2-08-19927/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJ K esitas 20. mail 2008 Viru Maakohtule hagi V A’i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja lapse isa. Kostja last materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 3 630 krooni kuus (koos tulumaksuga). Kostja oma 09. juuni 2008 kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma elatist 2 175 krooni kuus.
Legislator headnote
AI generated2-08-19927/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: PKS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(3)
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number 2-08-19927 Otsuse tegemise aeg ja koht 23.september 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J K hagi V A’i vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
12. septembril 2008 Hageja: J K (IK xxx) Menetlusosalised Kostja: V A (IK xxx)
RESOLUTSIOON
1. J K hagi rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista kostjalt V A’ilt hageja J K kasuks elatis alaealise poja A A´i (IK xxx) ülalpidamiseks alates hagi esitamisest, s.o 20.05.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx igakuise elatusrahana summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
3. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses
ASJAOLUD
J K esitas 20. mail 2008 Viru Maakohtule hagi V A’i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja lapse isa. Kostja last materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 3 630 krooni kuus (koos tulumaksuga).
2(3) KOSTJA VASTUS
Kostja oma 09. juuni 2008 kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma elatist 2 175 krooni kuus.
KOHTUISTUNG
Kohtuistungile 12.09.2008 hageja ei ilmunud. Hagejale on kohtukutse isiklikult kättetoimetatud 06.08.2008. Hageja ei ole kohtule oma mitteilmumise põhjustest teatanud.
Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus maksma elatist 2 175 krooni kuus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud kohtuistungil ära kostja seletused, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
Kohus tuvastas, et poolte kooselust on xxx sündinud poeg A A. Laps elab koos hagejaga.
PKS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.
PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt käesoleval aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 300 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.
Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt elatis 3 630 krooni kuus. Kohtuistungile hageja ei ilmunud. Vastuses hagile ja kohtuistungil kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus maksma elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.
Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kuna elatise miinimummäär moodustab käesoleval aastal 2 175 krooni, siis selles ulatuses ei ole hagejal kohustust lapsele tehtavaid kulutusi tõendada. Seega lasub hagejal kohustus tõendada kulutusi, mis ületavad kehtestatud alamäära.
Hageja kohtule kirjalikke tõendeid, mis kinnitaksid, et lapsele ühes kuus tehtavad kulutused moodustavad kokku 4100 krooni, esitanud ei ole. Poolte varalisest seisundist ning lapse vajadusest lähtuvalt leiab kohus põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana 2175 krooni väljamõistmise.
PKS § 70 mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest.
3(3) Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise 2 175 krooni kuus alates hagi esitamisest s.o 20.05.2008.a.
Menetluskulud
Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamisel.
Kuna alates 01.01.2007 jõustunud RLS järgi on elatise hagid täielikult riigilõivust vabastatud, ei saa riigilõivu riigituludesse välja mõista ka kostjalt.
Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
Helgi Vinni Kohtunik: