2-07-33102/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

15. september 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Tsiviilasi

nr 2-07-33102

AS EMT versus X X

Hagi ese

võla väljamõistmiseks

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

Kohtukoosseis

kohtunik Toomas Lillsaar

Hageja

AS EMT (registrikood 10096159; aadress Valge 16, 19095,

Tallinn)

Hageja esindaja

Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143, Tallinn)

Kostja

X X (isikukood xxx; aadress teadmata)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviil-

kohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.

Otsustused hagis

1. Rahuldada AS EMT hagi X X vastu võla nõudes ja välja mõista X X 5 342 (viis tuhat

kolmsada nelikümmend kaks) krooni 10 senti AS EMT kasuks.

Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda ja välja mõista X X 850 (kaheksasada

viiskümmend) krooni menetluskulu Lindorff Eesti AS (konto nr 17000034108 Nordea

Pangas) kasuks (selgitusse märkida toimiku nr 4417031);

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 kohaselt on menetluskulude väljamõistmise kohta puudutatud menetlusosalisel

õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ring-

konnakohtule;

3.2 TsMS § 661 kohaselt on menetluskulude väljamõistmise kohta määruskaebuse esitamise

tähtaeg 10 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates avalikult

teatavakstegemisega 28 päeva jooksul;

3.4 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus

Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise

tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.5 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõuded

Hageja on sõlminud kostjaga 06. detsembril 2004 liitumislepingu, mille alusel on hageja

osutanud kostjale teleteenust. Teenuste eest on jätnud kostja hagejale tasumata 2 671.55 krooni.

Võlgnevus koos viivistega 2 670.55 krooni on kokku 5 342.10 krooni.

2. Menetluse käik

Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu 15. mail 2008 kohustusega vastata kohtule hiljemalt 16. juuniks 2008, hoiatades et

tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse.

Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtudokumendid loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks

30 päeva möödumisel teadaande ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaselja-

otsuse tegemisega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põh-

jendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

3. Kohtu põhjendused

3.1. Menetluse käigust tulenevad asjaolud

Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaselja-

otsuse tegemisega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põh-

jendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

3.2. Õiguslikud põhjendused

Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaselja-

otsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei

ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

Kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud hageja faktiväidetest

lähtuvalt on hagi selles märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hagi rahuldamise õiguslikuks

aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub rahalist

kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS

§ 468 lg 1 p 2).

3.3. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menet-

lusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 250 krooni, 100

krooni ja õigusabi (esindaja kulu) 1 071.63 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende

menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud

menetluskuludele.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Lepingulise esindaja õigusabikulud

1 071.63 krooni ei ole vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukuse

astmele. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusega nr 306 on vastavalt TsMS § 175 lg-le

3 kehtestatud tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja

kulude sissenõudmise piirmääraks hagihinna 5 000 kuni 6 000 krooni puhul on 2 700 krooni.

Arvestades asjaolu, et nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi

piirdunud hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus tulenevalt asja

keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks 500

krooni. Kohus osutab tähelepanu veel sellele, et hageja kohtusse esitatud hagi puhul on tegemist

n. n masshagiga, milliseid hageja esindaja poolt on kohtule esitatud arvukalt teiste kostjate vastu

ja on oma sisu poolest ühetaolised madala keerukuse astmega. Arvestades hageja esitatud

menetluskuludele määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente,

teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistanud ulatuses, millest lähtudes

tuleb välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 850 krooni.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on

vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Toomas Lillsaar

Kohtunik