3-08-123/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-08-123

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

15 .septembril 2008. a Tallinnas

Haldusasja number

3-08-123

Haldusasi

J.T kaebus Tallinna Linnavalitsuse 18.12.2007 keeldumisele haldusmenetluse uuendamisest, toimingu sooritamiseks kohustamiseks ja Tallinna Linnavalitsuse tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 25.08.2008

Menetlusosalised Kaebuse esitaja: J.T; Vastustaja: Tallinna Linnavalitsus, esindaja Aldi Alev; Kolmas isik: OÜ Uranos esindaja adv.Heidi Rajamäe

RESOLUTSIOON

HkMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta J.T kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule.

I ASJAOLUD

1.Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni 18.12.1992.a. otsusega nr 28 ( tl 36) tunnistati Tallinnas Xxxxx xx endisel kinnistul nr 4730 asuv hoone ja krunt suurusega 455,95 m² omandireformi objektiks ja selle vara suhtes tunnistati õigustatud subjektiks H-A.K. Tallinna Linnavalitsuse 28.05.1993.a. määrusega nr 118 ( tl 39) tagastati õigustatud subjektile Xxxxx xx hooned. 30.06.1993 sõlmis Tallinna Linnavalitsus õigustatud subjektiga lepingu nr 2/93 nimetatud määruse jõustumiseks ( tl 40).27.07.1993 on koostatud vara üleandmise akt nr 2 ( tl 38). Tallinna Linnavalitsuse 28.07.1994.a. korraldusega nr 1591-k( õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise toimik nr 534 tl 12) tagastati õigustatud subjektile Xxxxx xx asuv maa, mis kanti samal aastal ka kinnistusraamatusse. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 25.10.1999.a. otsusega nr 11074 ( tl 18) tühistati varasem otsus nr 28 ja jäeti vara tagastamise avaldus rahuldamata põhjusel, et vara endine omanik lahkus 1941.aastal Saksa riigiga sõlmitud lepingu alusel. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 28.08.2000 otsusega nr 11664( tl 25) tühistati otsus nr 11047, kuna vara tagastamise toimikusse kogutud dokumendid ei tõenda ümberasumist. Viimati nimetatud linnakomisjoni otsuse nr 11664 ja Tallinna linnavalitsuse määruse hoone tagastamiseks vaidlustasid majaelanikud (sh J.T) halduskohtus, kus taotleti antud haldusaktide täielikku tühistamist ja Tallinna linnale ettekirjutuse tegemist erastada kaebuse esitajatele nende kasutuses olev eluruum seaduses ettenähtud korras ja tingimustel. Tallinna Halduskohus jättis oma 2. veebruari 2001 kohtuotsusega haldusasjas nr 3- 138/01 majaelanike kaebused rahuldamata. Nimetatud otsusele esitati apellatsioonkaebus. Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2001 otsusega haldusasjas nr II-3/184/2001 muudeti halduskohtu otsuse motiive, kuid kaebused jäeti rahuldamata( vara toimik II, tl 108-114). Antud otsusele esitas kaebaja koos maja elanikega kassatsioonkaebuse, millele Riigikohtu loakogu 5. septembril 2001 menetlusluba ei andnud, pidades kassatsioonkaebust ilmselt põhjendamatuks. Xxxxx xx elamu üürnike esindaja esitas 14.06.2001 Tallinna Linnavalitsusele taotluse, milles palus tühistada kolm haldusakti, tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuni 2001 otsusele haldusasjas nr II-3/184/2001. Tallinna Maa-amet jättis oma 11. juuli 2001 kirjaga nr 6-8/3455 nimetatud taotluse rahuldamata leides, et taotlus on õiguslikult põhjendamata ja puudub alus taotluses toodud haldusaktide tühistamiseks. J.T esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse tegevusetusele, mis seisnes alates 25. oktoobrist 1999 Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 118 tühistamata jätmises, seadusvastaseks tunnistamiseks ning Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks määruse nr 118 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus jättis oma 7. märtsi 2001 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-281/01 kaebuse rahuldamata. Nimetatud otsusele esitas kaebaja apellatsioonkaebuse, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuni 2001 otsusega haldusasjas nt II-3/236/01 muutmata ja rahuldamata. Xxxxx xx majaelanikud sh J.T esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 28. augusti 2000 otsusega nr 11664, Tallinna Linnavalitsuse

28. mai 1993 määrusega nr 118 ja Tallinna Linnavalitsuse 28. juuli 1994 korraldusega nr 1591-k, kui õigusvastaste haldusaktidega tekitatud kahjude Tallinna linnalt välja mõistmise nõudes. Tallinna Halduskohus lõpetas oma 7. jaanuari 2003 määrusega haldusasja nr 3-50/03 menetluse, kuna kaebajad loobusid kaebusest. J.T pöördus 27. augustil 2007 Tallinna Maa-ameti poole, milles seadis kahtluse alla Xxxxx xx hoone tagastamise õiguspärasuse. Tallinna Maa-amet vastas pöördumisele

20. septembril 2007 kirjaga nr 6-8/3280 ( vara toimik II, tl 167-168), selgitades et vara tagastamise küsimust ja üürnike õiguste võimalikke rikkumisi vara tagastamise menetluse käigus on mitmeid kordi kontrollitud ning puudub alus vara tagastamise tühistamiseks.

2.J.T esitas 20. novembril 2007 Tallinna Linnavalitsusele avalduse ( tl 29-34), milles palus tunnustada tema ja kohaliku omavalitsuse vahel oleva üürisuhte jätkuvat kehtivust ning asuda ebaseaduslikust valdusest Tallinna linna omandisse tagasi nõudma Xxxxx xx elamut, sest kaebuse esitaja hinnangul on Xxxxx xx hoone ja maa tagastamise kohta vastu võetud haldusaktid tühised.

3. Tallinna Linnavalitsus jättis oma 18. detsembri 2007 kirjaga nr ÜP1-16/3550 J.Ti 20.11.2007 pöördumises esitatud nõuded rahuldamata.

4. Tallinna Linnavalitsuse 18.12.2007 kirjas väljendatud keeldumisele esitas J.T 18. jaanuaril 2008. kaebuse Tallinna Halduskohtule ( tl 1-9).

5. 02.04.2008 määrusega tagastas Tallinna Halduskohus kaebuse HkMS § 11 lõike 4 alusel nõudes kohustada Tallinna Linnavalitsust tunnustama üürisuhte jätkuvat kehtivust kaebuse esitaja ja kohaliku omavalitsuse vahel, ülejäänud osas jättis kaebuse käiguta, 21.05.2008.a. määrusega jättis kohus kaebuse teistkordselt käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

6. 16.06.2008.a. määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja kaasas HkMS § 14 lg

3 p 1 alusel kolmanda isikuna OÜ Uranos.

II KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUDED

7. Kaebuse kohaselt on Tallinna Linnavalitsus tühiste haldusaktide- ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 18.12.1992 otsuse nr 28 ja Tallinna Linnavalitsuse 28.05.1993 määruse nr 118 alusel tagastanud H-A.K-le õigusvastaselt võõrandatud elamu aadressiga Xxxxx xx ning jätnud arvestamata kaebaja õiguse erastada Xxxxx xx asuv korter nr 8, mis on kaebaja elukohaks. Nimetatud haldusaktid on tühised, kuna on vormistatud haldusmenetluse nõudeid rikkudes .Tallinna Linnavalitsuse 28.05.1993 määrust nr 118 ei ole allkirjastanud pädevad isikud, see on vormistatud üldakti – määrusena, mida muu hulgas ei ole avaldatud Riigi Teatajas ega Tallinna õigusaktide registries ning on välja antud vaatamata sellele, et H-A.K kui Saksamaale ümberasuja õigusjärglane ei olnud omandireformi õigustatud subjekt ning taotles üksnes vara kompenseerimist, mitte tagastamist. Sealjuures on H-A.K-le vara kompenseeritud ja ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 18.12.1992 otsus nr 28 oli tehtud vara kompenseerimise avalduse läbivaatamisel. Samuti on tühine 27.07.1993 vara üleandmise akt ,sest sellel olev pitsat ei ole loetav ja allkirjadest ei nähtu, millistele ametiisikutele need kuuluvad. Nimetatud leping on sealjuures kinnitatud enne selle allakirjutamist. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 25.10.1999 otsusega nr 11074 tühistati sama komisjoni 18.12.1992 otsus nr 28, kuid sellele vaatamata ei taastatud endist olukorda, kuigi 1999. a lubati, et ka linnavalitsuse 28.05.1993 määrus kuulub tühistamisele orienteeruvalt detsembris 1999. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 28.08.2000 otsusega nr 11664 on alusetult komisjoni 25.10.1999 otsus nr 11074 tühistatud ja tunnistatud H-A.K Xxxxx xx asuva elamu suhtes omandireformi õigustatud subjektiks, kuid see ei taasjõustanud 18.12.1992 otsust nr 28. Kaebuse väitel oleks Tallinna Linnavalitsus pidanud alusetu vara tagastamise taotluse jätma rahuldamata ning korteri erastama. Käesoleval ajal on OÜ Uranos, kellele H- A.K nimetatud korteri võõrandas, alustanud kohtumenetluse üürilepingu lõpetamiseks ja kaebaja korterist välja tõstmiseks.

Linnavalitsus on tekitanud kaebajale kahju korteri väärtuse, s.o 3,5 miljoni krooni ulatuses, mida on keeldunud hüvitamast.

8. Algselt kohtule esitatud kaebuses olid esitatud järgmised nõuded: 1) Kohustada Tallinna Linnavalitsust tunnustama J.T ja kohaliku omavalitsuse vahel oleva üürisuhte jätkuvat kehtivust; 2) Mõista J.T kasuks välja rahaline hüvitis, määrates kaebuse rahuldamise korral otsuses kindlaks väljamaksmisele kuuluva summa suuruse arvutamise ja väljamaksmise üldtingimused; 3) Teha Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu ja kahjustaks sellega kaebuse esitaja huvisid; 4)Teha Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus nõuda ebaseaduslikust valdusest välja Xxxxx xx elamu, kui rahalist hüvitist J.T-le ja tema perekonnale ei määrata.

9. Kaebuse esitaja on esialgse kaebuse nõudeid korrigeerinud ning 28.05.2008.a. kohtule selgitanud, et kaebus on esitatud linnavalitsuse 18.12.2007 kirja nr ÜP-1- 16/3550 peale ja linna toimingute peale seoses Xxxxx xx elamu H-A.K-le üleandmisega ilma elamu tagastamist puudutavate haldusdokumentideta, kaebuse esitaja erastamisõigusest ilmajätmisega ja nende toimingute tulemusena kaebuse esitaja asetamisega olukorda, kus ta võib oma seaduslikul teel saadud korterist ilma jääda. Samuti on kaebuse esitaja selgitanud, et kaebus esitati halduskohtuse seetõttu, et linn keeldus haldusmenetluse algatamisest . Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Linnavalitsus on keeldumisega (keeldumine haldusmenetluse algatamisest elamu välja nõudmiseks ja keeldumine üürilepingu jätkumise tunnustamisest) rikkunud seadust ja on kaalutlusõigust teostanud vastuolus oma volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestamata olulisi asjaolusid ning kaalumata kaebuse esitaja ja tema perekonna põhjendatud huvi seaduslikult saadud korteri segamatuks kasutamiseks.

10.Kaebuses ja kaebuse täienduses ( parandustes) ning taotluste täpsustustes toodud põhjendustest ja antud selgitustest lähtuvalt mõistis kohus 16.06.2008 kohtumäärusega esitatud nõudeid kui kohustamistaotlust Tallinna Linnavalitsuse

18.12.07. a kirja osas ning õigusvastasuse tuvastamise taotlust Tallinna Linnavalitsuse tegevuse osas, mis puudutab elamu Xxxxx xx tagastamist. Toimingu sooritamiseks kohustamine hõlmab linnavalitsuse 18.12.2007 kirjas väljendatud keeldumise vaidlustamise.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

11.Tallinna Linnavalitsus vaidleb kaebusele vastu on seisukohal, et J.T kaebus Tallinna Linnavalitsuse toimingutele ja haldusaktidele ei ole põhjendatud.

12.Aadressil Xxxxx xx asuva hoone ja endise kinnistu nr 4730 maa tagastamiseks esitas tähtaegse avalduse H-A.K. Asjaolu, et taotleja soovis vara tagastamist, nähtub avalduse tekstist ,samuti avaldusele tehtud märkusest, et taotleja on nõus võtma enda kanda kõik varem sõlmitud üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsusega nr 28 loeti taotletav vara omandireformi objektiks ning tuvastati taotleja õigust nõuda vara tagastamist või kompenseerimist.

13.Vara tagastamise toimikusse kogutud dokumentidest ei nähtu, et õigustatud subjektile oleks varasemalt makstud kompensatsiooni tema isale kuulunud endise kinnistu nr 4730 õigusvastase võõrandamise eest.

14.Tallinna Linnavalitsuse määrusega nr 118 tagastati õigustatud subjektile Xxxxx xx hooned. Määruse jõustumise tingimuseks olnud leping sõlmiti 30. juunil 1993. Kuna vara tagastamine lahendati määrusega 118, mis täideti vara õigustatud subjekti omandisse andmisega, tuleb lugeda vara tagastamise avaldus lahendatuks. Tallinna Linnavalitsusel puudub õigus vara tagastamise menetluse uuendamiseks ja täiendavate haldusaktide andmiseks.

15.Tallinna Linnavalitsus on teinud seaduses ettenähtud toiminguid vara tagastamiseks, mille üle on teostatud kohtulik kontroll ning puudub alus kahelda linna toimingutes ja haldusaktide õigsuses. ORAS-s ettenähtud garantiid üürilepingute osas hakkasid kulgema vara omandiõiguse ülemineku hetkest, so alates 27. juulist 1993, millal läksid õigusjärgsele omanikule üle üürilepingutest tulenevad üürileandja õigused ja kohustused. Vara tagastamise küsimust ja üürnike õiguste võimalikke rikkumisi vara tagastamise menetluse käigus on mitmed kohtuinstantsid korduvalt kontrollinud ja leidnud, et vara tagastamise tühistamiseks puudub alus. Protsessiosalisena on kaebaja kohtuotsuste sisust teadlik.

16.Väär on kaebaja seisukoht, mille kohaselt oleks ta justkui linna tegevuse tõttu Xxxxx xx elamu tagastamisel jäänud ilma üürilepingu alusel kasutatud eluruumi erastamise õigusest. Tulenevalt 28. oktoobri 2002 Riigikohtu lahendist kuni ORAS §

7 lg 3 kooskõlla viimiseni õigusselguse põhimõttega ei olnud võimalik kaebajal väita, et tal on eluruumi erastamise õigus. Nimetatud asjaolust oli kaebaja ka ise teadlik, kuna just sellel alusel loobus kaebaja haldusasjas nr 3-50/03 linna vastu esitatud kahju hüvitamise nõudest.

17.Tänaseks on ORAS § 7 lg 3 täies ulatuses kehtetu st asjaolu, et õigustatud subjekt lahkus Eestist NSVL ja Saksa riigi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel ja oli ümberasuja, ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest keeldumise aluseks. Seega on Xxxxx xx hoone ja maa tagastamine õigustatud subjektile õiguspärane ning üürnikel puudus õigus kõnesoleva vara erastamiseks.

18.Tallinna Linnavalitsus leiab, et kaebaja viimase kaebuse paranduses punktides 2 ja

3 toodud taotlused ei kuulu rahuldamisele, kuna antud asjaolusid on kohtute poolt korduvalt kontrollitud ning on leitud, et vara tagastamise tühistamiseks puudub alus. Samuti muutub perspektiivituks ka kaebuse punkti 4 taotlus, kuna Tallinna linn on lähtuvalt kogutud materjalidest õigesti keeldunud haldusmenetluse uuendamisest. Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et asjas ei ole ilmnenud ka uusi asjaolusid, mis tingiksid haldusmenetluse uuendamise.

19.Samuti on perspektiivitu ka kaebaja alternatiivne taotlus ettekirjutuse tegemiseks Tallinna Linnavalitsusele, kuna vastustaja arvates puuduvad kaebajal volitused esitada kohtule nõudeid kohaliku omavalitsuse (Tallinna linna) varaliste õiguste kaitseks. Seega puudub kaebuse esitajal ilmselgelt õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt toimingute tegemist OÜ-lt Uranos Xxxxx xx elamu väljanõudmiseks. See õigus puudub kaebuse esitajal sellepärast, et käesoleval hetkel on jõus haldusaktid, millega on õiguslikult siduvalt otsustatud, et H-A.K on Xxxxx xx elamu suhtes vara tagastamise õigustatud subjekt ning vara kuulub temale tagastamisele. Need haldusaktid on sõltumata nende õiguspärasusest nende kehtivuse tõttu siduvad ka kohalikule omavalitsusele, mistõttu ei ole kohalikul omavalitsusel nende kehtivuse ajal võimalik nõuda väitega, et vara tagastamine oli õigusvastane.

20. Tallinna Linnavalitsus ei nõustu eeltoodust tulenevalt kaebuse esitaja seisukohtadega vara tagastamist puudutavate haldusaktide tühisuse osas. Tallinna Linnavalitsusel puudub alus kahelda vaidlustatud haldusaktide kehtivuses. Isegi kui need haldusaktid on õigusvastased ei mõjuta need haldusmenetluse seaduse § 61 kohaselt nende haldusaktide kehtivust.

IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

21.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja on arvamusel, et J.T kaebus tuleb jätta rahuldamata.

22.Esmalt märgib OÜ Uranos, et J.T-l puudub õiguslik huvi kohtuasja eseme suhtes kuivõrd tema ei oleks olnud haldusasjas märgitud õigusaktide (hoone Xxxxx xx Tallinn tagastamist puudutavad haldusaktid) kehtetuse korral eluruumi asukohaga Xxxxx xx-1 Tallinn erastamise õigustatud subjektiks.

23. Kui aga kohus loeb, et J.T-l on õigustatud huvi kaebuse esitamiseks, on kolmas isik arvamusel, et J.T kaebus tuleb jätta rahuldamata.

24.HMS § 63 lg 2 näeb ette ammendava loetelu haldusakti tühisuse alustest ning ühelgi haldusaktil, mille tühisusele kaebuse esitaja tugineb, ei ole HMS § 63 lg-s 2 ettenähtud puudusi, mis võiks põhjustada nende tühisuse.

25.Tallinna Linnavalitsuse 28.05.1993 määrus nr 118 „Xxxxx xx asuvate hoonete tagastamine“ on sisult halduse üksikakt ning seetõttu ei ole asjakohased ka kaebuse esitaja väited nimetatud haldusakti avaldamise nõude kohta Haldusakti tuleb hinnata üldvõi üksikaktiks lähtuvalt selle sisust, mitte vormistusest. Viimast seisukohta toetab ka Riigikohtu otsuses nr 3-4-1-4-02 toodu. Asjaolu, et halduse üksikakt on ekslikult vormistatud määrusena, tuleb pidada vormiveaks, sealjuures HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega ei ole asjakohased näiteks ka kaebuse esitaja muud väited, sh haldusakti allkirjastanud isikute nimede puudumise kohta.

26.Väär on kaebuse väide, et haldusakti tühistava haldusakti tühistamine ei too kaasa esialgselt tühistatud haldusakti kehtivust. Selline kaebuse esitaja seisukoht ei põhine ühelgi seaduses sätestatud normil ega ole kooskõlas ka õiguse üldpõhimõtetega.

27. HMS § 61 lg 2 kohaselt haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebuse esitaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et hoone tagastamise korraldus oleks kehtetuks tunnistatud või esineks muid HMS § 61 lg 2 näidatud haldusakti kehtetuse aluseid. 18.12.1992. a Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni otsus nr 28 ja 28.05.1993.a Tallinna linnavalitsuse korraldus (vormistatud määrusena) nr 118 kehtivad.

V KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

28. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 33 lg 1 sätestab: Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. KOKS § 33 lg 1 nimetatud taotluse korral tuleb see valitsusel läbi vaadata, arvestades HMS § 64-70 sätestatut ja kohaldades diskretsiooni. Kui varasem haldusakt, mille muutmist isik taotleb, puudutab tema õigusi, on isikul õigus nõuda, et diskretsiooni teostataks tema taotluse läbivaatamisel õiguspäraselt. Antud juhul on linnavalitsus leidnud, et kõnealuse vara osas vastuvõetud haldusaktid on õiguspärased ja on seetõttu keeldunud kaebaja nõuete rahuldamisest. Nõue haldusmenetluse algatamiseks Xxxxx xx elamu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks on sisuliselt omandireformi käigus antud haldusaktide tagasitäitmise nõudeks. Nii Tallinna Linnavalitsusele 20.11.2007 esitatud taotluses kui ka halduskohtule esitatud kaebuses on J.T asunud seisukohale et kõnealuse elamu A- H.K-le ülemineku aluseks olnud haldusaktid on tühised. Linnavalitsus leidis, et Xxxxx xx vara tagastamise menetluses antud haldusaktid ei ole tühised , on õigusjõus ning sellest tulenevalt keeldus sooritamast toiminguid nende haldusaktide tagajärgede kõrvaldamiseks. Haldusaktiks loetakse iga otsustust, millega keeldutakse taotletud haldusakti andmisest ning otsustus toimingu keeldumisest on samuti toiming. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul olla haldusaktiks ka linnavalitsuse vastuskiri. Antud juhul keeldus linnavalitsus tunnistamast varasemate haldusaktide tühisust ja sellest tulenevalt sooritamast toiminguid nende haldusaktide tagajärgede kõrvaldamiseks. Kuna kohustamise eelduseks on akti või toimingu õigusvastasus, on esitatud kohustamisnõudega hõlmatud keeldumise vaidlustamine. Seega tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas Xxxxx xx vara tagastamiseks antud haldusaktid on kehtivad.

29. J.T poolt antud selgituste kohaselt on kaebus esitatud linnavalitsuse 18.12.2007 kirja nr ÜP-1-16/3550 peale ja linna toimingute peale seoses Xxxxx xx elamu H-A.K- le üleandmisega ilma elamu tagastamist puudutavate haldusdokumentideta, kaebuse esitaja erastamisõigusest ilmajätmisega ja nende toimingute tulemusena kaebuse esitaja asetamisega olukorda, kus ta võib oma seaduslikul teel saadud korterist ilma jääda. Kaebuse kohaselt on kõnealuse vara tagastamise kohta antud haldusaktid tühised ja seega kehtetud algusest peale. Õigusvastaselt võõrandatud vara alusetu tagastamine ja linnavalitsuse keeldumine ilmselgete puudustega haldusaktide tühisuse tunnistamisest ning nende tagasitäitmisest võib rikkuda üürniku õigusi eluruumi erastamiseks. Kohus peab siinkohal asjakohaseks märkida, et linnavalitsus ei ole põhjendanud oma keeldumist sellega, et vaidlustatud haldusaktid kaebuse esitaja õigusi rikkuda ei saa, samuti on varem aset leidnud kohtumenetlustes tunnistatud kaebuse esitaja kui üürniku õiguste puutumust Xxxxx xx tagastamist käsitlevate haldusaktidega.

30.Halduskohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tutvunud 3. isiku kirjalikult esitatud seisukohtadega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.

31. Ekslikud on kaebuse väited, mille kohaselt on Xxxxx xx kinnistu H-A.K valdusesse läinud üle ebaseaduslikult põhjusel, et see oli temale eelnevalt kompenseeritud ning et Tallinna Linnavalitsus ei ole arvestanud asjaoluga, et vara tagastamise avalduse läbivaatamise kohta puudub ÕVVTK kohaliku komisjoni otsus, kuna ÕVVTK Tallinna linnakomisjon on teinud 18.12.1992 otsuse nr 28 H-A.K 08.10.1991 kompensatsiooni taotleva avalduse ja vara kompenseerimise toimiku nr

534 alusel .

32.Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et Vabariigi Valitsuse 28.08.1991.a. määrusega nr 161 kinnitatud “Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra“ p.30 sätestas: Vara tagastamise või kompenseerimise avalduses peab olema väljendatud taotleja tahe selle kohta, kas ta soovib vara tagastamist või selle kompenseerimist. Taotleja teatab oma soovi muutmisest kirjalikult avalduse vastuvõtjale. Taotleja võib loobuda vara tagastamise või maa asendamise soovist ning taotleda vara kompenseerimist seni, kuni pole vastu võetud otsust vara tagastamise või asendamise kohta. Taotleja võib muuta oma soovi vara tagastamise või kompenseerimise kohta kuni vara tagastamise või kompenseerimise otsuse vastuvõtmiseni,teatades sellest kirjalikult avalduse vastuvõtjale. Nimetatud sätet muudeti Vabariigi Valitsuse 28.12.1994.a. määrusega nr 487 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste muutmise tähtaeg“, nähes õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks esitatud avalduses märgitud soovi muutmise tähtajaks ette ühe kuu pärast subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist. Neil isikutel aga, kes olid subjektiks tunnistamise otsuse saanud kätte enne määruse nr 487 kehtestamist, oli määruse kohaselt õigus avalduses märgitud soovi muuta kuni 1.märtsini 1995 .Seega isegi juhul, kui H-A.K oleks esitanud 1991.a. avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks, oleks 19.01.1993.a. tema poolt esitatud avaldusega vara tagastamiseks soovi väljendamine igati kooskõlas selleks kehtestatud korraga ja tähtaegadega.

33. Kaebuse esitaja , väites, et H-A.K on esitanud Tallinna Linnavarade Ametile kompensatsiooni taotleva avalduse , on seejuures tuginenud Tallinna Linnavarade Ameti 08.10.1991 teatisele nr K-74/41 ( õigusvastaselt võõrandatud vara toimik ( edaspidi – vara toimik) I tl 4) H-A.K avalduse Linnavarade Ametis läbivaatamiseks vastuvõtmise kohta, sealjuures kaebuse esitaja hinnangul on nimetatud teatises alla kriipsutatud sõna “kompenseerimise” , mistõttu Tallinna Linnavalitsuse poolt vara tagastamine on õigusvastane. Vastupidiselt kaebuse esitajale ei leia kohus, et nimetatud dokument kinnitaks üheselt H-A.K soovi vara kompenseerimiseks ja edasiselt väidetavalt aset leidnud kompensatsiooni maksmist.

Vara toimikus ( I, tl 1-2) on H-A.K 08.04.1991 Riigivaraametile esitatud avaldus, milles avaldaja üheselt selgelt väljendab oma soovi vara tagasisaamiseks ja on sellele käsikirjaliselt lisanud vara tagastamise eelduseks oleva nõusoleku eelnevalt sõlmitud üürilepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste kandmiseks. Avaldust vara kompenseerimiseks kohtule esitatud ei ole ning sellist avaldust õigusvastaselt võõrandatud vara toimikus ei sisaldu. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993.a. määrusega nr 36 kinnitatud “Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra” p 10 kohaselt alustatakse vara tagastamise menetlust tähtaegselt esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse alusel ning sama korra p 24 kohaselt otsustatakse vara tagastamine kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning tagastamist korraldava vallavõi linnavalitsuse poolt täiendavalt kogutud materjalide alusel.

Linnavarade Ameti tõend avalduse vastuvõtmise kohta ei lükka ümber vara tagastamiseks 08.04.1991 esitatud avalduses sisalduvat, sealjuures ei ole välistatud, et kaebuse esitaja poolt osutatud tõendis sõna “kompenseerimise” allakriipsutuse asemel võib olla tegemist hoopis selle sõna ebakorrektse läbikriipsutusega. Kaebuse väited vara tagastamise otsustamisest ilma, et vara tagastamise menetluse alustamiseks oleks esitatud sellekohane avaldus, on ekslikud. Asjaolu, et 19.01.1993.a. esitas H-A.K avalduse, milles palub vara tagastamist kiirendada ning märgib, et hoonete väärtuse vähenemise eest ta kompensatsiooni ei soovi ( viimatimärgitut on kaebuse esitaja kajastanud kaebuses ekslikult krooni väärtuse vähenemise eest kompensatsioonist loobumisena) , võib mõista avaldaja tahteavalduse kinnitamisena vara tagastamiseks pärast seda, kui kohalik komisjon oli tunnistanud taotletava vara omandireformi objektiks ja avaldaja omandireformi õigustatud subjektiks. 19.01.1993.a. avaldus õigusvastaselt võõrandatud vara toimikus ei anna kuidagi alust väita, et õigustatud subjekt ei olnud tähtaegselt avaldust esitanud.

34. ORAS § 16 lg lg 2 kohaselt avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 28.08.1991.a. määrusega nr 161 kinnitatud “Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra” p 6 kohaselt esitab taotleja avalduse isiklikult või esindaja kaudu. Avalduse vastuvõtmisel märgitakse avaldusele taotleja passi või muu isikut tõendava dokumendi andmed. Esindajal peab avalduse esitamiseks olema notariaalselt või sellega võrdsustatud korras tõestatud volikiri, mis lisatakse avaldusele või märgitakse avaldusele nende andmed. Kohtule esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara toimikus asuval avaldusel, milles H-A.K taotleb Xxxxx xx kinnistu tagastamist ning millelt nähtuvalt on see avaldus koostatud ja Riigivaraametile esitatud enne eespoolmärgitud Korra kehtestamist (Linnavarade Ametis registreeritud 08.10.1991), on kantud andmed passi kohta, mis on väljastatud 05.11.1992.a. Eeltoodu kinnitab, et määruse nr 161 jõustumisel on selles sätestatud nõudeid asutud täitma ka varem esitatud avalduste osas ja avaldaja isik on tuvastatud. Asjas puuduvad andmed, et H-A.K avaldust ei aktsepteeritud ning et H-A.K temale antud tähtajaks avalduse puudusi ei kõrvaldanud.

35. Ekslikud on kaebuse väited, mille kohaselt H-A.K 08.10.1991 kompensatsiooni taotleva avalduse ja vara kompenseerimise toimiku nr 534 alusel on ÕVVTK Tallinna linnakomisjon teinud 18.12.1992 otsuse nr 28, mis sai asjakohane olla üksnes vara kompenseerimiseks ning linnavalitsusel puudus alus vara tagastamise otsustamiseks.

Lisaks eespooltoodud põhjendustele seoses H-A.K tahteavaldustega leiab kohus, et kaebuse väited vara kompenseerimisest , mis seaduse kohaselt välistavad sama vara tagastamise, on oletuslikud ja asjas esitatud dokumentidega kinnitust leidnud ei ole. Linnavalitsus on põhjendatult vara tagastamise otsustamisel lähtunud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 18.12.1992 otsusest nr 28 ja vara tagastamise toimikus olevatest dokumentidest. Kohtule esitatud Xxxxx xx vara tagastamise toimikutest ei tulene asjaolusid, mille tõttu oleks linnavalitsus pidanud jätma taotluse vara tagastamiseks rahuldamata.

Eesti Vabariigi Riikliku Arhiiviameti poolt kinnitatud „Vara tagastamise või kompenseerimise avalduste registreerimise ja vara arvelevõtmise juhendi“ ( “ Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise a hindamise korra” lisa 3) kohaselt kantakse iga saabunud avaldus vara tagastamise või registreerimise kohta omaette järjekorranumbri all avalduste registreerimise raamatusse.Järjekorranumber raamatus on ka avalduse registreerimise numbriks.Iga avalduse kohta koostatakse avalduse registreerimise kaart ( vorm nr 1).

Tallinna Linnavalitsusele vara tagastamise otsustamiseks esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara toimikus asuvast Tallinna Linnavarade Ameti poolt väljastatud tõendist avalduse vastuvõtmise kohta nähtuvalt on H-A.K avaldusele vara tagastamiseks kantud järjekorranumbriks 534, mis ühtib Tallinna Linnavarade Ametis vara tagastamise avalduste kohta peetud arvestuses fikseerituga, mida kinnitab vastav 16.12.1992 väljatrükk ( vara toimik I kd tl 20), samuti on järjekorranumber 534 kantud viidatud vormile nr 1 ( vara toimik I kd tl 17).Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on Xxxxx xx õigusvastaselt võõrandatud vara ( krunt ja hooned) toimiku numbriks 7867 ning maa tagastamise toimiku numbriks 534.

ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 18.12.1992 otsus nr 28 sai ja pidi tuginema olemasolevatele avaldustele ja kogutud tõenditele, mis asusid toimikus 7867 ning õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku numbrina 534 märkimine on ilmselt ekslik ja vastuolus Tallinna Linnavalitsusele vara tagastamise menetluses esitatud avalduste ja kogutud tõenditega ning sellekohase arvepidamisega. Ülaltoodule tuginevalt on kohus seisukohal, et kaebuse väited, nagu oleks eksisteerinud kompensatsiooni taotlemise avaldus ja koostatud vara kompenseerimise toimik nr 534, mida linnavalitsus vara tagastamise otsustamisel arvestanud ei ole, on ekslikud ja vastuolus esitatud dokumentaalsete tõenditega.

36. Ekslik on kaebuse käsitlus, mille kohaselt on oma sisult erinevad ÕVVTK kohaliku komisjoni otsused sõltuvalt sellest, kas avaldus on esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või selle kompenseerimiseks ning et käesoleval juhul puudus linnavalitsusel vara tagastamise otsustamiseks alus seetõttu, et ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsus nr 28 oli tehtud vara kompenseerimise kohta ning seal ei ole ühtki viidet vara tagastamisele. Omandireformi Aluste seadusest ja selle alusel ning täitmiseks antud Vabariigi Valitsuse määrustest ei tulene kohaliku komisjoni pädevust vara tagastamise või kompenseerimise otsustamiseks.

Tulenevalt ÕVVTK kohalikule komisjonile pandud ülesannetest ja vara tagastamiseks või taotlemiseks kehtestatud korrast tuvastatakse või määratakse kohaliku komisjoni otsusega kindlaks: vara võõrandamise õigusvastasus; vara endine (õigusjärgne omanik), vara koosseis, õigustatud subjektid ning igale õigustatud subjektile kuuluv mõtteline osa tagastamisele kuuluvast varast või määratavast kompensatsioonist. Vabariigi Valitsuse 02.10.1991.a. määruse nr 202 “Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonnaja linnakomisjonide moodustamise kohta” p 4 alap 3 kohaselt võtavad ÕVVTK kohalikud komisjonid vastu otsuseid õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise taotluste rahuldamise ning endiste omanike või nende pärijate ning tagastamisele või kompenseerimisele kuuluva vara registrisse kandmise kohta.

Seega kohaliku komisjoni pädevuses on vara tagastamist või kompenseerimist ettevalmistav menetlus ning asjaolud, mida kohalik komisjon tuvastab, on ühesugused nii vara tagastamise kui ka kompenseerimise korral: vara võõrandamise õigusvastasuse, vara koosseisu ja endise (õigusjärgse) omaniku tuvastamine ning õigustatud subjektide kindlaksmääramine. Nii vara tagastamise kui kompenseerimise menetluse alustamisel lähtutakse ÕVVTK kohaliku komisjoni otsusest, millega on eespoolloetletud asjaolud tuvastatud. Liiatigi tuleb silmas pidada, et vara kompenseeritakse mitte ainult siis, kui õigustatud subjekt taotleb vara kompenseerimist, vaid ka muudel seaduses ettenähtud juhtudel, sealhulgas siis, kui vara ei kuulu vastavalt seadusele tagastamisele.

Kaebuse loogikast tulenevalt peaks juhul, kui vara tagastamist otsustav linnavalitsus leiab, et esinevad vara tagastamist välistavad asjaolud, ÕVVTK komisjon uuesti läbi vaatama esitatud avalduse nüüd juba vara kompenseerimise aspektist. Kohaliku komisjoni otsusega ei otsustata vara tagastamist või tagastamata jätmist omandireformi õigustatud subjektile ning vara kohta andmete registrisse kandmine ei ole aluseks toimingutele vara tagastamisel. Seega on põhjendamatud kaebuse väited mille kohaselt Tallinna Linnavalitsus ei saanud vara tagastamise otsustamisel lähtuda ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 18.12.1992 otsusega nr 28 tuvastatust.

37. ORAS § 12 lg 5 sätestab, et vara tagastamise otsustab ja vara tagastamist korraldab vallavõi linnavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ORAS § 17 lg

2 tulenevalt tagastatakse õigusvastaselt võõrandatud vara Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993.a. määrusega nr 36 kinnitatud “Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra” p 24 kohaselt otsustatakse vara tagastamine ÕVVTK kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning tagastamist korraldava kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt täiendavalt kogutud materjalide alusel. Vaidlust ei ole selles, et Tallinnas Xxxxx xx asuvate hoonete tagastamine on vormistatud Tallinna Linnavalitsuse 28.05.1993.a. määrusega nr 118 ning et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ( KOKS)§ 7 lg 1 kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt on volikogul õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

KOKS § 8 lg 1 p 6 kohaselt sätestatakse valla või linna põhimääruses valla või linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord. 38.Otsus konkreetse vara, mis on tunnistatud omandireformi objektiks, tagastamise kohta omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud konkreetsele isikule on oma sisu poolest üksikakt ehk siis haldusakt . Selle osas, et oma sisult on kõnealuse määruse nr 118 puhul tegemist halduse üksikaktiga, menetlusosaliste vahel erimeelsused puuduvad, ka kaebuse esitaja on oma kaebuses leidnud, et Tallinna Linnavalitsusel ei ole kunagi olnud ega saagi olla pädevust välja anda halduse üksikakti määruse kategoorias.

Linnavalitsus oli pädev otsustama õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist .Asjaolu, et tegelik üksikakt, milleks oma sisu poolest on kõnealune Tallinna Linnavalitsuse määrus nr 118, on vormistatud määrusena , ei anna alust väita akti tühisust pädevuse ületamise tõttu. Riigikohtu halduskolleegium on 17.10.1997.a. määruses nr 3-3-1-28-97asunud seisukohale, et Kui küsimuses, mille lahendamine nõuab üksikakti vastuvõtmist, on vastu võetud üldakt, siis tuleb käsitleda sellist üldakti üksikaktina vaatamata tema pealkirjale.

Ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10.04.2002 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3- 4-1-4-02 asus Riigikohus seisukohale, et kuigi selles kohtuasjas vaidlustatud õigusaktidest kaks olid vormistatud linnaosa valitsuse ja linnaosa vanema korraldustena, olid nad oma sisult siiski üldaktid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid Sealjuures KOKS § 57 4. lõike kohaselt pole linnaosa valitsusel ega vanemal õigustloova akti andmise õigust, § 57 lg 5 sätestab, et linnaosa vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju, seega olid nimetatud korraldused vastuolus KOKS-ga, kuna linnaosa valitsusel ega vanemal ei ole õigustloova akti andmise õigust. 39.Seega , otsustamaks selle üle, kas tegemist on üldvõi üksikaktiga , on määravaks selle akti sisu, mitte aga vormistus.

Eeltoodust tulenevalt on ekslik kaebuse käsitlus kõnealuse määruse nr 118 tühisusest põhjusel, et linnavalitsus on lahendanud vara tagastamise üldaktiga. Tallinna Linnavalitsuse 28.05.1993 määrus nr 118 „Xxxxx xx asuvate hoonete tagastamine“ on oma sisult halduse üksikakt ning asjaolu, et halduse üksikakt on ekslikult vormistatud määrusena, tuleb pidada vormiveaks .HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

40. KOKS § 31 lg 6 ei tulene, et linnavalitsuse määrustele ja korraldustele võib alla kirjutada üksnes linnapea või linnasekretär. Linna põhimäärusega võib ette näha linnapea ja linnasekretäri asendamise korra, mistõttu seadusest ei tulene keeldu haldusakti allkirjastamisest asendava ametiisiku poolt. KOKS § 49 lg 10 sätestab, et vallavõi linnavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ning vallavõi linnasekretär. Kuna ORAS ja selle alusel antud määrused annavad vara tagastamise otsustamise linnaja vallavalitsuse pädevusse, siis tuleb halduse üksikakti puhul pidada pädevaks linnavalitsust kui ametiasutust ja järelikult ametiasutuse juht võib volitada kedagi otsust tegema. HMS § 8 lg 2 sätestab, et haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.Kuna sisepädevuse rikkumine ei too erinevalt välispädevuse rikkumisest kaasa haldusakti automaatset tühisust, siis siis isegi juhul, kui 28.05.1993.a. määruse nr 118 allkirjastamine on aset leidnud asendamise korda rikkudes, ei tingi see määruse nr 118 tühisust. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-53-

01 leidnud, et allkirja puudumine haldusaktil on vormiviga, mis ei pruugi viia haldusakti tühistamiseni kohtu poolt, rääkimata siis automaatsest tühisusest. 41.Kohus peab siinkohal vajalikuks ka märkida, et kõnealuse määruse nr 118 andmise ajal kehtinud KOKS § 31 lg 4 sätestas: Kui määrust ei avaldata Riigi Teatajas, jõustuvad määrused 10. päeval pärast avalikustamist või neis ettenähtud tähtajal. Seega on põhjendamatu kaebuse väide , mille kohaselt määrus nr 118 ei ole omandanud õigusjõudu , kuna seda ei ole avaldatud Riigi Teatajas.

42. 30.06.1993.a. sõlmitud leping nr 2/03 Tallinna Linnavalitsuse 28.05.1993.a. määruse nr 118 jõustamiseks ei ole ette ära kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 11.06.1993.a. määrusega nr 157 nagu väidab kaebuse esitaja. Kõnealusel lepingul olev vastav märge viitab määrusele nr 157 ( kättesaadav Tallinna õigusaktide registrist) seetõttu, et määrusega nr 157 ”Õigusvastaselt võõrandatud vara korraldamine” ( kehtis 11.06.1993-20.06.1997) kinnitati “Tagastatava vara sihtotstarbelise kasutamise või selle vara kohta kehtestatud kaitserežiimi täitmise kohustuste lepingu vorm”, samuti “Õigusvastaselt võõrandatud vara õigustatud subjektile üleandmise akti vorm”. Vara üleandmise aktis sisalduvad andmed üleandmisakti koostamise juures viibinud ametiisikute ja tunnistajate kohta ning aktis on märgitud vara üleandmise aluseks olnud määrus nr 118.

43. Ekslik on kaebuse väide, mille kohaselt haldusakti tühistava haldusakti tühistamine ei too kaasa esialgselt tühistatud haldusakti kehtivust. HMS õ 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. HMS § 68 lg 3 kohaselt loetakse haldusakt kehtetuks kehtetuks tunnistamise jõustumise hetkest, kui haldusorgan ei kehtesta teist ajamomenti. HMS § 70 lg 1 sätestab, et haldusakt tunnistatakse kehtetuks iseseisva haldusaktiga, mille suhtes kohaldatakse peale käesoleva jao sätete ka muid haldusakti kohta kehtivaid nõudeid. Riigikohus on 07.03.2003 otsuses nr 3-3-1-21-03 selgitanud, et haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õigusjõudu. Haldusakti kehtetuks tunnistamine tähendab seda, et haldusakt kaotab oma õigusjõu. Seega kui tunnistatakse kehtetuks algse haldusakti kehtetuks tunnnistanud haldyusakt, kaotab viimane oma õigusjõu, sealjuures osas, millega tunnistati kehtetuks algne haldusakt, mistõttu algne haldusakt muutub taas kehtivaks. 25.10.1999. a ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsus nr 11074, millega tühistati 18.12.1992. a ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsus nr 28 on tühistatud 28.08.2000. a ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsusega nr 7867. Järelikult ei saa 25.10.1999. a ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsus nr 11074 omada õiguslikke tagajärgi algusest peale ning 18.12.1992. a ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsus nr 28 ja 28.05.1993. a Tallinna linnavalitsuse korraldus (vormistatud määrusena) nr 118 kehtivad.

44.Haldusakti tühisuse alused on sätestatud HMS § 63 lg-s 2. Riigikohtu halduskolleegium on tõlgendanud HMS § 63 lg-t 2 selliselt, et haldusakt on tühine siis, kui selles on ilmselged puudused. Kohtu hinnangul on linnavalitsus põhjendatult leidnud, et vara tagastamist käsitlevad haldusaktid ei ole tühised ning nende tühiseks tunnistamist kaebuse esitaja poolt esile toodud vormivead ei tingi.Kuna haldusaktid Xxxxx xx tagastamise kohta ei olnud tühised ja seega kehtetud algusest peale, oli tegemist õigusjõus olevate haldusaktidega,mistõttu linnavalitsus keeldus põhjendatult kaebuse esitaja poolt taotletud toimingute tegemisest, mis oleksid olnud suunatud Xxxxx xxelamu väljanõudmisele. Kohus nõustub vastustajaga selles, et asjas ei olnud ja ei ole ilmnenud ka uusi asjaolusid, mis oleksid tinginud haldusmenetluse uuendamise. Oluline on siinkohal silmas pidada, et haldusakti tühisuse tunnuseks ei ole haldusakti õigusvastasus ning ka õigusvastane haldusakt on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik.

45. Kaebuse esitaja eksib, väites, et ORAS § 7 lg 3 kehtib ka käesoleval ajal. Riigikohtu üldkogu on seonduvalt ORAS § 7 lg-ga 3 teinud mitu otsust. Üldkogu selgitas 10. märtsi 2008. a otsuse punktis 30, et ORAS § 7 lg 3 koostoimes sama seaduse § 18 lg 1 esimese lausega tähendas keeldu ümberasunutele kuulunud vara nii tagastada ja kompenseerida kui ka võõrandada, sh erastada üürnikele. Nimetatud keeldu iseloomustas üldkogu kui moratooriumi, mis ORAS § 7 lg-st 3 tulenevalt pidi kehtima kuni selles sättes nimetatud lepingu jõustumiseni voi tulenevalt õiguse üldisest loogikast ajani, mil kehtivuse kaotab ORAS § 7 lg 3 või § 18 lg 1 esimene lause. 10. märtsi 2008. a otsuse punktis 35 asus üldkogu kokkuvõtvalt seisukohale, mille jargi üldkogu 28. oktoobri 2002. a, 12. aprilli 2006. a ja 6. detsembri 2006. a otsustest nende koosmõjus tuleneb, et keeld tagastada, kompenseerida voi erastada Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kehtis kuni

12. oktoobrini 2006, mil jõustus Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2006. a otsuse resolutsiooni punkt 2, mis sätestas : 2. Tunnistada Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lg 3 kehtetuks. Otsus jõustub selles osas 12. oktoobril 2006. a tingimusel, et ei ole jõustunud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lg-t 3 muutev või kehtetuks tunnistav seadus. Kohus nõustub siinkohal linnavalitsusega selles, et kaebuse esitajal ei olnud kuni ORAS § 7 lg 3 kooskõlla viimiseni õigusselguse põhimõttega võimalik väita, et tal on eluruumi erastamise õigusning käesoleval ajal ei ole vara tagastamisest keeldumise aluseks asjaolu, kui isik lahkus Eestist NSVL ja Saksa riigi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel ja oli ümberasuja. Eeltoodust tulenevalt on linnavalitsus põhjendatult leidnud, et Xxxxx xx vara tagastamine on olnud õiguspärane ja üürnikel vara erastamiseks õigus puudus.

46. Kuna tühistada saab kohus vaid õigusvastast ja kaebuse esitaja õigusi rikkuvat otsust, Tallinna Linnavalitsuse 18.12.2007 keeldumine kaebuse esitaja nõude – tunnistada haldusaktide tühisust ja asuda Xxxxx xx elamu väljanõudmisele täitmisest on õiguspärane ja kaebuse esitaja õigusi ei riku , siis keeldumise tühistamisnõue rahuldamisele ei kuulu. Et eeltoodust tulenevalt on täitmata kohustamisnõude rahuldamise üks eeldusi, ei kuulu rahuldamisele ka kohustamisnõue. Eespooltoodud põhjendustel jääb rahuldamata ka taotlus linnavalitsuse tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

VI MENETLUSKULUD

47. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolev otsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei ole taotlenud ning seega menetluskulude jagamise küsimust ei tõusetu.

Lea Kuuse kohtunik