2-08-50468/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 (2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Otsuse avalikult teatavaks tegemise 23.09.2008.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-08-50468

Tsiviilasi MT hagi AR vastu elatise nõudes.

Menetlusosalised Hageja MT(isikukood XXX, elukoht XXX);

kostja AR(isikukood XXX, elukoht XXX).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESULUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista AR elatusraha 3 000 krooni kuus MT kasuks poja RR(isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 22.07.2008.a. kuni RR täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.a. 3. Välja mõista AR elatusraha 3 000 krooni kuus MT kasuks tütre RR (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 22.07.2008.a. kuni RR täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.a. 4. Välja mõista kostjalt AR riigilõiv summas 3 000 krooni riigituludesse. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Hansapangas 221023778606 või SEB Pangas 10220034796011, mõlemal viitenumber 2900078444. 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Hageja nõue 22.07.2008.a. esitas MT hagi AR vastu elatise nõudes. Hageja esitas laste kulutuste osas tabelülevaate, mille kohaselt kulub laste ülalpidamisele ühes kuus kokku 8 040 krooni, s.o kummagi lapse peale 4 020 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kummalegi lapsele 3 000 krooni ehk kokku 6 000 krooni alates 22.07.2008.a.

Kostja vastuväited Kostja ARhagile vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

313 alusel. Kostja on saanud menetlusdokumendid kätte isiklikult allkirja vastu 19.08.2008.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole.

2 (2) Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Vastavalt PKS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS §

70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel esitada elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis kokku 6 000 krooni, 3 000 krooni kuus alates 22.07.2008.a. kuni poja RR täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a. ning 3 000 krooni kuus alates 22.07.2008.a. tütre RR täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a.

Menetluskulu Kooskõlas TsMS § 138 lg 2, § 162 lg 1, § 129 lg 2 ja Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 jätab kohus menetluskulu, s.o riigilõivu kostja kanda. TsMS § 139 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 122 lg 1 on tsiviilasja hinnaks hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa. TsMS § 129 lg 2 ja RLS § 56 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse (9 x 6 000 = 54 000), mis vastavalt RLS lisa 1 järgi on 3 000 krooni.

Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels Kohtunik