2-08-50713/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Legislator summary
AI generatedseptember 2008 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-50713 Tsiviilasi AS Hanspank hagi Kaire Brenner (endine Tomp) vastu 12657.88 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Hansapank, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040 Esindaja volikirja alusel jurist Anett Suuder, Liivalaia 8 Tallinn 15040 Kostja: Kaire Brenner (endine Tomp), isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxx xxxxxxx Asja läbivaatamise aeg
Legislator headnote
AI generated2-08-50713/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. Kuna kostja lepingujärgseid maksekohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, oli hageja õigustatud lepingu üles ütlema ja nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 5917.92 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja hagejale tasuma intressi lepingu fikseeritud määras 18% aastas. Hageja on arvestanud intressi lepingu 1 järgi 458.64 krooni.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht
17. september 2008 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-50713 Tsiviilasi AS Hanspank hagi Kaire Brenner (endine Tomp) vastu 12657.88 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Hansapank, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040 Esindaja volikirja alusel jurist Anett Suuder, Liivalaia 8 Tallinn 15040 Kostja: Kaire Brenner (endine Tomp), isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxx xxxxxxx Asja läbivaatamise aeg
17. septembril 2008.a eelmenetluses RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 1.Välja mõista Kaire Brennerilt ASi Hansapank kasuks väikelaenulepingust nr 06- 171454-VL tulenev võlgnevus 6899.47 (kuus tuhat kaheksasada üheksakümmend üheksa krooni ja 47 senti) krooni, sealhulgas tagastamata laenujääk 5917.92 (viis tuhat üheksasada seitseteist krooni ja 92 senti) krooni, intress 458.64 (nelisada viiskümmend kaheksa krooni ja
64 senti) krooni, leppetrahv 66.91 (kuuskümmend kuus krooni ja 91 senti) krooni, tagastamata laenujäägi viivis 451.44 (nelisada viiskümmend üks krooni ja 44 senti) krooni ning tasumata leppetrahvi viivis 4.56 (neli krooni ja 56 senti) krooni. 2.Välja mõista Kaire Brennerilt ASi Hansapank kasuks partner krediitkaardi kasutamise lepingust nr 06-246480-KK tulenev võlgnevus 5758.41 (viis tuhat seitsesada viiskümmend kaheksa krooni ja 41 senti) krooni, sealhulgas tagastamata krediidisumma 5210.91 (viis tuhat kakssada kümme krooni ja 91 senti) krooni, intress 37.12 (kolmkümmend seitse krooni ja 12 senti) krooni, leppetrahv 35 päeva võlgnevuses olemise eest 50 (viiskümmend) krooni, leppetrahv lepingu ülesütlemise eest 200 (kakssada) krooni, viivis tagastamata krediidisummalt 250.84 (kakssada viiskümmend krooni ja 84 senti) krooni ning viivis tasumata leppetrahvilt 9.54 (üheksa krooni ja 54 senti) krooni.
3. Välja mõista Kaire Brennerilt AS Hansapank kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutavaks seadusega kehtestatud määras (EKP intress + 7% aastas tagastamata krediidisummalt ja leppetrahvi summalt) alates 24.07.2008 kuni tagastamata krediidisumma ja leppetrahvi kohase täitmiseni.
4. Menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kannab kostja.
5. AS Hansapank menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. 6.Välja mõista Kaire Brennerilt AS Hansapank kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277).
Kohtu seisukohad TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid poole 20.09.2006 käenduseta väikelaenulepingu (edaspidi leping 1) nr 06-171454-VL, mille alusel andis hageja kostjale laenu 10000 krooni intressimääraga 18% aastas. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lepingu 1 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu
10. kuupäeval vastavalt maksegraafikus fikseeritud summades. Tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingu 1 põhitingimustes 10.09.2008. Tulenevalt lepingust 1 arvestati intressi igapäevaselt. Lepingu 1 kohaselt kohustus kostja tagama igakuiselt maksepäeval maksegraafikus fikseeritud summad olemasolu lepinguga 1 seotud arvelduskontol, et hagejal oleks võimalik debiteerida lepingu 1 järgseid makseid.
VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. Kuna kostja lepingujärgseid maksekohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, oli hageja õigustatud lepingu üles ütlema ja nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 5917.92 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja hagejale tasuma intressi lepingu fikseeritud määras 18% aastas. Hageja on arvestanud intressi lepingu 1 järgi 458.64 krooni.
VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hagejal on õigus lepingu tingimuste punkti 13.3. järgi nõuda leppetrahvi 1% varaliselt kohustuselt punktis 13.2 märgitud tähtaja jooksul. Hageja nõuab leppetrahvi 66.91 krooni. Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist (VÕS § 159 lg 1).
VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Lepingus on kokku lepitud seadusega kehtestatud viivise määr. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt seadusega kehtestatud määras summas 451.44 krooni ja tasumata leppetrahvi summalt 4.56 krooni, kokku lepingu 1 järgi 456 krooni. Kogu kostja võlgnevus hageja ees lepingu 1 järgi on 6899.47 krooni.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled lisaks eelpoolnimetatud lepingule 19.01.2007 partner krediitkaardi kasutamise lepingu nr 6005, kaardi number 9233683300061226 (edaspidi leping 2), mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti summas 5000 krooni. Tulenevalt lepingust 2 oli kostja kohustatud iga kuu 10. kuupäeval tegema hagejale püsimakse suuruses
250 krooni. Kostja ei täitnud oma kohustust, jättes püsimaksed tasumata perioodil 10.08.2007 kuni 10.11.2007. Kostjal on tagastamata krediidilimiit summas 5210.91 krooni. Kostja on kohustatud tasuma hagejale intressi krediidilimiidi kasutamise eest 16 % aastas. Hageja arvestab intressi igapäevaselt ning intressisumma tuli kostjal tasuda iga kuu maksepäeval, s.o
10. kuupäeval. Kostjal on tasumata intress perioodi eest 10.11.2007 kuni 26.11 2007 summas
37.12 krooni.
Hageja nõuab kostjalt lepingu nr 2 maksete viivitamisega seoses viivist 250.84 krooni ja tasumata leppetrahvi summalt arvutatud viivist 9.54 krooni. Hageja on õigustatud nõudma viivist kokku 260.38 senti. Vastavalt lepingu 2 lepingu tingimuste p 8.3, kui klient ei täida lepingu punktis 6.5 toodud maksekohustust 35 päeva jooksul alates maksepäevast on klient kohustatud maksma trahvi vastavalt panga hinnakirjale, samuti on pangal õigus leping üles öelda ning nõuda trahvi vastvalt hinnakirjale. Hansapanga hinnakiri näeb ette kliendi poolt leppetrahvi tasumise 50 krooni, kui klient on võlgnevuses olnud vähemalt 35 päeva ning panga poolt lepingu ülesütlemise korral on leppetrahvi suuruseks 2% tasumisele kuuluvast summast , kuid mitte vähem kui 200 krooni.
Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 50 krooni püsimakse kohustuse täitmata jätmise eest 35 päeva jooksul ja lepingu ülesütlemise leppetrahv 200 krooni. Kohus ei hakka kordama otsuses lepingu 1 kohta antud õiguslikke põhjendusi, sest need on kohaldatavad ka lepingu 2 suhtes. Hageja on kostjalt õigustatud nõudma leppetrahvi kokku summas 250 krooni.
TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudelt viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud protsendina summast 11445.74 alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Viivise määraks on seadusega kehtestatud viivise määr, mis VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 koosmõjus on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 7 % aastas. Hageja nõue viivise saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 1741 lg
3 tulenevalt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud menetluskulude välja mõistmist kostjalt ning taotleb menetluskulude kindlaksmääramist. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1250.00 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. TsMS § 468 lg
1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks
Heino-Vello Pihlak Kohtunik