2-08-18842/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-18842 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2008. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi K. L. vastu 57 279,53 krooni ja lisanduva viivise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Balti Investeeringute Grupi Pank AS (RK xxx, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu)

M. K. (volikirja alusel)

K. L.(IK xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt K.L. hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks 57 279 (viiskümmend seitse tuhat kakssada seitsekümmend üheksa) krooni 53 senti.

3. Välja mõista kostjalt K.L. hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks viivis alates 13.05.2008. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 25% tagastamata krediidisummalt aastas.

4. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja K.L.

2

5. Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebe kord

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 350 (kolmsada viiskümmend) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi K. L. vastu 57 279,53 krooni ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista:

1) 57 279,53 krooni, millest - 30 000 krooni on tagastamata krediidisumma - 2 862,46 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress - 17 517,07 krooni sissenõutavaks muutunud viivis - 6 000 krooni leppetrahv ja - 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulude eest. 2) viivis alates 13.05.2008. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 25% tagastamata krediidisummalt aastas.

2. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud isiklikult 21.08.2008. a. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

4. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

3 ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle ning haginõue tuleb rahuldada osaliselt.

5. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

6. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 1, 2, 4, § 158 lg 1.

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma.

MENETLUSKULUD

7. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega hageja menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja K. L. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

8. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega kohtuotsuses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2, § 142 lg 2 sätete kohaselt.

Kohtunik