2-07-52727/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-07-52727

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

06. oktoobrist 2008.a.

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht

06. oktoobril 2008.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-07-52727 Tsiviilasi IA`e (elukoht XXX, isikukood XXX) hagi AA`e (elukoht XXX, isikukood XXX) vastu elatise saamiseks ühekordselt ja tagasiulatuvalt summas 34 800 krooni ning igakuiselt 3 900 krooni lapse ülalpidamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja IA`e ja kostja AA`e osalusel. Kohtuistungi toimumise aeg 16.09.2008.a.

RESOLUTSIOON Rahuldada IA`e hagi AA`e vastu elatise saamiseks tagasiulatuvalt summas 34 800 krooni ning igakuiselt summas 3 900 krooni lapse ülalpidamiseks.

Välja mõista AA`elt IA`e kasuks igakuine elatusraha summas 3 900 (kolm tuhat üheksasada) krooni XXX.a. sündinud poeg SA`e ülalpidamiseks kuni lapse täisealisuseni XXX.a., alates hagi esitamisest Harju Maakohtule 14.03.2008.a.

Välja mõista AA`elt IA`e kasuks tagasiulatuvalt 1(ühe) aasta eest elatusraha ühekordselt summas 34 800 (kolmkümmend neli tuhat kaheksasada) krooni perioodi eest 14.03.2007.a. – 13.03.2008.a.

AA`e poolt asja menetluse jooksul tasutud elatise summad kuuluvad igakuise elatusraha võlgnevuse arvestamisel tasaarvestamisele.

Kohtukulude jaotus Asja menetluskulud riigilõivuna jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigituludesse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse

30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 06.10.2008.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded Harju Maakohtule 09.04.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks 3 900 krooni elatusraha kuus poeg SA`e ülalpidamiseks. Samas soovib hageja elatusraha väljamõistmist kostjalt tagasiulatuvalt 1 aasta eest, s.o. alates 01.04.2007.a., seonduvalt asjaoluga, et kostja ei ole kinni pidanud kokkuleppest maksta poja ülalpidamiseks piisavalt elatusraha. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt 34 800 krooni elatusraha 1 aasta eest enne hagi esitamist kohtule.09.04.2008.a. Hageja igakuine sissetulek AS-s R on 7 100 krooni. Kulutused lapsele 1 kuus moodustavad hageja poolt hagis märgitud asjaoludele kokku

6 000 krooni, sellest eluasemele 500 krooni, toidule 2 000 krooni, transpordile 800 krooni, sidekuludeks 300 krooni, ravikuludeks 100 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, kulutused koolikohustuse täitmiseks 300 krooni, kulutused riietele ja jalatsitele 800 krooni ning muudele vältimatutele kulutustele – treeningutele, võistlustele ja autokoolile kokku 1 100 krooni. Hageja palub kohtul hagi rahuldada.

Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile ning ka kohtuistungil, et tunnistab hagi osaliselt summas

3 000 krooni. Kostja kinnitab oma kirjalikus vastuses hagile, et on oma poja ülalpidamiseks kogu aeg maksnud elatusraha ning maksab ka edaspidi. Kostja väidetavalt ei saa aru, milles seisneb hageja nõue välja mõista temalt välja elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Kostja arvates puudus kohtul üldse alus antud hagi menetlusse võtta, kuna kostjalt on juba välja mõistetud elatis summas 3 000 krooni kuus tsiviilasjas nr. 2-07-52727/500.

Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada täies ulatuses, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Perekonnaseaduse § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Perekonnaseaduse § 61 lg. 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 70 lg. 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista välja elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg.-s 6 nimetatud asjaolusid. Hageja poolt kohtule esitatud põhjenduste kohaselt on kostja küll maksnud lapse ülalpidamiseks elatusraha, kuid see rahasumma ei olnud küllaldane lapse vajadusi arvestades ning hageja oli lapse huvidest lähtudes tema seadusliku esindajana sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. Kostja on käesolevas asjas tunnistanud kohtuistungil hageja elatise nõuet osaliselt summas

3 000 krooni kuus. Kostja nõustus osaliselt maksma hageja ühekordse nõude rahuldamiseks tagasiulatuvalt 25 000 krooni ning kinnitas antud asjaolu oma allkirjaga kohtuistungi protokollis. Kostja seletuse kohaselt, kui ta sai hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse Harju Maakohtust, hakkas ta maksma poja ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus. Enne seda aasta jooksul maksis kostja väidetavalt 2 000 krooni, siis mingi aeg vaid 1 000 krooni, sest oli pikema aja jooksul töötu. 2007.a. aastal maksis kostja hagejale lapse ülalpidamiseks siiski vaid 1 000 krooni kuus elatusraha.

Kostja netopalk on tema enda seletuse kohaselt 10 000 krooni kuus. Lähtudes poolte majanduslikust seisundist, on käesoleval ajal kostja sissetulek märgatavalt suurem hageja sissetulekust. Aluseks võttes asjaolu, et hageja on elatiselt kui saadavalt tulult kohustatud maksma tulumaksu, jääb lapsele kantavate kulutuste katteks hagejale 21 % võrra vähem elatusraha, mida lapse vajaduste rahuldamiseks kulutada. Poolte alaealine poeg Siim on sündinud 25.03.1991.a. Noormees on juba 17-ne aastane ning tema vajadused toidule, rõivastele ning jalatsitele moodustavad suurema osa elatusrahast.

Hageja antud seisukohta hindab kohus kui põhjendatut. Ka muud hagis märgitud kulud lapsele on mõõdukad ning midagi ülemäärast hageja oma hagis kuludena lapsele märkinud kohtu arvates ei ole. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja igakuine elatise nõue kostja vastu on põhjendatud ning hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista alaealise lapse ülalpidamiseks 3 900 krooni. Kostja võttis omaks asjaolu, et ta on lapse ülalpidamiseks maksnud 2007.a. jooksul elatist vaid 1 000 krooni kuus. Seega on kohtu arvates põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne hagi esitamist ühekordselt 34 800 krooni.

Antud summast on hageja mahaarvanud kostja poolt tasutud 1000 krooni kuus. Kostja poolt peale hagi esitamist juba makstud rahasummad kuuluvad igakuise elatise makstete tegemisel kostja poolt poolte vahel tasaarvestamisele. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning kostjalt kuulub väljamõistmisele igakuine elatusraha summas 3 900 krooni kuus alates hagi esitamisest kohtule 14.03.2008.a. ning aluseks võttes Perekonnaseaduse § 70 lg. 2 sätestatut, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne elatise hagi esitamist kohtule, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid.

Kostja küll täitis lapse ülalpidamise kohustust, kuid mitte küllaldaselt määral lähtudes lapse vajadustest. Asja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda aluseks võttes TsMS § 179 lg. 1 sätteist.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 06.10.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik