3-08-861/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-08-861

Haldusasi

OÜ Fingrupp kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse

24.01.2008

maksuotsuse

nr

12-5/51

tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 27. augustil 2008

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Fingrupp

Esindaja: adv. Vahur Kivistik

Vastustaja: MTA Põhja maksu- ja tollikeskus

Esindaja: Merike Peterson

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse kinnitatud

paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi Põhja MTK) 24.01.2008

maksuotsusega nr 12-5/51 (edaspidi maksuotsus, tlk 25-45) kohustati kaebuse esitajat tasuma:

28 559 krooni kinnipeetud tulumaksu,1298 krooni töötuskindlustusmakseid, 2526 krooni

kohustusliku kogumispensioni makseid, 48 105 krooni sotsiaalmaksu, 9372 krooni erisoodustustelt

arvestatud sotsiaalmaksu, 6248 krooni erisoodustustelt arvestatud tulumaksu, 76382 krooni

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaksu ning 34 999 krooni käibemaksu.

2. 02.04.2008 vaideotsusega nr 6-1/44-1 (tlk 19-24) tunnistas Maksu- ja Tolliamet maksuotsuse nr

12-5/51 kehtetuks osaliselt juhatuse liikmele antud laenu intresside erisoodustuselt arvestatud sotsiaal-

ja tulumaksu osas, jättes muus osas jäeti esitatud vaide rahuldamata.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

3. OÜ Fingrupp esitas 30.04.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb maksuotsuse nr

12-5/51 tühistamist.

4. Kaebuse esitaja leiab, et töötasudelt arvestatud maksude osas on maksuhaldur põhjendamatult

lähtunud ainuüksi töötajate seletustest, kuivõrd ei ole välistatud, et need isikud lähtusid seletusi

andes isiklikest huvidest.

5. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole tõenditena kasutatavad vene rahvusest kolmandate isikute

seletuste protokollid, sest maksuhaldur ei ole nendelt seletuse võtmisele kaasanud tõlki ja rikkunud

sellega oluliselt menetlusnorme. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksumenetlusse tõlgi kaasamata

jätmise tõttu on maksuhaldur oluliselt rikkunud menetlusnorme ning O.K 25.09.2007, V.Z

24.09.2007 ja D.M 07.09.2007 suuliste seletuste protokolle ei saa tõendina kasutada, kuna kõigi

nende isikute puhul on tegemist vene rahvusest töötajatega, ning tõendina on kasutatud isikute

arusaamisi ja lootusi palga suuruse suhtes. Kaebuse esitaja väitel ei oma tähtsust maksuhalduri

väide, et seletuste võtmine viidi läbi vene keeles, kuna protokollid on koostatud vaid eesti keeles

ning menetlusosaliste arusaamine nendest ei ole kontrollitav.

6. Kaebuse esitaja väidab, et O.K andis OÜ-le Fingrupp seletuse (tlk 114), mille kohaselt puudus

maksuhalduri juures ütluste andmisel tõlk, et ta sai kaebajalt palka 5000 krooni vaid üks kord ning

et tal puuduvad pretensioonid OÜ Fingrupp vastu. Samuti viitab kaebuse esitaja V.Z samasugusele

seletusele (tlk 116), mille kohaselt töötas ta 2-3 nädalat ning sai kätte 3000 krooni ning D.M

seletusele (tlk 115), milles viimane märgib, et Maksuametis tema seletuste andmisel tõlki ei olnud

ning ta ei saanud täpselt aru esitatud küsimustest palga kohta ja kinnitab, et töötas kaebaja juures

ühe kuu ning sai selle eest palka 5000 krooni.

7. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaideotsuses ei ole maksuhaldur võtnud seisukohta täiendavate

seletuste osas ning on rikkunud sellega maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 147 lõiget 2

ning juba seetõttu on O.K, D.M ja V.Z väidetavalt palgalt maksude määramine alusetu.

Maksuhalduri poolt kõnealustele seletustele tehtud etteheidete kohta märgib kaebuse esitaja, et

seletused on kirjutatud isikute enda poolt ja allkirjastatud ning isikukoodi puudumine on

kõrvaldatav puudus ning kuna ei ole tuvastatud, et OÜ-s Fingrupp oleksid töötanud samanimelised

isikud, siis on täiesti põhjendamatu maksuhalduri väide isikute kindlakstegemise võimatusest.

8. Kaebuse esitaja märgib lisaks, et töötaja L.G antud seletused on ebausaldusväärsed ning need

tuleb jätta arvestamata, kuivõrd L.G ülesandeks oli maalritööde tegemine ning arvestades tema

vanust, teistele töötajatele makstud töötasusid ning tööturul tavaliselt selle töö eest makstavaid

palku, ei ole L.G seletused palga suuruse osas tõesed. Kaebaja leiab, et kuna L.G on maksuhaldurile

öelnud, et maksis liisingumakseid, soovib ta seletustega õigustada igakuiste kulutuste seaduslikku

päritolu.

9. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei ole tõendanud, kuidas ja millistest vahenditest oleks

olnud OÜ-l Fingrupp võimalik maksta maksuotsuses toodud väidetavaid töötasusid ning

maksuotsuses toodud oletus, et AS Facio Ehitus poolt OÜ-le Fingrupp makstud deklareerimata

jäetud summast võis tekkida võimalus töötajatele palkade maksmiseks, on vale.

10. Mis puudutab ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, siis möönab kaebuse esitaja, et sellistena on

käsitletavad ost kullaärist ning autorendi eest makstud summad, ent ettevõtlusega seotud kuludega

on tegemist järgmistele äriühingutele tehtud väljamakse näol: 21.02.2007 Kintar Trading (tööriided),

20.04.2007 Espak (ehitusmaterjal), 22.05.2007 Angroo (ehitusmaterjal), 22.05.2007 Satter

(ehitusmaterjal), 30.06.2007 Angroo (ehitusmaterjal), 17.07.2007 Logitek Ehitus arve nr 127

(ehitusmaterjal). Kaebaja selgitab, et ehitusmaterjalid ja tööriided on ostetud kaardimaksena, ning

kaardimakselt nähtub tehingu sisu. Kaebaja leiab, et vaideotsuses on jõutud ebaõigele järeldusele, et

pangakonto väljavõte on ebakorrektne raamatupidamise algdokument ning tehingute kohta ei ole

korrektseid raamatupidamise dokumente. Kaebuse esitaja viitab seejuures raamatupidamise seaduse

(edaspidi RPS) § 7 lõikele 2, mille kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi lõike 1 punktis 6-8

sätestatud raamatupidamise algdokumendile esitatavaid nõudeid, kui vastavates punktides

nimetatud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis.

Kaebaja meelest puudub vaidlus selles, et OÜ Fingrupp on kajastanud majandustehingud oma

raamatupidamises koonddokumentides ning heidab ette, et ei maksuotsuses ega vaideotsuses ei ole

märgitud, milline peab olema nõuetekohane algdokument juhul, kui tasutakse pangakaardiga. Ka

leiab kaebuse esitaja, et tehingute dokumendid on taastatavad ning tehingute toimumine on

tõendatav ka tehingu teise poole raamatupidamise dokumentide kaudu, mida maksuhaldur aga

teinud ei ole.

11. Kaebuse esitaja leiab, et isegi sõltumata eeltoodust ei ole alust väita, et tehingupartneritelt

ostetud kaupade näol oleks tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega, kuna kõik

tehingupartnerid tegelevad ehitusmaterjalide müügiga ning kuivõrd OÜ Fingrupp tegeleb

ehitusteenuse osutamisega.

12. Maksuotsuses käsitletud erisoodustuste kohta märgib kaebuse esitaja, et kuigi vaideotsusega on

erisoodustuse maksustamist intressi osas muudetud, ei nähtu maksuotsusest, kuidas maksusumma

on kujunenud, millises ulatuses on tegemist kütuse soetamisega ja millises ulatuses intressidega

seotud erisoodustustega. Kaebuse esitaja on ka seisukohal, et kuigi vaideotsuses on J.J-le antud

laenu tagastamist ning intressi perioodi võrreldes maksuotsusega lühendatud, ei olnud võimalik

vaideotsusega intressi võrreldes maksuotsusega suurendada ning maksuotsus oleks selles osas

tulnud tühistada. Kaebuse esitaja märgib, et maksukohustus tekib igakordsel intressi tasumisel ning

vastavalt 14.06.2007 laenulepingule toimub intressi tasumine kaks korda aastas, 12.12.2007 ja

12.06.2008. Kuna kontrolliperioodiks oli veebruar 2007 – juuli 2007, siis leiab kaebuse esitaja, et

maksukohustus ei olnud veel tekkinud ning maksuhalduril ei olnud õigust maksuotsusega seda

tasumisele määrata. Kaebuse esitaja rõhutab, et maksuhalduril ei ole õigust määrata makse nende

perioodide kohta, mida ei kontrollita, vastupidisel juhul on tegemist maksumenetlusnormide olulise

rikkumisega, mis on aga iseseisvaks maksuotsuse tühistamise aluseks.

13. Kütuse ostmise kohta märgib kaebaja, et kütus osteti OÜ Fingrupp töösõitudeks ning seda

arvestati isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksmisel. Kaebuse esitajal on olemas

juhatuse otsus isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kohta ning seetõttu

leiab kaebaja, et 1000 krooni eest ühes kuus bensiini ostmine tuleb jätta maksustamata ning lugeda

kütuse ostmine töötajale tehtud hüvitise väljamaksmiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

14. Vastustaja palub jätta OÜ Fingrupp kaebuse rahuldamata, leides esiteks, et maksuhaldur on

maksumenetluses tuvastanud, et kontrollitaval perioodil töötas OÜ-s Fingrupp kuus töötajat, kellele

on tehtud sularaha väljamakseid, mis on maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonides

kajastamata ning millelt on jäetud maksud maksmata. Vastustaja selgitab, et kuna töötajale

deklareerimata sularaha väljamaksete tegemist saavad kinnitada reeglina vaid sularaha maksja ja

saaja, harvemal juhul sularaha üleandmise pealtnägija, on töötajate seletused deklareerimata

väljamaksete toimumise põhilised tõendid. Vastustaja leiab, et kuna OÜ Fingrupp töötajate poolt

maksuhaldurile antud seletused on omavahel kooskõlas nii töölepingute puudumise, palga

maksmise päeva osas kui selles, et palka maksti lisaks ülekantud summadele ka sularahas ning

allkirju selle kohta ei antud, siis on maksuhaldur põhjendatult lugenud töötajate seletusi tõenditeks,

millele rajada järeldused deklareerimata sularaha väljamaksete kohta. Lisaks kolmandate isikute

tunnistustele neile tasutud täiendavate summade kohta on töötaja L.G tunnistajaks pealtnägijana

sularaha maksmise kohta kaastöötajale.

15. Vastustaja selgitab, et isikutele tutvustati enne seletuste võtmist nende õigusi ja kohustusi nende

emakeeles, muuhulgas hoiatati ka kriminaalvastutuse eest valeütluste andmisel. Tulenevalt MKS

§ 47 lõikest 1 toimub maksuhalduri ja menetlusosalise vaheline suhtlemine eesti keeles, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Õigustest ja kohustustest arusaamist on isikud kinnitanud oma allkirjaga.

Vastustaja märgib, et kuna seletusi andnud isikud ei esitanud taotlust tõlgi kaasamiseks, siis on

maksuhalduri poolt kolmanda isiku suuliste seletuste võtmise toiming viidud läbi nõetekohaselt.

Maksuhalduril puudub alus kahelda O.K, D.M ja V.Z maksuhaldurile antud seletuste tõesuses, kuna

need kattuvad omavahel ning on seoses teiste, eesti keelt kõnelevate OÜ Fingrupp töötajate

seletustega. Samas leiab vastustaja, et eriarvamuse juurde lisatud kirjalike seletustega ei saa kahtluse

alla panna maksuhaldurile antud seletusi, kuna esimeste saamisel ei ole järgitud seletuste tõesuse

garantiideks olevaid toiminguid. Viidates MKS § 11 sätestatud uurimispõhimõttele ning MKS § 59

lõikes 1 sätestatule, märgib vastustaja, et üht liiki tõendeid ei saa hinnata teisest objektiivsemaks

ning maksuhaldur on hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses.

16. Vastustaja leiab, et kuivõrd kontrollitaval perioodil jättis kaebaja deklareerimata 18% määraga

maksustatavat käivet 200 206 krooni ja tasumata sellelt arvestatud käibemaksu 36 037 krooni, siis

just selle varjatud käibe arvelt võisid kaebajal tekkida vahendid deklareerimata väljamaksete

tegemiseks töötajatele. Vastustaja väitel ei ole kaebuse esitaja selle võimaluse olemasolu tõendite

esitamisega välistanud.

17. Raamatupidamisdokumentide puudulikkuse osas leiab vastustaja, et kaardimaksekviitung ei

avalda kõiki selleks vajalikke andmeid ja seetõttu jääb vastustaja seisukohale, et maksuotsuses

nimetatud tehingute kohta puuduvad korrektsed raamatupidamise dokumendid. Samuti märgib

vastustaja, et kuigi kaebuse esitaja nõustub, et mõned kulutused on maksuhaldur õigustatult

ettevõtlusega mitteseotuks lugenud, taotleb ta siiski maksuotsuse tervikuna tühistamist, mis ei ole

kaebuse sisuga kooskõlas.

18. J.J-ga sõlmitud laenulepingu kohta märgib vastustaja, et kuna tulumaksuarvestus on erinevalt

käibemaksuarvestusest kassapõhine, saab tulumaksu määrata väljamaksetelt, mitte kuludokumentide

ega kulukannete alusel ning laenu väljamakse toimus antud juhul kontrollitaval perioodil. Mis

puudutab kaebuse esitaja poolt peale maksuotsuse tegemist esitatud tõendit sularaha äriühingu

kassasse sissemakse kohta, mida kaebuse esitaja käsitleb juhatuse liikmele antud laenu

tagasimaksmist tõendava dokumendina, siis leiab vastustaja, et laenu ennetähtaegne tagastamine ei

tee aga laenusuhet olematuks. Vastustaja märgib ka, et laenu tagastamist kui maksuotsuse järgselt

aset leidnud asjaolu võttis maksuhaldur vaidemenetluses arvesse ning arvestas erisoodustuse määra

lühema laenutähtaja ning reaalselt tasutud intresside ja rahandusministri poolt kehtestatud

intressimäära vahe alusel.

19. Kütuse ostu puudutavas küsimuses viitab vastustaja Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrusele nr

164, kus reguleeritakse isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise korda ja mille kohaselt hüvitise

maksmise aluseks peab olema äriühingus vastavasisuline otsus. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja

seda esitanud ei ole ning kuna kütusekaardi kasutamine on käsitletav erisoodustusena ning kaebaja

ei pidanud arvestust töö- ja erasõitude kohta ning puudub otsus hüvitise maksmise korra kohta,

tuleb kütuse soetamist kaebaja arvelt isikliku sõiduauto tarbeks hinnata erisoodustuseks.

20. Vastustaja selgitab viimaks, et Põhja MTK kontrollakt nr 12-3/746 esitati eriarvamuse

esitamiseks 15.11.2007, kohustusega esitada vastuväited hiljemalt 30.11.2007. Eriarvamuse esitamise

tähtaega pikendati kaebaja taotlusel kuni 17.12.2007. Eriarvamuses lubas kaebaja esitada

maksuhaldurile puuduvad raamatupidamise algdokumendid nädala jooksul. Logitec Ehitus OÜ

poolt esitatud arve esitas kaebaja alles koos vaidega. Maksuotsus väljastati 24.01.2008, vaie esitati

kuu aega hiljem, mis on 68 päeva peale eriarvamuse saamist. Kuna maksukohustuslane ei täitnud

õigeaegselt talle seadusega pandud kaasaaitamiskohustust, jäävad maksu vähendavad asjaolud

arvesse võtmata ning maksuotsust seetõttu hiljem muuta ei saa.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

21. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus

on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Maksuotsus on seaduslik ja piisavalt

põhjendatud. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

22. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ostu kullaärist ja autorendi eest tasutud summasid tuleb

käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuludena. Kuna kaebuses on taotlus esitatud maksuotsuse

tervikuna tühistamiseks, ei hakka kohus analüüsima kaebuse esitaja poolt omaks võetud

eelnimetatud maksusummade määramise õiguspärasust ja jätab kaebuse selles osas rahuldamata.

23. Käesolevas asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kas kolmandate isikute ütlustele tuginemine on

piisav alus töötasudelt maksude määramiseks, kas tõlgi kaasamata jätmine maksumenetlusse ja

täiendavate seisukohtade osas vastamata jätmine on tõlgendatav maksumenetluse normide

rikkumisena, kas pangakonto väljavõte on korrektne raamatupidamise algdokument, kas kütuse

ostmine isikliku sõiduauto tarbeks on hinnatav erisoodustusena, kas vaideotsusega on võimalik

laenu intressi suurust suurendavalt muuta võrreldes maksuotsusega ja kas maksuhaldur peab nn

ümbrikupalga maksmise väite korral tõendama ka seda, millistest vahenditest väidetavat

ümbrikupalka maksti. Veel heidab kaebaja maksuhaldurile ette seda, et vaideotsuses ei ole käsitletud

O.K antud seletust ega antud hinnangut OÜ Logitech Ehitus väljastatud arvele ning et

maksuotsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas on erisoodustusmaks määratud.

24. Esiteks leiab kohus, et käesoleval juhul olid maksumenetluses kogutud OÜ Fingrupp töötajate

ütlused usaldusväärsed ning neid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates oli maksuhalduril piisav

alus teha järeldus nimetatud töötajatele makstud töötasult deklareerimata jäetud maksude osas.

Kohus nõustub vastustaja väitega, et nn ümbrikupalga maksmise korral on põhilisteks tõenditeks

töötajate endi ütlused. Juhul, kui neid tõendeid põhimõtteliselt ebausaldusväärseteks lugeda, ei

olekski võimalik tööandjatele nn ümbrikupalga võrra deklareerimata makse tasumiseks määrata.

MKS § 59 lõike 1 kohaselt on maksumenetluses tõendiks kõik asjas kogutud andmed, sh

maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult jt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud

asjaolud ning eksperdiarvamus ning kooskõlas MKS § 11 hindab maksuhaldur kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses. Tõendi usaldusväärsus sõltub konkreetsetest asjaoludest.

Käesoleval juhul andsid maksumenetluses seletusi A.A, A.V, T.T, L.G, O.K, J.J, D.M, V.Z ja M.S.

Maksuhaldur on kõikidelt isikutelt võtnud seletused kooskõlas MKS § 60 lõikega 4. Seletusi andnud

isikutele on selgitatud nende õigusi ja kohustusi, sh hoiatatud vastutuse eest valeandmete esitamise

korral vastavalt MKS § 154 (selle kohta on maksuhaldur võtnud isikutelt allkirjad õiguste ja

kohustuste selgitamise lehele). Seletused on protokollitud ja seletusi andnud isikute poolt

allkirjastatud. Seletuste tõendusväärtuse seisukohast on oluline, et erinevate töötajate seletused on

sisuliselt kokkulangevad.

25. A.V (seletused tlk 97), A.A (seletused tlk 99-100) ja V.Z (seletused tlk 108-109) kinnitasid

maksuhaldurile antud seletustes, et nad töötasid OÜ-s Fingrupp siseviimistlustöödel, kuid nendega

ei sõlmitud töölepingut. Sama annab mõista D.M (seletused tlk 102 - 103), selgitades, et tal ei olnud

ravikindlustust. L.G (seletused tlk 88; 105-106), D.M ja O.K (seletused tlk 87; tlk 111 - 112)

kinnitasid, et nendega sõlmiti ka kirjalik tööleping. Palga maksmise osas langevad isikute ütlused

kokku selles, et palka maksti sularahas, ümbrikus, ning allkirja töötajatelt palga saamise kohta ei

võetud (L.G, A.V, A.A seletused). Samuti väidavad L.G, A.V, A.A, L.G, V.Z, D.M ja O.K oma

eelmainitud seletustes, et palka maksis J.J. Palgapäeva osas kinnitavad A.A, L.G ja D.M oma

seletustes, et see oli 10. kuupäeval, V.Z, et kuu algul, vist 8. kuupäeval, O.K, et 8-10 kuupäeval.

Palgasummad on seletustes toodud välja konkreetselt ja summad on sarnased, mistõttu ei ole alust

arvata, et seletuste andjad on esitanud nende osas valeinformatsiooni. Kokkuvõtlikult langevad OÜ

Fingrupp töötajate maksumenetluses antud ütlused olulises osas kokku ja on kohtu hinnangul

usaldusväärseteks tõenditeks kaebuse esitajale töötasult maksmata jäetud maksude määramiseks.

26. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et L.G antud seletused on ebausaldusväärsed ning need

tuleb jätta arvestamata, leiab kohus, et see väide on põhistamata ja tõendamata. Kaebuse esitaja

seisukoht, et L.G vanust, teistele töötajatele makstud töötasusid ning tööturul tavaliselt selle töö

eest makstavaid palku arvestades ei saanud talle makstav töötasu olla nii suur, nagu ta väidab ning et

L.G soovib valeütlustega õigustada oma igakuiste kulutuste seaduslikku päritolu, ei ole millegagi

tõendatud ning asja materjalidest ei nähtu ühtegi põhjust ega tõendit, miks L.G oleks pidanud

maksuhaldurile väitma, et tema töötasu oli tegelikkusest suurem. Seega ei ole ka põhjust lugeda L.G

antud ütlusi ebausaldusväärseteks.

27. Kohtu hinnangul ei saa tõlgi kaasamata jätmist O.K, V.Z ja D.M seletuste võtmisel pidada

maksumenetluse normide rikkumiseks ning see ei vähenda seletuste tõendusväärtust. Kõikidele

eelnimetatud isikutele on esitatud allkirjastamiseks venekeelsed õigusi ja kohustusi tutvustavad

lehed (tlk 104, 110 ja 113). Tulenevalt MKS § 47 lõikest 1 toimub maksuhalduri ja menetlusosalise

vaheline suhtlemine eesti keeles, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Asja materjalidest ei nähtu

seda, et menetlusosalised oleksid leppinud kokku teisiti. Õigustest ja kohustustest (sh vastutusest)

arusaamist on isikud kinnitanud oma allkirjaga. Kuna seletusi andnud isikud ei esitanud taotlust

tõlgi kaasamiseks, siis on maksuhalduri poolt kolmanda isiku suuliste seletuste võtmise toiming

viidud läbi kooskõlas MKS-ga. Samuti välistab kahtluse O.K, D.M ja V.Z seletuste usaldusväärsuses

see, et need kattuvad omavahel ning ka teiste, eesti keelt emakeelena kõnelevate OÜ Fingrupp

töötajate seletustega.

28. Mis puutub O.K, V.Z ja D.M OÜ-le Fingrupp antud ja kontrollaktile eriarvamuse lisadena

esitatud seletusi (tlk 114 - 116), mille kohaselt ei saanud nad täpselt aru esitatud küsimustest palga

kohta, leiab kohus, et nimetatud tõendid ei ole usaldusväärsed. Esiteks ei ole eelmises punktis

toodud põhjustel vaja kahelda selles, et O.K, V.Z ja D.M said maksumenetluses neile esitatud

küsimustest aru. Samuti ei ole mingit põhjust kahelda selles, et nende vene keeles antud seletused

protokollis eestikeelsetena ka õieti kajastati. Seletuste andjad on protokollid allkirjastanud,

nõudmata seejuures tõlgi osalemist. Vastustajal on õigus selles, et eriarvamuse lisadena esitatud

seletuskirjadelt ei nähtu, et need oleksid andnud ikka O.K, V.Z ja D.M. Samuti on oluline, et

tööandjale vastavate seletuste andmisel ei võta isikud mingisugust vastutust. Seejuures on aga

märkimisväärne, et samade isikute kohtuistungil üle kuulamist ei ole kaebuse esitaja taotlenud.

Kohus leiab, et mingil põhjusel on O.K, V.Z ja D.M oma maksumenetluses antud seletustest

taganenud, kuid peab otsuse tegemisel usaldusväärsemateks siiski maksumenetluses antud seletusi,

kuivõrd seal on seletusi andnud isikute isikusamasus tuvastatud, neid on hoiatatud vastutusest

valeandmete esitamise eest ja neile esitatud küsimused olid piisavalt detailsed ja selged.

29. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et maksuhaldur peab nn ümbrikupalga maksmise väite

korral tõendama ka seda, millistest vahenditest ümbrikupalka maksti. Sellist kohustust

maksuhalduril maksuõigusnormidest ei tulene. Seejuures on vastustaja esitanud kontrollakti punktis

2.6.5. (mida on refereeritud ka maksuotsuse leheküljel 2) oletuse, et kaebuse esitajal tekkis

deklareerimata käive (ehk siis vaba raha nn ümbrikupalkade maksmiseks) AS Facio Ehitus poolt

tasutud arvest summas 236 243,08 krooni. Kaebuse esitaja on väitnud, et maksuhalduri selline

järeldus on ebaõige, jättes oma vastava seisukoha aga põhistamata. Kohtu hinnangul tõendab

eeltoodud käibe deklareerimata jätmine iseenesest täiendavalt maksuhalduri väiteid ümbrikupalkade

maksmise kohta, kuid kohus rõhutab veel, et muude tõendite olemasolu korral ei ole maksuhaldur

kohustatud tõendama, kust võis tekkida äriühingul vaba raha nn ümbrikupalkade maksmiseks.

30. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et pangakonto väljavõte on korrektseks

raamatupidamise algdokumendiks, mis tõendab tehingu toimumist ja selle sisu. Pangakonto väljavõttelt

nähtuv kaardimakse ei vasta RPS § 7 lõikes 1 raamatupidamise algdokumendile seatavatele tingimustele.

RPS § 7 lõike 1 kohaselt peavad algdokumendis sisalduma: dokumendi nimetus ja number, koostamise

kuupäev, tehingu majanduslik sisu, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu osapoolte nimed,

tehingu

osapoolte

asu-

või

elukoha

aadressid,

majandustehingut

kirjendavat

raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri, mis kinnitab majandustehingu toimumist ning

vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Kaardimaksekviitung ei avalda kõiki eelnimetatud

andmeid ja ei ole seetõttu käsitletav algdokumendina RPS § 7 lg 1 mõttes. Kaardimakse väljatrükilt ei

nähtu tehingu majanduslik sisu, mida ja millises koguses osteti, vaid üksnes tehingu väärtus. Samuti

puuduvad osapoolte elu-või asukohad ning raamatupidamiskirjendi number. Viitega RPS § 7 lõikele 2

väidab kaebuse esitaja, justkui oleksid tehingud kajastatud ka mingis koonddokumendis, kuid ei ole

sellist dokumenti kohtule esitanud ja seda dokumenti ei ole ka vastustaja poolt esitatud dokumentide

hulgas. Koonddokumendile tuginemine on kohtu hinnangul võimalik vaid juhul kui nimetatud

koonddokumendist nähtuvad needsamad andmed, mis peaksid nähtuma algdokumendist, sealhulgas

tehingu täpne sisu. Seega jäävad need väited paljasõnalisteks. TuMS § 51 lõike 1 kohaselt maksab

residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, milleks on muuhulgas ka

väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud

nõuetele vastav algdokument. Kui raamatupidamise algdokumente ei esitata, ja kaebuse esitaja seda ei

teinud, on vastustaja käsitlenud tehtud kulutusi õigesti ettevõtlusega mitteseotuteks. Kaebuse esitaja

väide, et kuivõrd kaubad on ostetud ehituspoodidest ja OÜ Fingrupp tegevusalaks on ehitamine, peaks

liigitama

tehtud

kulutused

automaatselt

ettevõtlusega

seotud

kulutusteks,

ei

põhine

maksuõigusnormidel. Ainuüksi asjaolust, et kaubad on ostetud kaebuse esitaja tegevusalaga seotud

äriühingust, ei tõenda vähimalgi määral seda, et neid kasutati kaebuse esitaja ettevõtluses. Seda juba

seetõttu, et üldteadaolevalt on ehitusmaterjalide kauplustes müüdavaid kaupu võimalik tarvitada ka

kõikvõimalikel muudel eesmärkidel peale kaebuse esitaja majandustegevuse. Kohtu hinnangul ei saa

maksustamine ega ka teatud maksukohustusest vabanemine tugineda pimedatele eeldustele, vaid siiski

kontrollitavatele tõenditele. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja kuidagi tõendanud seda, et

vaidlusaluseid kaupu oleks kasutatud tema ettevõtluses.

31. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et maksuhaldur oleks pidanud arvestama Logitec

Ehitus OÜ arvega nr 127 ning maksukohustust vastavas osas vähendama ja et maksuhaldur oleks

pidanud algdokumentide saamiseks pöörduma ka vaidlusaluste tehingute teise poole poole. Õige on

vastustaja seisukoht, et kuivõrd kaebuse esitaja ei täitnud ise kaasaaitamisekohustust ja ei esitanud

maksumenetluses vaatamata korduvatele lubadustele raamatupidamise algdokumente, ei ole arve hilisem

esitamine (so peale maksuotsuse tegemist) maksuotsuse muutmise aluseks. Tulenevalt MKS § 101

lõike 1 punktist 1 võib maksuotsust muuta maksukohustuslase taotlusel, kuid MKS § 102 lõike 1

punkti 2 kohaselt on maksuotsuse muutmine võimalik uue asjaolu või tõendi ilmnemisel

maksukohustuse vähendamiseks või kehtetuks tunnistamine üksnes juhul, kui asjaolu või tõendi

hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest.

Kontrollimenetlus algas kaebaja suhtes Põhja MTK korralduse nr 12-2-1/17377 alusel 09.08.2007,

Põhja MTK kontrollakt nr 12-3/746 esitati eriarvamuse esitamiseks 15.11.2007, kohustusega

esitada vastuväited hiljemalt 30.11.2007. Eriarvamuse esitamise tähtaega pikendati kaebaja taotlusel

kuni 17.12.2007. Eriarvamuses lubas kaebaja esitada maksuhaldurile puuduvad raamatupidamise

algdokumendid nädala jooksul. Logitec Ehitus OÜ poolt esitatud arve esitas kaebaja alles koos

vaidega. Maksuotsus väljastati 24.01.2008, vaie esitati kuu aega hiljem, mis on 68 päeva peale

eriarvamuse saamist. Maksukohuslase raamatupidamises eksisteerivate dokumentide esitamisel

maksuhaldurile lubatud tähtajast kinnipidamata jätmist tuleb käsitleda hooletusena (kaebaja esitas

dokumendid alles peale maksuotsuse tegemist). Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-

1-47-07 asunud seisukohale, et piiravat tingimust uue asjaolu või tõendi arvestamisel

maksukohustuslase tahtluse või hooletuse puhul tuleb käsitleda kaasaaitamiskohustuse rikkumise

tagajärjena. Seega kui maksukohustuslane ei täida õigeaegselt talle seadusega pandud

kaasaaitamiskohustust, jäävad maksu vähendavad asjaolud arvesse võtmata ning maksuotsust

seetõttu hiljem muuta ei saa. Samuti rõhutab kohus, et tehingute toimumist tõendavate

raamatupidamisdokumentide esitamine on maksukohustuslase ülesandeks ning maksuhaldur ei pea

omal algatusel asuma neid otsima või nõudma väidetavate tehingute teistelt pooltelt.

32. Kohus leiab ka, et kütuse ostmine isikliku sõiduauto tarbeks oli hinnatav erisoodustusena.

Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrusega nr 164 on ette nähtud isikliku sõiduauto kasutamise

hüvitamise kord, mille kohaselt hüvitise maksmise aluseks peab olema äriühingus vastavasisuline

otsus. Kaebaja väidetel oli olemas OÜ Fingrupp juhatuse otsus selle kohta, et 1000 krooni eest kuus

bensiini tuleb lugeda töösõitudeks, samas ei ole sellist otsust esitatud ei kohtumenetluses ega

maksumenetluses. Vaidlust ei ole selles, et Jaanus Johanson ei pidanud ka arvestust töö- ja erasõitude

kohta. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur lugenud kulutused bensiinile OÜ Fingrupp töötajale J.J

tehtud erisoodustusteks ja nendelt vastavalt ka maksud määranud.

33. Kaebuse esitaja on väitnud ka, et maksuotsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas on

erisoodustusmaks määratud. Kohus möönab, et maksuotsuses oleks võinud erisoodustusmaksu

bensiinilt ja laenuintressidelt mõnevõrra selgemini esile tuua, ent ometi on see maksuotsusest siiski

kontrollakti abiga väljaloetav. Erisoodustusmaksu on arvestatud laenuintressilt osas, milles see oli

väiksem rahandusministri 30.12.2005 määruse nr 93 kehtestatud 3 potsendist, seega ühelt

protsendilt (kuivõrd laenus anti intressimääraga 2% aastas). Intressi maksustamisel on arvestatud

nelja aastaga, kuna laen anti neljaks aastaks. Arvutustehe on toodud maksuotsuse punktis 2.4. Kuna

intressi loeti nimetatud arvutuse järgi 9000 krooni ulatuses erisoodustuseks ja on välja toodud ka, et

kogu erisoodustus on 22 151 krooni, siis on lihtne arvutada, et bensiinile tehtud kulutusi loeti

erisoodustuseks 13 151 krooni ulatuses. Erisoodustuste kujunemine kuude lõikes on toodud ära ka

kontrollakti lisas 4. Kohus rõhutab, et kuivõrd maksuotsuse tegemise hetkeks oli laenusumma

225 000 krooni OÜ-le Fingrupp tagastamata, arvestati intressi vastavalt laenulepingule 4 aasta peale,

mitte vastavalt sellele, kaua laenusumma faktiliselt J.J käes oli. Seega oli intressiarvestus

maksuotsuse tegemise hetkel õiguspärane. Vaideotsuses on maksuhaldur muutnud intressiarvestuse

laenu reaalse kasutamise ajaga vastavaks (tlk 23). Kohus leiab aga, et kuivõrd J.J oli laenu saamise

hetkel 18.06.2007 OÜ Fingrupp juhatuse liige ja et maksuotsuse tegemise hetkeks 24.01.2008 ei

olnud maksuhaldurile teatatud, et J.J oleks laenusumma tagastanud, siis on maksuhaldur TuMS §

51 lg 4 kohaselt õigesti lugenud laenu summas 225 000 krooni ettevõtlusega mitteseotud kuluks.

34. Kohtuistungil esitas kaebuse esitaja taotluse kaebuse rahuldamata jätmise korral maksuotsuse

täitmise osaliseks keelamiseks. Kohus leiab, et selline taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd see

iseenesest käesolevat vaidlust ei puuduta. Maksuotsus oli selle tegemise hetkel õiguspärane, ehkki

vaidlusalune laen on käesolevaks hetkeks tasutud. Kui maksuamet peaks hakkama otsust J.J antud

laenult arvestatud tulumaksu summas 63 462 krooni sundtäitma, siis saab kaebuse esitaja selle eraldi

vaidlustada. Siiski ei ole hetkel põhjust eeldada, et MTA seda teeks, kui maksuvõlg selles osas

reaalselt ära langenud on. Maksuvõla suhtes sundtäitmismenetluse algatamisel lähtub maksuhaldur

lisaks maksuotsusele siiski ka peale maksuotsuse tegemist muutunud faktilistest asjaoludest.

35. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

kohtule taotlust kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmiseks esitanud ei ole. Seega jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik