks elatist 2175 krooni, pooled ei vaidle. Eelnevast järeldub, et kostja tasus elatist juba enne hagi esitamist

24.04.2008.a. PkS § 61 lg 4 sätestatud määras.

Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt

maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas elatis. Eelnevast

järeldub, et hagejal tuleb tema kasuks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatiselt maksta tulumaksu. Seega on

seadusega kooskõlas hageja nõue arvestada nimetatud asjaoluga elatise suuruse kindlaks määramisel.

Arvestades kostja töötasu suurust ja asjaolu, et tema ülalpidamisel on ka teine alaealine laps, kui ka asjaolu, et

väljamõstetavalt elatiselt tuleb hagejal tasuda tulumaks, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista elatis

summas, milles oleks arvestatud ka tulumaksu maksmiseks ettenähtud summa. Kohus leiab, et mõistlikuks elatise

suuruseks on 2700 kr.

Kohus on seisukohal, et SK ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurendamisel ei saa jätta tähelepanuta ka vanema

teist alaealist ülalpeetavat, poeg A , kelle olukord, arvestades teise lapse nõudmisi-vajadusi, ei saa halveneda või olla

halvem. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi

võrdväärselt ülal.

Elatise kindlaksmääramisel tuleb kohtul lähtuda lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist vastavalt

PKS § 61 lg 2. Asja kohtuliku menetluse käigus ei ole leidnud tõendamist, et kostja majanduslik olukord võimaldaks

maksta elatist hageja poolt nõutud summas. Kohus on seisukohal, et igapäevases elus tehtavad kulutused lapse

ülalpidamiseks peavad jääma eluks vajalike võimalike kulutuste piiridesse, arvestades samas lapse vajadusi ja

vanemate majanduslikke võimalusi, mida tuleb arvestada lapsele tehtavate kulutuste planeerimisel.

3 (3)

Eelneva alusel leiab kohus, et 09.06.2006.a. Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-05-98/24 kostjalt APlt

XXX.a. sündinud tütre SK ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust (1 500 krooni kuus) tuleb suurendada 1200

krooni võrra, seega jääb väljamõistetava elatise suuruseks 2 700 krooni, milline summa sisaldab ka tulumaksu, alates

hagi esitamisest so alates 24.04.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni, hageja SK

kasuks.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjal, arvestades tema ülalpeetavate arvu, tuleks kaaluda töötamist täiskohaga, et

suurendada oma sissetulekuid. Kohtule ei ole esitatud tõendit, millest võiks järeldada, et tervislikel põhjustel on kostjal

välistatud võimalus töötada täiskohaga.

Väidetava võla osas kohus selgitab, et jõustunud kohtulahendite täitmist reguleerib täitemenetluse seadustik, kus on

täpselt antud kohtutäiturile käitumisjuhendid puhuks, kui võlgnik talle pandud kohustust ei täida. Kohustise täitmise nõue

on aga iseseisev tsiviilõiguslik võlaõigusseadusele tuginev nõue, mille kohtule esitamisel tuleb juhinduda hagiavalduse

sisule esitatud nõuetest ja tasuda lõiv vastavalt riigilõivuseadusele.

Menetluskulu

Menetluskulu jätta poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

Ene Tsefels

Kohtunik