2-07-29704/15 · Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasi nr 2-07-29704

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-07-29704 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 18.09.2008 Tallinnas Tsiviilasi

V. K. hagi M. S.i vastu täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 176/2007/2172, 176/2007/2454 ja 176/2007/2958 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.04.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 02.09.2008 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V. K. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x, xxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxx);

Kostja M. S. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xx xx-x, xxxxx xxxxxxx) RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 14.04.2008 otsus tsiviilasjas nr. 2-07-29704 muutmata, hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsiooni menetluskulu hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud

V. K. esitas 10.08.2007 Harju Maakohtule hagi M. S.i vastu täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 176/2007/2172, 176/2007/2454 ja 176/2007/2958.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Harju Maakohtu 07.06.2006 otsusega kostja kasuks välja alates 25.10.2005 elatis 1950 krooni kuus poja T. K. ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni. Hageja leidis, et perioodil 01.06.2007-31.08.2007 oli poeg tema kasvatada, hooldada ja ülal pidada, mistõttu puuduvad õiguslikud alused sundtäitmiseks nimetatud perioodil. Samuti samuti tuleb tunnistada sundtäitmine lubamatuks lapse järgmiste aastate suvistel koolivaheaegadel samal ajavahemikul, mil poeg soovib olla isaga.

Kostja hagi ei tunnistanud. Tsiviilasjas 2-05-18869 V. K.lt elatise väljamõistmisel, võttis kohus muuhulgas arvesse ka asjaolu, et laps viibib suvekuudel osaliselt ka hageja ja tema ema juures, mistõttu mõistetigi V. K.lt nõutud 2325 kr asemel välja elatis summas 1950 kr kuus. Elatis on välja mõistetud igakuise maksena, kuna laps vajab ülalpidamist pidevalt ning seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne, ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamine teatud kuude osas oleks seadusevastane.

Maakohtu otsus

Harju Maakohus jättis 14.04.2008 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud V. K. kanda.

TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Asjas ei ole sundtäitmise aluseks olevat nõuet rahuldatud, ajatatud ega ka tasaarvestatud. Harju Maakohtu 07.06.2006 a. otsusega on hagejalt kostja kasuks nende ühise poja ülalpidamiseks välja mõistetud igakuine elatis. 10.07.2006 jõustunud kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kohus lapsele elatise suuruse määramisel arvestanud ka asjaolu, et laps veedab märkimisväärse aja aastast V. K. ema juures, ning leidnud, et kui laps viibib vanaema juures, ei kanna lapse ema lapse ülalpidamiskulusid.Tulenevalt sellest on kohus rahuldanud elatisehagi osaliselt ja pidanud põhjendatuks lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuiselt 1950 kr. Seetõttu puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Apellatsioonkaebus

Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 14.04.2008 otsuse ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Apellant leiab, et kohus ei ole arvestanud, et TMS § 221 lg 1 sisaldusv loetelu on esitatud kõige üldarusaadavamatest näidetest ja see sätestus ei välista teistsugusetel alustel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist. Täitedokumendi täitmise eelduseks ja aluseks saab olla üksnes asjaolu, mis õigustab ja võimaldab sundtäitmist. Kuivõrd poeg oli ajavahemikus 01.06.-31.08.2007 apellandi juures, siis puudub igasugune põhiseaduslik alus kasutada tema suhtes riiklikku sundi 2007 juuni-, juuli-, ja augustikuu eest elatisraha sissenõudmiseks kostja kasuks, sest selline sund moonutaks vanema õigust lapse eest hoolitseda ja teise vanema õigust nõuda elatist olukorras, kus laps on täitedokumendiga kohustatud vanemalt juba elatist saanud.

Kohtu väide, et kohus kuulas menetlusosalised ära, ei ole õige. Maakohus ei ole asjas arutanud menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid ei faktilisest ega õiguslikust küljest ning ei ole selgitanud ja lasknud selgitada välja, milliseid tõendeid soovivad pooled asjas esitada. Maakohus on sellega rikkunud TsMS § 199 lg 1 p 3, 4, 5, 6 sätestatud menetlusosaliste õigust esitada kohtule taotlusi, põhjendusi ja tõendeid ning vaielda vastu teise menetlusosalise taotlusele.

Maakohus ei ole kohtuotsust olulises ulatuses põhjendanud ning kohtuotsuse üksnes aimatavad järeldused ei ole asjaga arusaadavalt seostatavad.

Vastus apellatsioonkaebusele

Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

Kohtuistungi protokoll ja toimiku muud materjalid ei kinnita apellandi väiteid, mille kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse norme sellega, et ei kuulanud menetlusosalisi ära, jättis pooled ilma võimalusest võimalust täiendavaid taotlusi ja tõendeid esitada ja on jätnud otsuse piisavalt põhjendamata.

Tiit Kollom Ulvi Loonurm Margo Klaar