2-06-12728/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL ( Hagi õigeksvõtul põhinev)

Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-06-12728 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18.09.2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi DA hagi K G H vastu alaealise lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes

Menetlusosalised Hageja: DA: ik xxx, elukoht xxx Kostja: K G H, sündinud xxx, elukoht xxx Resolutsioon Hagi rahuldada.

Tuvastada, et K H A, (sündinud xxx, ik xxx kelle kohta on tehtud Tallinna Perekonnaseisuametis sünniakt nr xxx, xxx) põlvneb K G H`ist, sündinud xxx, mille kohta teha kanne K H A`i sünniakti.

Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata Tallinna Perekonnaseisuametile.

Välja mõista kostjalt K G H elatisraha 2000 (kaks tuhat) eesti krooni igakuiselt poeg K H A`i, sündinud xxx.a. ülalpidamiseks alates 18.09.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras DA kasuks.

Menetluskulude jaotus.

Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda

Jätta asja menetluskulud, mis koosnevad riigilõivust, täies ulatuses kostja kanda. Menetluskulude väljamõistmine toimub Eesti Vabariigi kasuks TsMS § 179 lg 4 alusel.

Tunnistada käesolev kohtuotsus kui hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks ( TsMS § 468 lg 1 p 1).

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

22.05.2006 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sai hageja kostjaga tuttavaks ja alustati kooselu 2002 aasta oktoobris. Koos elati üürikorteris aadressil Xxx, Tallinn, pereplaneerimise käigus tekkis soov saada ühine laps. Pooled taotlesid koos Sampo pangast eluasemelaenu, et osta korter ning kostja plaanis taotleda Eestis elamiseks ja töötamiseks elamisluba. Poeg K H A ( K ) sündis xxx, kuid juba hageja raseduse ajal lahkus kostja Inglismaale. Viimane ühine koosviibimine oli 2003/2004 aastavahetus, kui koos sõpradega võeti vastu uus aasta. Pärast lapse sündi on kostja küll tundnud huvi lapse käekäigu vastu, kuid ei ole piisava hoolsusega ülalpidamiskohustusi täitnud. 2005 aasta detsembris käis kostja last vaatamas ja viibis poja jõulupeol lasteaias. Hageja palub tuvastada, et K H A, sündinud xxx, ik xxx, kelle kohta on tehtud Tallinna Perekonnaseisuametis sünniakt nr xxx, põlvneb K G H`ist, sündinud xxx ja välja mõista elatisraha lapse ülalpidamiseks hageja kasuks igakuiselt 2000 krooni.

Kostja menetluse käigus vastuväiteid ei esitanud, kostja võttis hagi õigeks. Kostja seisukoha kohaselt on ta nõus tasuma elatisraha 100 naelsterlingit igakuiselt.

Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata ( TsMS § 440 lg 3).

Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära hageja ja tutvunud erinõude täitmise korras kogutud kostja seletustega ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse, lg 4 kohaselt ei ole põlvnemisasjas kohus hagi õigeksvõtuga seotud. TsMS §

444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa kostja(te) õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta.

Kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine ei ole kohaldatav põlvnemisasjas ( TsMS § 444 lg 3 p 1), mistõttu arvestab kohus kostja õigeksvõttu , kuid hindab ka asjas esitatud tõendeid. Kohtule on esitatud et K H A sünnitunnistus, millest nähtub, et ta on sündinud xxx, tema ema on DA ning isa kohta kanne puudub. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1936-k, 06.10.2004 on hageja palvel muudetud lapse perekonnanimi ``K `` ja tema uueks perekonnanimeks tuleb lugeda ``A`` . Perekonnaseaduse § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus lapse ema nõudel, lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus asub seisukohale, et menetluse käigus esiletoodud asjaolud võimaldavad tuvastada, et 25.04.2004 sündinud K H A põlvneb K G H`ist, sündinud xxx. Kostja ei ole menetluse kestel vastuväiteid esitanud lapse põlvnemise osas, kohtule saadetud email kinnitab tema omaksvõttu. Kostja on kohtule edastanud kirja 15.02.2005 ja 24.04.2007, milles teavitab, et ei soovi osa võtta kohtuistungist, kuid aktsepteerib vastutust oma lapse suhtes, tehes ettepaneku tasuda igakuiselt 2300 krooni (100 naelsterlingit). Hageja väiteid kooselu kohta kinnitab poolte vaheline elektrooniline kirjavahetus, üürilepingud ja fotod. Hageja väidetel on kostja osa võtnud lapse ülalpidamiskulude kandmisest 29 000 krooni ulatuses, kuid ei ole seda teinud pidevalt ja piisava panusega.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § - le 346 lg 2 kohustub kohus põlvnemisasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolele on kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtuse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib kohus teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Kostja on eelneva menetluse käigus avaldanud arvamust, et tal puudub võimalus osaleda kohtuistungil. Kohus on 31.08.2007 määrusega määranud kuulata erinõude täitmise korras kostja üle, küsides, kas kostja võtab hagi õigeks põlvnemise osas ja kas on nõus tasuma elatisraha 2300 krooni kuus. Kostja vastuse kohaselt ei soovi ta Eestis kohtuistungil osaleda ning on nõus tasuma elatisraha 100 naelsterlingit kuus. PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Hagi asjaolude kohaselt on laps hageja ülalpidamisel. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest ( PerekS § 70). Hageja on hagi esitanud 22.05.2006. a., elatis kuulub väljamõistmisele alates 18.09.2008.a., arvates põlvnemise tuvastamise otsuse tegemisest. Kuivõrd kostja ei ole vastuväiteid esitanud elatise suuruse osas esitanud, loeb kohus selle tõendatuks ja mõistab lapse ülalpidamise summaks 2000 krooni. Kindlaks määratud elatisraha ei võta ära vanematelt võimalust teha oma lapse ülalpidamiseks ja igakülgseks arendamist lisakulutusi.

Menetluskulud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste Kohtukulude jaotus.

TsMS § 438 lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb kummagi poole menetluskulud põlvnemise nõudes jätta tema enda kanda.

Kohus asub seisukohale, et asja menetluskulud elatise nõudes tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt riigilõivuseaduse § - le 22 lg 1 p 2 on elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine hagejale riigilõivuvaba.

Liili Lauri kohtunik