2-07-32007/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalised ja nende esindajad - hageja: xxx (registrikood xxx; asukoht xxx, Tallinn 19095) - hageja esindaja: Katrin Verma (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, Tallinn 10143) - kostja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx) Välja mõista kostjalt xxx hageja xxx kasuks põhinõudena 2990,69 krooni (kaks tuhat üheksasada üheksakümmend krooni ja 69 senti) ja viivisena 2608,69 krooni (kaks tuhat kuussada kaheksa krooni ja 69 senti).
Legislator headnote
AI generated2-07-32007/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 16.09.2008.a toimunud kohtuistungil hagejal uusi taotlusi esitada ei olnud ning kostja vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohus määras rahuldada hagi õigeksvõtu otsusega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1. Pooltel täiendavad menetluskulude dokumente esitada ei olnud. Kohus teavitas, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks 22.09.2008.a kell 15.00 kohtukantselei kaudu ja saadetakse osapooltele posti teel.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-07-32007
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis kohtunik Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. september 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-32007
Tsiviilasi xxx hagi xxxinin’i vastu 5599,38 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: xxx (registrikood xxx; asukoht xxx, Tallinn 19095) - hageja esindaja: Katrin Verma (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, Tallinn 10143) - kostja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalenud isikud
16. september 2008.a
- hageja esindaja Katrin Verma - kostja xxx
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista kostjalt xxx hageja xxx kasuks põhinõudena 2990,69 krooni (kaks tuhat üheksasada üheksakümmend krooni ja 69 senti) ja viivisena 2608,69 krooni (kaks tuhat kuussada kaheksa krooni ja 69 senti).
3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus Välja mõista kostjalt xxx hageja xxx kasuks menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni ning õigusabikulud 1123,23 krooni (üks tuhat ükssada kakskümmend kolm krooni ja 23 senti).
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 22. septembril 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
MENETLUSE KÄIK 30.08.2007.a esitas xxx (edaspidi hageja) Harju Maakohtule hagi xxx (edaspidi kostja) vastu 5599,38 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.01.2005.a liitumislepingu (edaspidi leping), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. xxx Esindus ja kostja sõlmisid 05.01.2005.a mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu (edaspidi müügileping), mille alusel xxx müüs kostjale mobiiltelefoni NOKIA 1100, IMEI koodiga 355047001940545. xxx loovutas 31.01.2006.a nõude hagejale. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr V05121120079, B05110590531, B05100450816, B05090242774 kokku summas 3829,65 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud kokku 700 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg 2990,69 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 24.08.2007.a. Kostja on olnud viivituses 581 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 2608,69 krooni. Viivise arvestus: 0,15%/päevas x 2990,69 krooni = 4,49 krooni/päevas; 4,49 krooni x
581 päeva = 2608,69 krooni. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1123,23 krooni.
14.11.2007.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses võttis kostja hageja nõude õigeks, tunnistades tema vastu esitatud nõudeid.
16.09.2008.a toimunud kohtuistungil hagejal uusi taotlusi esitada ei olnud ning kostja vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohus määras rahuldada hagi õigeksvõtu otsusega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1. Pooltel täiendavad menetluskulude dokumente esitada ei olnud. Kohus teavitas, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks 22.09.2008.a kell 15.00 kohtukantselei kaudu ja saadetakse osapooltele posti teel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 174¹ lg-st 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.
Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1123,23 krooni.
Lähtudes TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 2990,69 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 5000 krooni maksimaalselt 2500 krooni.
Kohus leiab, et hageja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud.
Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulud 1123,23 krooni.
Peeter Pällin kohtunik