2-08-9586/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtu menetluses on Narva Linna avaldus eestkostja määramiseks alaealise Ivan Mihhailovi üle. Esitatud avalduse kohaselt alaealine I. M. jäi ilma vanemate hoolitsuseta seoses vallasema S.M. surmaga 20.11.2001.a. Kuni 2006.aastani elas laps tädi M. M. juures. Seoses eluraskuste ja perekondlike asjaoludega oli 10.07.2006 laps paigutatud Narva Lastekodusse. 2007.a oktoobris pöördus M. M. Sotsiaalabiametisse palvega määrata teda I. M. eestkostjaks. I.M. avaldas oma soovi olla tädi eestkoste all. M. M. andis oma nõusoleku selle kohta, et olla I.
Legislator headnote
AI generated2-08-9586/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: eestkostjaks. Juhindudes TsUS § 8 lg 3; Perekonnaseaduse § 92 lg 2, 95 palub avaldaja määrata M.M.I. M. eestkostjaks lapse isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Perearsti tõendi ja psühhiaatri tõendi kohaselt on M.M.terve ja võib olla eestkostja.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-08-9586
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht
23. september 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-9586 Tsiviilasi Narva Linna avaldus eestkoste seadmises ja eestkostja määramises I. M. üle Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn /Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, registrikood xxxxxxxx, asukoht: xxx x, xxx/ Avaldaja esindaja: Sergei Lahmanov, volikiri 08.01.2008 nr 1.23/33 ja volikiri 08.01.2008 nr 16-6 Eestkostetava esindaja: Galina Tšelnokova, vandeadvokaat Asjast puudutatud isik: M. M. /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xxx-x, xxx /
Kohtuistungi toimumise aeg
18. september 2008 Istungisekretär Jelena Muttonen Tõlk Tatjana Artemjeva
Resolutsioon
Narva linna Sotsiaalabiameti avaldus rahuldada. Seada alaealise I.M.(ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) üle eestkoste. Määrata Ivan Mihhailovile eestkostjaks teda tädi - M. M., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxx-x, xxx. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, ta on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostja ei saa teostada PkS §-des 99 ja 100 ette nähtud tehinguid. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu 23.09.2008 kell 15.30 Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa,
2-08-9586
sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruskaebuse esitajale määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
Asjaolud
Viru Maakohtu menetluses on Narva Linna avaldus eestkostja määramiseks alaealise Ivan Mihhailovi üle. Esitatud avalduse kohaselt alaealine I. M. jäi ilma vanemate hoolitsuseta seoses vallasema S.M. surmaga 20.11.2001.a. Kuni 2006.aastani elas laps tädi M. M. juures. Seoses eluraskuste ja perekondlike asjaoludega oli 10.07.2006 laps paigutatud Narva Lastekodusse. 2007.a oktoobris pöördus M. M. Sotsiaalabiametisse palvega määrata teda I. M. eestkostjaks. I.M. avaldas oma soovi olla tädi eestkoste all. M. M. andis oma nõusoleku selle kohta, et olla I.
M. eestkostjaks. Juhindudes TsUS § 8 lg 3; Perekonnaseaduse § 92 lg 2, 95 palub avaldaja määrata M.M.I. M. eestkostjaks lapse isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Perearsti tõendi ja psühhiaatri tõendi kohaselt on M.M.terve ja võib olla eestkostja.
Eelmenetlus Kooskõlas TsMS § 219 lg 2 p 2 määras kohus alaealise isiku esindajaks vandeadvokaat Galina Tšelnokovat. Kooskõlas TsMS § 556 kuulas kohus 10.09.2008 isiklikult ära I. M., kellele eestkoste seadmist menetletakse.
Kohtuprotsessi käik Kohtuistungil avaldaja esindaja jäi oma nõude juurde. M.M. kinnitas oma nõusolekut olla eestkostjaks. Avaldaja esindaja, M. M. ning I.M. esindaja paluvad eestkoste seada I. M. üle ja eestkostjaks määrata M.M..
Kohtu põhjendused
Kuulanud ära avaldaja esindaja, I. M., I.M. esindaja ning M. M. seletused, uurinud asjas kogutud kirjalike tõendeid, kohus jõudis arvamusele, et avaldus kuulub rahuldamisele. Alaealine I. M. vajab tema üle eestkoste seadmist.
TsÜS § 8 kohaselt füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. PkS § 92 lg 1-3 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
PkS § lg
1 kohaselt eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja:
1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega;
2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus;
3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused;
4) pantida eestkostetava vallasasju;
5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest;
6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta.
2-08-9586
PkS § 100 kohaselt (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. (3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. (4) Eestkostja ja eestkostetava kohta käesoleva paragrahvi 1.-3. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes.
PkS § 101 (Eestkostja aruanne) kohaselt eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande.
Kohus leidis, et M.M. võib olla määratud eestkostjaks seoses tema isiklike omadustega ja võimetega. Ta võib täita eestkostja kohustusi.
TsMS § 557 kohaselt määrab kohus alaealisele eestkostja määrusega. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.
PkS § 102 lg 1 järgi kui eestkostja jätab oma ülesandeid täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel.
PkS § 104 kohaselt lõpeb eestkoste: 1) eestkostetava surmaga; 2)eestkostetava lapse vanema õiguste taastamisega; 3) eestkostetava lapsendamisega; 5) eestkostetava lapse täisealiseks saamisega.
Vastavalt TsMS § 532 eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
TsMS § 478 järgi hagita menetluse lahend on kohtumäärus. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Registrikanded jõustuvad nende tegemise päeval. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ja juhindudes PkS §-dest 92 lg 4, 93 lg 1, 95, 96, 98, 99, 100, 101, 102, 104, TsÜS §-st 8 ja TsMS §-st 477, 478, 479, 532, 554-557.
Natalja Losevtsova Kohtunik