2-07-18102/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (OSAOTSUS)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2008.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-18102 Tsiviilasi J Z’i hagi O Z vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J Z (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja advokaat Kristina Suvalova (A. Jakobson & A. Jaroslavski AB, asukoht Liivalaia 24, 10118 Tallinn) kostja O Z (isikukood xxx, elukoht xxx) kostja esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa (AB Natalaia Lausmaa, asukoht Herne 23-2, 10135 Tallinn) Alaealise lapse D Z’i määratud korras esindaja advokaat Talvi Vaske (AB Tibar & Partnerid, asukoht Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn) Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu ) Eestkosteasutuse esindaja Eva Vau Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

J Z’i ja tema alaealise lapse D Z’i, sündinud xxx.a., suhtlemise kord toimub järgmiselt: • J Z’il on õigus kohtuda oma p D Z’iga igal pühapäeval kella 10-st kella 14-ni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on J Z’i hagi O Z vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abielust sündis xxx.a. poeg D Z. P elukoht on kostja O Z juures. Kostja ei luba hagejal oma poega näha ja läbirääkimised eestkoste asutuse kaasamisega ei

2 andnud mingeid tulemusi. Seega palub hageja määrata kindlaks tema ja tema alaealise p suhtlemiskord ning palub see määrata nii, et tal oleks õigus kohtuda pojaga igal teisel nädalavahetusel laupäeval kella 10-st kuni pühapäeval kella 18-ni või igal teisel nädalavahetusel laupäeval ja pühapäeval kella 10-st kella 18-ni.

01.09.2008.a. esitatud arvamuse kohaselt hageja on saanud suvel lapsega suhelda nii, et hageja jalutab lapsega pühapäeviti paar tundi lapse ema O Z juuresolekul. Suvel sai laps kaheaastaseks ja on isasse väga kiindunud, istub rahulikult tema süles ega hakka nutma kui ema läheb eemale. Lapsel on õigus suhelda ka oma isapoolsete venna ja õe, vanavanemate, tädi ja onudega, mida käesoleval ajal O Z ei võimalda. Seega jääb J Z oma avalduse juurde, kuna suhtlemine lapsega mõnedel tundidel paar korda kuus õues ema juuresolekul ei saa tagada lapse ja isa normaalset suhtlemist ja hingelise side tekkimist. Laps ei ole imik ning viibimine isa juures kaks päeva üle nädala ei kahjusta kuidagi lapse huve.

Kostja vastus Kostja O Z kirjalikke vastuväited lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas ei ole esitanud.

Alaealise lapse D Z’i määratud korras esindaja advokaat Talvi Vaske arvamus Määratud korras esindaja arvamuse kohaselt on kostjal peale D veel 2 alaealist last: 13 aastane Z M ja 6 aastane E J Hageja sõnade kohaselt ei luba kostja tal D kohtuda, samuti ei lase teda oma korterisse. Hageja ja kostja elasid koos 3 aastat. Nende abielu lõppes, kui poeg oli 3 kuud vana. Hageja oli p sündimise ajal 19-aastane. Sel ajal otsis hageja tööd, tema vanemad on valmis oma poega materiaalselt toetama. Hageja elab vabaabielu uue tütarlapsega. Kostja sõnade järgi läks hageja pere juurest ära, kui D oli 3 kuune. Lahkumineku põhjuseks olid abikaasadevahelised konfliktid. Abikaasadel oli 10 aastane vanusevahe. 29. aprillil 2008.a. leidis määratud korras esindaja initsiatiivil hageja ja kostja ühine kohtumine nende esindajate juuresolekul advokaadibüroos Tibar & Partnerid. Selgus, et psühholoogiline nõustamine ei ole senini oodatud tulemusi andnud, kuna erinevatel põhjustel ei ole laps siiski isaga kohtunud ning psühholoogilist nõustamist on võimalik jätkata tõenäoliselt sügisel. Ühiselt lepiti kokku, et D Z kohtub oma isaga pühapäeval, 04. mail 2008.a. kell 10.00-12.00 ning kohtumine leiab aset vanemate ja lapse ühise ajaveetmise käigus. Pärast seda otsustatakse ühiselt, millisel moel edasi toimida. Käesoleval ajal on D Z kaheaastane. 26. augustil sai määratud korras esindaja kostjalt telefoni teel infot, et D on isaga kohtunud suve jooksul igal pühapäeval kella 10.00 kuni 12.00, välja arvatud kahel nädalavahetust, kui isa helistas ja teatas, et kohtumised jäävad ära, kuna hageja ühel korral ei saanud isiklikel põhjustel ei tulla ning teisel päeval oli ilm jalutuskäikudeks liiga vihmane. Poeg on isaga harjunud, kuid ema heidab hagejale ette asjaolu, et igakord ei olnud need kohtumised isa-ema ja lapse vahel, vaid kohtumisele tuli ka isa lähisugulasi. Kostja soovib, et lapsega suhtlemine jätkuks sama moodi. Vesteldes hagejaga kinnitas ta kostja sõnu selle kohta, et lapsega suhtlemine toimus kogu suve jooksul, välja arvatud 2 korda. Käesoleval ajal ta töötab hageja J Z OÜ N maalrina ametliku töölepingu alusel 3 kuud. Tema teine laps, tütar, on käesoleval ajal kahekuune. Neil on kahetoaline korter. J Z leiab, et poeg on ta omaks võtnud ja ta soovib D kohtuda igal pühapäeval kella 10.00 kuni 18.00.. Määratud korras esindaja toetab hageja taotlust kohtuda poeg D Z igal pühapäeval pikema aja vältel, näiteks kelle kümnest hommikul kuni kella kuueni õhtul, nagu lapse isa seda soovib.

Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) arvamus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on poolte pereprobleemidega kokku puutunud alates 08.02.2007, mil lastekaitse spetsialisti vastuvõtule pöördus O Z (sünd. xxx ),

3 põhjusteks abikaasa J Z’i (sünd. xxx ) lahkumine pere juurest 08.10.2006 pärast järjekordset tüli, viimase ja tema ema O Z (sünd xxx ) poolsed ähvardused lapse äravõtmise kohta lapse emalt ning soov saada teavet perest eraldi elava isa suhtlemise korra kohta lapsega.

Pooltega on lastekaitse töötajal olnud pidev kontakt telefoni teel, korduvalt on vesteldud osakonnas, selgitatud vanemate õigusi ja kohustusi lapse vanemate lahuselu korral. Poolte seletused abielus esinenud probleemide ja nende põhjuste kohta on olnud vastukäivad Omavaheliste suhete parandamiseks ühise lapse D Z huvides ning isa ja lapse suhtlemise reguleerimiseks suunas eestkosteasutus pooled 2008.a. jaanuaris Tallinna Pere-keskusse nõustamisele. Vastavalt Tallinna Perekeskuse psühholoogi AV 18.04.2008 teatisele ei õnnestunud perega tööd teha, mistõttu suhtlemiskorra kokkuleppimist ei toimunud. Ajavahemikul 06.05.08-11.08.08 on lapse kohtumine hagejaga toimunud igal pühapäeval (v.a 03.08.08) kella 10-12. Peamiselt kohtuti kostja ja lapse elukoha juures, jalutati, mängiti Kadriorus vm. Paar korda tuli isa kohtumistele üksi, mitmeid kordi oli temaga kaasas vend või ema elukaaslane. Pooled kinnitasid, et kohtumised kulgesid enamasti hästi, probleemideta. Lastekaitse spetsialisti vastuvõtul 11.08.2008 avaldas kostja soovi, et edaspidi võiks jätkuda samasugune suhtlemiskord, kuid vältimaks lapse segadusse ajamist ja isakuju kinnistumist, peab ta vajalikuks, et vähemalt esialgu võetaks sugulasi kohtumistele harvem kaasa. Telefonivestluses kinnitas ka hageja, et senine suhtluskord võiks jätkuda, kuid täpsustas, et kuni 2008.a. lõpuni. Lapse kasvades soovib ta pojaga rohkem aega koos veeta, ka koos lapse ööbimisega isa elukohas. Kostja arvates ei ole laps selleks käesoleval hetkel veel valmis. Ta avaldas ka kartust lapse isa praeguse elukaaslase suhtumise pärast mehe lapsesse eelmisest abielust. Eestkosteaustus selgitas kostjale, et lapsel on õigus suhelda oma isa uue perega jt isapoolsete sugulastega samamoodi nagu emapoolsete sugulaste ja tuttavatega. Lastekaitse spetsialisti ettepanekuga - vormistada alates 2009.aastast suhtlemiskorra aegades regulaarselt muudatusi meie osakonnas, arvestades lapse arengut - olid pooled nõus. Pooltele sai selgitatud, et juhul, kui nad ei suuda siiski edaspidi tehtavatest muudatustest kinni pidada või ei jõua meie osakonnas kokkuleppele, on neil võimalus pöörduda uuesti Harju Maakohtu poole.

Maakohtu põhjendused

Kohus hinnanud tõendeid kogumeis leiab, et hagi lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

J Z esitas kohtule hagi O Z vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Hageja palub kindlaks määrata tema ja tema alaealise p suhtlemiskord ning palub määrata, et tal oleks õigus kohtuda pojaga igal teisel nädalavahetusel laupäeval kella 10-st kuni pühapäeval kella 18-ni või igal teisel nädalavahetusel laupäeval ja pühapäeval kella 10-st kella 18-ni.

O Z ei ole kohtule esitanud kirjalikke vastuväiteid lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas, kuid alaealise lapse määratud korras esindaja seisukoha ja eestkosteasutuse arvamuse kohaselt on hageja kohtumised lapsega toimunud pühapäeviti kella 10-st kuni kella 12-ni ning kostja leiab, et sellised kohtumised jätkuksid, kuna laps on veel liiga väike, et isaga rohkem aega veeta. Samal seisukohal on ka eestkosteasutus. Määratud korras esindaja leiab, et isal tuleks võimaldada lapsega koos olla pikemat aega ehk siis igal pühapäeval kella 10-st kella 18-ni.

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 28 ja ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 9 punkt 3 kohaselt on lapsel õigus suhelda oma lahus elava vanemaga ning säilitada kontaktid lähedaste inimestega. Perekonnaseaduse (PKS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 50 lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PKS § 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda ning vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab

4 osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. PKS § 58 ja lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest.

Kohus tutvunud menetlusosaliste seisukohtade ja arvamustega leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et kuna lapse ja hageja kohtumised on toimunud igal pühapäeval ning nimetatud kohtumised sobivad pooltele, siis tuleks selliselt ka kohtumisi lapse ja hageja vahel jätkata. Kohus on seisukohal, et kohtumised võiksid siiski olla pikemad, et laps saaks rohkem aega veeta isaga ning leiab, et hetkel on kahe aasta vanuses lapse jaoks mõistlik kohtuda isaga igal pühapäeval kella 10-st kuni kella 14-ni. Samuti selgitab kohus, et lapsel on õigus kohtuda ka isa poolsete vanavanematega ja sugulastega.

Vastavalt TsMS § 162 lg 4 kohaselt leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik