2-08-17151/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-08-17151 Tsiviilasi Tartu linn hagi I.R. vastu 9797.50 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja Tartu linn, Raekoda, 50089 Tartu; - hageja volitatud esindaja Tartu Elamuhalduse AS, rk 10833824, asukoht Soola 3, 51014 Tartu; - hageja volitatud esindaja Riina Rebane; - kostja I.R. Menetlus kirjalik

RESOLUTSIOON Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus

o t s u s t a s: 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista I.R. ilt välja võlg ja viivis 9797 (üheksa tuhat seitsesada üheksakümmend seitse) krooni ja 50 (viiskümmend) senti Tartu linna kasuks. 3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 4. Tartu linna menetluskulud jätta I.R. i kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule.

2

Hageja nõue ja põhjendused Kostja kasutab sotsiaaleluruumi aadressiga X 15-131, Tartu hagejaga 09.08.2007 sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingu nr 1869 alusel. Üürilepinguga kohustus kostja tasuma üürileandjale eluruumi kasutamise ning kõrvalkulude eest (lepingu p-d 5.3 ja 5.4). Vaatamata eluruumi ning hooldusja kommunaalteenuste tegelikule kasutamisele ei ole kostja pärast üürilepingu sõlmimist üüri ja kõrvalkulude eest kordagi tasunud. Perioodil 09.08.2007 kuni 01.04.2008 on kostja poolt üüri ja kõrvalkulude eest tasumata 9699.35 krooni. Kuna kostja maksekohustust ei täida, arvestas hageja, lähtudes üürilepingus sätestatust, ajavahemikul 01.11.2007 kuni 01.04.2008 kostja võlgnevuselt viivist 98.15 krooni. 30.04.2008 esitas hageja kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista viivis ja põhivõlg kokku summas 9797.50 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid 21.08.2008 oma elukohas isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud koopiaga sotsiaaleluruumi üürilepingust nr 1869, väljavõttega üüri ja kõrvalkulude arvestusest, ja Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni koosoleku 01.02.2008 protokolliga nr 5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja sama lõike p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldajal on õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla ja viivise kokku summas 9797.50 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

3 näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik