2-08-11226/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-11226 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2008.a, Jõhvi Kohtuasi O P hagi A P´i vastu abielu lahutuse ja elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 12. septembril 2008 Hageja: O P (IK xxx) Menetlusosalised Kostja: A P (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. O P hagi rahuldada osaliselt. 2. Lahutada O P ja A P’i abielu, mis on sõlmitud 01. juulil 2006 Ida-Viru Maavalitsuses Narvas ning mille kohta on koostatud abieluakt nr 207. 3. Pärast O P ja A P´i abielu lahutamist määrata nende poja D P´i, sündinud xxx.a, elukohaks O P elukoht.

4. Välja mõista A P’ilt O P kasuks elatis alaealise lapse D P´i (IK xxx) ülalpidamiseks alates 01. märtsist 2008 kuni poja D´i täisealisuseks saamiseni, s.o xxx 2024 või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni igakuise elatusrahana 2 200 (kaks tuhat kakssada) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Jätta O P hagi A P´i vastu elatise väljamõistmiseks hageja ülalpidamiseks rahuldamata.

7. Abielu lahutuse osas saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

8. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2(3)

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

O P esitas 26. märtsil 2008 Viru Maakohtule hagi A P´i vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 01.07.2006.a. Abielust on xxx sündinud poeg D P. Jaanuaris 2008 pooled otsustasid ühist kooselu mitte jätkata. Kostja kolis pere juurest ära, kuid tuli mõne päeva pärast tagasi, kuna tal ei olnud kuskil elada. 08.01.2008 kolis kostja koos lapsega oma vanemate juurde, sellest ajast on poolte abielusuhted lõppenud. Kostja toetus lapsele on ebastabiilne, kuid last näeb ta regulaarselt. Pooled olid kokku leppinud abielu lahutamises perekonnaseisuosakonnas, kuid kostja sinna kohale ei tulnud, vaid läks hoopis hageja vanemate juurde lapse järgi. Kostja proovis last salaja ära viia. Kui hageja püüdis kostjat selles takistada, kasutas kostja füüsilist vägivalda, juhtumist on teatatud politseile. Hageja leiab, et peale sellist kostja poolset käitumist ei ole abielu jätkamine võimalik.

Hageja palub abielu kostjaga lahutada, jätta alaealine D P tema kasvatada ja välja mõista kostjalt elatis 2 200 krooni alates 01. märtsist 2008.a.

06.mail 2008 esitas hageja kohtule taotluse, milles palub kostjalt välja mõista elatise hageja ülalpidamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, s.o. 02.11.2009.a igakuise elatusrahana 2000 krooni.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma 25. aprilli 2008 vastuses tunnistab hagi abielu lahutuse osas. Elatise nõudes pakub kostja kompromissi sõlmimist ja on nõus maksma elatist miinimumsummas. Kostja ei vaidlusta, et laps peab elama koos emaga.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 12.09.2008 hageja selgitas, et pooled ei ela abikaasadena koos alates jaanuarist 2008. Hageja abielusuhteid taastada ei soovi, kuna kostja on teda ähvardanud ja kasutanud füüsilist vägivalda. Käesoleval ajal elab hageja koos lapsega oma vanemate juures. Hageja saab riigilt 900 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise hageja ülalpidamiseks, kuna ta ei saa täisajaga tööl käia.

Kostja selgitas kohtuistungil, et on nõus maksma elatist lapsele 2 200 krooni kuus. Abielu lahutusega kostja nõus ei ole. Ta arvab, et pooled oleks saanud ära leppida, kui kolmandad isikud poleks vahele seganud. Kostja varaline seisund ei võimalda tal hageja ülalpidamiseks elatist maksta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Abielulahutuse nõue

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielu on registreeritud 01.07.2006 Ida-Viru Maavalitsuses Narvas, mille kohta on koostatud akt nr 207 (tl 3). Hageja ei soovi perekondlikke suhteid

3(3) kostjaga enam säilitada ning peab abielu taastamist võimatuks. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle.

Vastavalt PkS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud alates jaanuarist 2008, leppimine ei ole osutunud võimalikuks. Kostja sõnul soovib ta abielu jätkumist. Kohus leiab, et olukorras, kus poolte abielulised suhted on sisuliselt lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada, ei ole võimalik jätta abielu lahutamata ainult sel põhjusel, et kostja seda ei soovi. Kuivõrd abielus olek eeldab nagu abielluminegi poolte ühist soovi (PkS § 2 lg 1), siis kohus peab arvestama hageja sooviga viia formaalne olukord vastavusse tegeliku olukorraga ja seetõttu lahutab poolte abielu.

Lapse elukoha kindlaksmääramise nõue

Kohus tuvastas, et poolte abielust on xxx.a sündinud laps D P (tl 3).

PKS §-i 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. PkS § 49 kohaselt on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Tähtsamaks kriteeriumiks lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel on lapse huvid (PkS 58).

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et peale abielu lahutamist jääb nende alaealise poja D´i elukohaks hageja elukoht. Seetõttu määrab kohus lapse elukohaks hageja elukoha.

Elatise nõuded

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks alates 01.03.2008.a 2200 krooni kuus. PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (PkS § 49). PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni). PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Kostja vastuväiteid lapsele väljamõistetava elatise suuruse osas ei esitanud. Seega leiab kohus, et kostja on elatise suuruse osas haginõuet tunnistanud ning hageja nõue selles osas on põhjendatud. Samuti ei analüüsi kohus sellekohaseid tõendeid.

Vastavalt PKS §-le 70 kohus võib hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamisest, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust.

Hageja taotleb enda ülalpidamiseks 2000 krooni kuus kuni 02.11.2009.a., s.o. kuni poja D´i kolmeaastaseks saamiseni.

4(3)

PkS § 21 kohaselt abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. § 22 lg 2 kohaselt lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. § 23 lg 1 sätestab, et ülalpidamiskohustuse mittetäitmisel mõistab kohus elatise abikaasa või lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest.

Kuigi kostja sissetulek (tl 28) võimaldaks tal hagejat ülal pidada, ei ole hageja esitanud kirjalikke tõendeid ega arvestusi oma abivajaduse olemasolu kohta. Asja arutamise käigus leidis tõendamist, et hageja töötab osalise tööajaga ning laps käib lasteaias. Seetõttu jätab kohus hagi abikaasa ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks rahuldamata.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning lahutab O P ja A P´i abielu, jätab poolte alaealise poja hageja kasvatada ja mõistab kostjalt välja elatise lapse ülalpidamiseks alates 01.03.2008.a summas 2 200 krooni kuus. Hageja ülalpidamiseks elatise väljamõistmise nõude jätab kohus rahuldamata.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik: