3-07-2225/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-07-2225

Haldusasi

LSV Ehitus OÜ kaebus kinnistu Saagi 6A, Tallinnas,

Harjumaal vastavalt looduskaitseseaduse §-dele 7, 43 ja 9

kohaliku kaitse alla võtmise otsustamiseks kohustamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 29. augustil 2008

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: LSV Ehitus OÜ;

Seaduslikud esindajad: Andres Suurväli ja Kaimo Olesk

Vastustajad: Tallinna Linnavalitsus;

Tallinna Linnavolikogu;

Vastustajate esindaja: Õrne Suur.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31

lg 4).

ASJAOLUD

1. 22.11.2006 esitas LSV Ehitus OÜ Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse Tallinnas Saagi tn

6a detailplaneeringu algatamiseks sinna nelja 2-korruselise korterelamu rajamiseks ehitusõiguse

määramiseks. Kaebaja on nimetatud kinnistu omanik. Krunt hõlmab suures ulatuses Pääskula jõe

kaldaala ja seda ääristavad elamukrundid. Hiljem korrigeeris LSV Ehitus OÜ oma taotlust ja soovis

detailplaneeringu kehtestamist kahe kuni 2-korruselise korterelamu ehitamiseks.

2

2. 26.04.2007 kirjaga nr 1/2-1/138-4 teatas Tallinna Linnaplaneerimisamet, et ei võta

detailplaneeringu algatamise taotlust menetlusse, kuna nii Nõmme Linnaosa Valitsus kui Tallinna

Keskkonnaamet on neilt küsitud arvamuses olnud planeeringu algatamise vastu. Tallinna

Keskkonnaamet on seejuures kinnitanud, et Saagi tn 6a kinnistu on kavas võtta kohaliku kaitse alla

vastavalt looduskaitse seaduse (edaspidi LKS) §-dele 7, 9 ja 43. Tallinna Keskkonnaameti

20.02.2007 kirjas nr 6.1-4.2/77 on märgitud, et Tallinna Keskkonnaamet soovib rajada Saagi tn 6a

kinnistut hõlmavale alale kohalikul tasandil kaitstava pargi (LKS § 4 – kaitstavad loodusobjektid).

3. Tallinna Linnavolikogu võttis 24.03.2005 vastu otsuse nr 67 „Teemaplaneeringu “Tallinna

Rohealad“ algatamine“, mille lähteülesanne kinnitati 11.07.2005 Tallinna Linnavalitsuse

korraldusega nr 1400-k. Lähteülesande punkti 4.7 kohaselt tehakse rohealade teemaplaneeringus

ettepanekud väärtuslike rohealade ja looduse üksikobjektide kaitse alla võtmiseks ning üldiste

kasutustingimuste seadmiseks, et tagada nende säilimine.

4. Kohaliku kaitse alla võtmise ettepanekud maa-ala osas, mis hõlmavad Saagi 6a kinnistut, tegid

Vana-Pääsküla I naabrivalvesektor 17.10.2004 ja Nõmme Tee Selts 25.05.2005 ning neid

ettepanekuid menetletakse rohealade teemaplaneeringu koostamise käigus

5. Tallinna Keskkonnaameti 20.02.2007 kirja nr 6.1-4.2/77 kohaselt on teemaplaneeringu koostaja

ja korraldaja Tallinna Linnaplaneerimise Amet, keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja

on Tallinna Keskkonnaamet (korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja

aruande avalikud väljapanekud ning arutelud, esitab programmi ja aruande heakskiitmiseks

Harjumaa Keskkonnateenitusele).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

6. 01.11.2007 saabus Tallinna Halduskohtule LSV Ehitus OÜ kaebus Tallinnas Saagi 6a asuva

kinnistu vastavalt LKS §-dele 7, 9 ja 43 kohaliku kaitse alla võtmise otsustamiseks kohustamiseks.

Kaebaja leiab, et Tallinna Keskkonnaamet on viivitanud Saagi 6a looduskaitse alla võtmise otsuse

väljakuulutamisel.

7. Kinnistu ostmisel lähtus kaebuse esitaja kehtivast Nõmme linnaosa ehitusmääruse §-st 7, mille

kohaselt on võimalik nimetatud kinnistut hoonestada II ehituspiirkonna reeglite kohaselt. Nõmme

linnaosa ehitusmääruse § 7 punkti 2 kohaselt on II ehituspiirkonna korterelamukruntide

koormusindeks 600. Kinnistu suurus on 17 006 m2, s.t esialgsete arvutuste kohaselt pidi kinnistule

olema võimalik ehitada umbes 28,5 korterit.

8. Kaebuse esitaja väitel algatati 22.11.2006 kinnistul detailplaneering nelja kahekorruselise

korterelamu rajamiseks (kokku 12 korterit) ning ehitusõiguse määramiseks. 26.04.2007 keeldus

Tallinna Linnaplaneerimise Amet aga taotluse menetlusse võtmisest, sest Nõmme Linnaosa

Valitsus ja Tallinna Keskkonnaamet esitasid selle kohta eitavad seisukohad. Keeldumist põhjendati

piirkonda tuleva kohaliku omavalitsuse tasemel kaitstava loodukaitsealaga, millest tulenevatest

piirangutest lähtuvalt ei ole kinnistut võimalik kasutada soovitud eesmärgil.

9. LSV Ehitus OÜ on peale detailplaneeringu algatamise menetlusse võtmisest keeldumist teinud

korduvalt järelepärimisi Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja Tallinna Keskkonnaametile. Kaebaja

pakkus Tallinna Linnaplaneerimise Ametile võimalust vähendada täiendavalt ehitusõigust (nelja

maja asemele kahe maja püstitamine). Vastuseks selgitati kaebajale, et otsus on kategooriline ja

krundile tuleb looduskaitseala. Eeltoodust tulenevalt eeldab kaebaja, et Tallinna Linnavalitsus

kehtestab antud piirkonnas looduskaitseala.

3

10. Kaebaja märgib, et looduskaitsealadel kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud ning

õigused. Kuna linnavalitsus on võtnud seisukoha, et nimetatud krundile tuleb looduskaitseala, saab

piirangud lugeda juba kehtestatuks. Kuna aga vastavasisulist otsust ei ole vormistatud, ei ole

omanikule tekkinud ka LKS-s sätestatud õigusi. Korduvatest järelepärimistest hoolimata ei ole

kaebaja saanud selgust, millal alustatakse looduskaitseala moodustamise menetlusega.

11. Kaebajal on õiguspärane ootus, et kohalik omavalitsus täidab endapoolseid kohustusi. Vastavalt

LKS § 10 punktile 7 võetakse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt kaitse alla

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kohase üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega

või volikogu määrusega. Kummagi seadusakti ettevalmistamisega ei ole alustatud. Selline kohaliku

omavalitsuse tegevusetus tekitab kaebajale majanduslikku kahju, kuna tahtlikult viivitatakse otsuse

algatamisega. Kaebaja leiab, et selline viivitamine on õigusvastane, kuna ilma krundi looduskaitse

alla võtmise otsuseta ei ole LSV Ehitus OÜ-l võimalik otsust vaidlustada, taotleda asendusmaad,

kompensatsiooni jne.

12. Kaebaja selgitab lisaks, et kaebuse esitamise hetkel oli keeldumisest möödunud üle 180 päeva.

Vastustajal on seega olnud mõistlik tähtaeg otsuste tegemiseks. Kaebaja leiab, et selline viivitamine

on vastuolus põhiseaduse § 13 lõikega 2, mille kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele.

Täiendavalt sätestavad haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lõiked 2 ja 4, et

haldusmenetlus viiakse läbi võimalikult lihtsalt ja kiirelt ning ilma viivituseta. Eeltoodust tulenevalt

palub kaebaja kohustada vastustajat välja andma haldusakt, millega võetakse kinnistu Saagi 6a

kohaliku kaitse alla.

VASTUSTAJA TALLINNA LINNAVALITSUSE SEISUKOHT

13. Vastustaja leiab, et kaebus tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. Tallinna Linnavalitsus selgitab

kõigepealt, et kaebaja väide, mille kohaselt 22.11.2006 algatati kinnistu aadressil Saagi 6a

detailplaneering, on vale ja vastuolus kaebaja enda poolt kaebusele lisatud dokumentidega. Kaebuse

lisaks oleva Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.04.2006 kirja nr 138-4 kohaselt Saagi tn 6a

kinnistu detailplaneerimise taotlust, mis esitati 22.11.2006, menetlusse ei võetud ning vastustajale

teadaolevalt ei ole nimetatud krundi kohta detailplaneeringu algatamise otsust tehtud.

14. Teiseks leiab Tallinna Linnavalitsus, et Nõmme linnaosa ehitusmäärusele kui kinnistu

kasutamise

õigusliku

aluse

loomise

sätetele

viitamine

ei

ole

kooskõlas

kehtiva

planeerimisseadusega, sest ehitusmäärus ei ole õigusaktiks, mis annab maa-alale või kinnistule

sihtotstarbe ja ehitusõiguse. Ehitusõiguse saamiseks tuleb läbi viia planeerimismenetlus kui kõikide

võimalikke puudutatud isikute ja üldsuse arvamust kaalutlev avalik menetlus. Sellisele asjaolude ja

õigusaktide tõlgendusele on jõudnud ka Riigikohus 03.12.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-06,

mille kohaselt näeb planeerimisseadus ette planeerimismenetluse ja ehitusmääruses sätestatu saab

luua ainult planeerimismenetluse algatamiseks tinglikud lähtealused. Järelikult ei saanud kaebajal

kinnistut omandades olla õiguslikku ootust kinnistu sihtotstarbe (mis kinnistusregistri andmete

kohaselt on sihtotstarbeta maa) muutmiseks vastavalt Nõmme linnaosa ehitusmääruses sätestatud

sihtotstarbele.

15. LKS § 10 lõike 7 kohaselt võetakse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt kaitse

alla planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu

määrusega. Nimetatud õiguslikku regulatsiooni on kaebaja oma kaebuses ka ise tsiteerinud. Sellega

vastuolus on aga kaebaja väide, mille kohaselt Tallinna Keskkonnaamet on viivitanud Saagi 6a

kinnistu

looduskaitse

alla

võtmise

otsuse

väljakuulutamisega,

sest

nimetatud

otsuse

väljakuulutamine on LKS kohaselt kas volikogu või detailplaneeringu kehtestaja (olenevalt

asjaoludest kas linnavalitsus või volikogu), mitte aga Tallinna Keskkonnaameti, pädevuses.

4

16. Linnavalitsus märgib, et kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei ole käesolevaks ajaks alustatud

mitte kummagi seadusakti ettevalmistamisega, ei vasta tegelikkusele. LKS § 10 lõike 7 kohaselt

võetakse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt kaitse alla planeerimisseaduse kohase

üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega. Tallinna

Linnavolikogu võttis 24.03.2005 vastu otsuse nr 67 „Teemaplaneeringu “Tallinna Rohealad“

algatamine“, mille lähteülesanne kinnitati 11.07.2005 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1400-

k. Lähteülesande punkti 4.7 kohaselt tehakse rohealade teemaplaneeringus ettepanekud väärtuslike

rohealade ja looduse üksikobjektide kaitse alla võtmiseks ning üldiste kasutustingimuste

seadmiseks, et tagada nende säilimine. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 8 lõike 2 punkti 2

kohaselt on teemaplaneeringu näol tegemist üldplaneeringuga, järelikult saab algatatud rohealade

teemaplaneeringu raames LKS § 10 lõike 7 kohaselt lahendada Saagi 6a kohaliku kaitse alla võtmise

küsimuse osaliselt või lõplikult.

17. Omandikitsendused sätestab põhiseaduse § 32 kohaselt seadus. Järelikult saavad maa-ala

kasutamise piirangud tulla otse seadusest või selle alusel vastuvõetud haldusaktidest, mitte aga

haldusorgani seisukohtadest. Seetõttu ei ole kohane kaebaja arvamus, et kuna linnavalitsus on

avaldanud seisukoha nimetatud krundile looduskaitseala moodustamise osas, siis sellisel juhul on

tegelikult juba kehtestatud piirangud. Lisaks sätestab põhiseaduse § 32 omandi kasutamise piirangu,

mille kohaselt ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt. Sihtotstarbeta krundi kasutamise

õiguslikud alused, milles arvestatakse ka üldisi huve, saab kindlaks määrata kohases avalikus

menetluses – antud juhul kas planeerimismenetluses või siis kohaliku kaitse alla võtmise

erimenetluses vastavalt looduskaitseseadusele. Arvestades, et hetkel on koostamisel Tallinna

rohealade teemaplaneering, siis tulenevalt selle lähteülesandest, ei olnud 2005 aastal ega ole ka

käesoleval ajal otstarbekas alustada looduskaitseseaduses sätestatud erimenetlust. Selline mitme

vastandliku menetluse välistamine on käesoleval ajal expressis verbis sätestatud LKS § 8 lõikes 6,

mille kohaselt kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek, siis on haldusorganil,

kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud

loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus

peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse

tegemiseni. Kohaliku kaitse alla võtmise ettepanekud, mis hõlmavad Saagi 6a kinnistut, on tehtud

Vana-Pääsküla I naabrivalvesektori poolt 17.10.2004 ja Nõmme Tee Seltsi poolt 25.05.2005 ning

neid ettepanekuid menetletakse rohealade teemaplaneeringu koostamise käigus.

18. Linnavalitsusele on arusaamatu kaebuse esitaja väide, et kohaliku kaitse alla võtmise otsuse

tegemisega viivitamine on õigusvastane, kuna ilma krundi looduskaitse alla võtmise otsuseta pole

kaebajal võimalik oma õiguseid kaitsta. Esiteks on kohaliku kaitse alla võtmise menetlus kui avalik

menetlus pikaajaline protsess ning kaitse alla võtmise küsimus on lahendamisel koostatava

rohealade teemaplaneeringu raames. Samuti on arusaamatud kaebaja väited asendusmaa ja

kompensatsiooni kohta, kuna looduskaitseseadus ei sätesta kohaliku kaitse alla võtmise korral ei

asendusmaa andmist ega kompensatsiooni määramist.

5

VASTUSTAJA TALLINNA LINNAVOLIKOGU SEISUKOHT

19. Tallinna Linnavolikogu ei pea kaebust õigeks ning palub jätta selle rahuldamata. Esiteks leiab

Tallinna Linnavolikogu, et vastavalt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVS) § 6 lõikele 1 võib isik

nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud

haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. RVS § 6 lõike 3 järgi tuleb

taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile.

Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide

haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kaebaja ei ole pöördunud taotlusega Saagi 6a kaitse alla

võtmise otsustamiseks Tallinna Linnavalitsuse ametite poole ega ka Tallinna Linnavolikogu poole.

Seega leiab vastustaja, et kaebajal puudub halduskohtule kaebuse esitamise õigus RVS § 6 lõike 3

järgi.

20. Teiseks märgib Tallinna Linnavolikogu, et LKS § 43 kohaselt on looduskaitse eesmärgiks

kohaliku omavalitsuse tasandil piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust

esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste

määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Vastavalt LKS § 8 lõikele 1 on igaühel õigus esitada kaitse

alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Materjalidest ei nähtu, et

kaebaja oleks nimetatud ettepaneku teinud. Vastustaja rõhutab, et looduskaitseseadus annab küll

kaitse alla võtmise ettepaneku tegemise õiguse, kuid ei anna üksikisikule subjektiivset õigust kaitse

alla võtmist nõuda ega sätesta selle oletava õiguse rikkumise kaitset. Juhul kui kaebaja eesmärgiks

on Saagi 6a kinnistu looduse eripära kaitsmine ja säilitamine, saab ta seda kinnistu omanikuna teha

ilma vastava kohaliku kaitse alla võtmise haldusaktita, hoidudes võimalikust arendus- ja

ehitustegevusest ning tehes toiminguid, mis on suunatud olemasoleva loodusliku olukorra

säilitamisele ja kaitsmisele.

21. Volikogu leiab ka, et Saagi 6a kohaliku kaitse alla võtmiseks puudub kaebuse esitajal

subjektiivne õigus ja põhjendatud huvi. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja on

soovinud koostada maa-alale detailplaneeringut nelja kahekorruselise korterelamu rajamiseks, mitte

aga kaitsta piirkonna loodust. Ka kaebuses viidatud 180 päeva tagasi toimunud keeldumine ei ole

seotud mitte kohaliku kaitse alla võtmise menetlusega, nagu kaebusest võib ekslikult aru saada, vaid

planeeringu algatamise taotluse tagasilükkamisega. Detailplaneeringu algatamise ja kaitse alla

võtmise otsustamine on erinevad menetlused, mis põhinevad erinevatel õiguslikel alustel ning

annavad isikutele erinevaid subjektiivseid õigusi, seetõttu jääb vastustajale ka arusaamatuks kaebaja

poolt esitatud nõue.

22. Volikogu selgitab, et kaebuse lisaks oleva Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.04.2007 kirja nr

138-4 kohaselt ei võetud Saagi 6a kinnistu omanike 22.11.2006 esitatud detailplaneeringu taotlust

menetlusse ja vastustajale teadaolevalt ei ole nimetatud krundi kohta käesolevaks ajaks

detailplaneeringu algatamise otsust tehtud. Kaebaja ei ole vaidlustanud Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti detailplaneeringu algatamise taotluse menetlusse võtmata jätmise otsust. Vastustaja peab

oluliseks märkida, et kaebaja detailplaneeringu algatamise taotluses olev planeerimissoov on

piiratud mitmete juba käesoleval ajal kehtivate õiguslike piirangutega. LKS § 34 kohaselt kaitstakse

looduskaitseseaduse alusel ka veekogude randu ja kaldaid ning selle eesmärgiks on rannal või kaldal

asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või

kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. LKS

§ 39 kohaselt on selleks ettenähtud veekaitsevööndid, mille ulatus ja kitsendused sätestatakse

veeseaduses. Saagi 6a kinnistu asub Nõmme linnaosas vahetult Pääsküla jõe kaldal, kinnistut läbib

põhja-lõuna suunaliselt endise raudtee tamm ning tammiga paralleelselt kinnistust põhjas asuvatest

allikatest lähtuvad kraavid. Kinnistu pindala on 17 006 m2, ehitustegevust kinnistul piiravad aga

lõunast Pääsküla jõe ehituskeeluvöönd, idast kinnistu Saagi 8 idaküljel asuvatest allikatest lähtuv

6

kraav ning väärtuslik haljastus. Lisaks piiravad Saagi 6a ehitustegevust Tallinna üldplaneering, mille

kohaselt nimetatud maa-ala kuulub väikeelamute piirkonda ja ka Nõmme linnaosa ehitusmäärus,

mille kohaselt on tegemist II ehituspiirkonnaga, mis on määratletud põhiliselt eramute alana.

Looduskaitseseadusest ja linna õigusaktidest tulenevalt ei saa eeldatav hoonestuse ala võrduda

kinnistu suurusega 17 006 m2.

23. Volikogu juhib tähelepanu ka sellele, et Saagi 6a on Tallinna Linnavalitsuse 27.10.2004

korraldusega nr 2070-k tagastatud Eesti Punasele Ristile kui õigusvastaselt võõrandatud maa.

Antud korralduse punkti 1.3 kohaselt on maa tagastatud sihtotstarbeta maana. Vabariigi Valitsuse

24.01.1995 määrusega nr 36 kinnitatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise

alused“ kohaselt tähendab sihtotstarbeta maa maad, millele ei osata või millele ei ole otstarbekas

sihtotstarvet määrata. Korralduse punkti 5.3 kohaselt on maa taotlejal kohustus järgida ranna ja

kalda kaitse seadusest tulenevaid nõudeid. Kuna ranna ja kalda kaitse seadusest tulenevad nõuded

on käesoleval ajal kehtestatud looduskaitseseaduses, tuleb viidatud nõuet kohaldada vastavalt

muutunud õiguslikule olukorrale. Seega tuleb nimetatud piiranguid arvestada ka praegusel kinnistu

omanikul ning tal ei ole olnud õiguspärast ootust kasutada kinnistut enda poolt soovitud eesmärgil

seaduslikke piiranguid ja avalikke huve arvestamata.

24. Kaebuse esitaja ei ole rahul kinnistule faktiliselt osaks saanud omandikitsendustega. Kaebusest

ei nähtu aga, milliseid faktilisi omandikitsendusi kaebaja silmas peab. Ehitamisega seotud õiguslikke

piiranguid vastustaja juba käsitles. Kui kaebaja peab piirangutena silmas Tallinna Keskkonnaameti

seisukohta, mille kohaselt on otstarbekas ala kohaliku kaitse alla võtta, siis juhib vastustaja

tähelepanu sellele, et seisukoha puhul on tegemist HMS §-s 16 sätestatud haldusorgani arvamusega,

mis ei ole käsitletav haldusakti ega toiminguna ning ei ole seetõttu halduskohtulikult vaidlustatav.

Seetõttu ei saa ka ühegi kohtule esitatud dokumendi näol olla tegemist Saagi 6a kinnistule seatud

faktiliste omandikitsendustega.

25. Vastustaja lisab, et LKS § 44 lõike 1 kohaselt rakendatakse kohaliku kaitse alla võetud maa-alal

LKS §-s 31 sätestatud kaitsekorda, mida võib kaitse-eeskirjaga või planeeringuga leevendada. LKS

§ 31 lõike 2 punkti 8 kohaselt kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud

ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide

muutmine. Seega on vale eeldada, et kohaliku kaitse alla võtmine välistab igasuguse ehitustegevuse

ja annab õiguse kompensatsiooni nõudmiseks. Lisaks on nii kaitse alla võtmise kui ka planeeringu

menetlused avalikud, mille käigus kaalutakse erinevaid huve ja asjaolusid, s.h võimaliku ehitamise

õigust ja ulatust, seega on tegemist aeganõudvate haldusmenetlustega, mille suhtes ei kehti üldine

menetluse tähtaeg 30 päeva.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

26. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus

on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi

kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.

27. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et teemaplaneeringu raames menetletakse roheala, mille hulka

ka vaidlusalune kinnistu kuulub, kaitse alla võtmise ettepanekut. Samas ei ole vaidlust selles, et

kaebuse esitaja ei ole Tallinna Halduskohtusse 01.11.2007 kaebuse esitamisele eelnevalt esitanud

Tallinna linnavõimule LKS § 8 lõike 1 kohast ettepanekut Saagi tn 6a asuva kinnistu kaitse alla

võtmiseks ega ka taotlust kohaliku kaitse alla võtmise otsustamiseks. Vaidlus puudub selleski, et

kaebaja ei ole vaidlustanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22.11.2007 detailplaneeringu

algatamise taotluse menetlusse mittevõtmise otsust ning et krunt on sihtotstarbelt sihtotstarbeta

maa.

7

28. Käesolevas asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kas kohalik omavalitsus peab kinnistu kohaliku

kaitse alla võtmise otsustama eraldiseisvalt teemaplaneeringu menetlusest ja kas Tallinna linnavõim

on käesoleval juhul rikkunud õigusvastaselt kaebuse esitaja õigusi sellega, et ei ole seniajani

kehtestanud rohealade teemaplaneeringut ega võtnud vaidlusalust kinnistut teemaplaneeringu

väliselt volikogu määrusega kohaliku kaitse alla.

29. Kohus ei nõustu vastustajatega selles, et kaebuse esitajal puudub nii subjektiivne õigus kui

põhjendatud huvi talle kuuluva kinnistu kohaliku kaitse alla võtmise otsustamise taotlemiseks.

Linnavolikogu on oma vastuses ise märkinud, et Tallinna Keskkonnaameti 20.02.2007 kirjas nr 6.1-

4.2/77 väljendatud seisukoht on HMS §-s 16 sätestatud haldusorgani arvamus, mis ei ole käsitletav

haldusakti ega toiminguna ning ei ole seetõttu halduskohtulikult vaidlustatav. Ometi takistab

nimetatud

seisukoht

kaebuse

esitaja

kinnistule

detailplaneeringu

algatamist.

Olukorra

lahendamiseks on kaebuse esitaja otsustanud käesoleval juhul taotleda hoopis tema kinnistu

looduskaitse alla võtmise otsustamist, et tekiks haldusakt, mida siis juba kohtus vaidlustada saaks.

Lisaks on kaebuse esitaja maininud, et kui kinnistu võetakse looduskaiste alla, on tal ehk

võimalused saada kompensatsiooni või asendusmaad. Igal juhul on kaebuse esitajal subjektiivne

õigus sellele, et lõppeks praegu kestev määratlemata olukord, kus ta ühest küljest ei saa taotleda

krundile ehitusõiguse määramist, teisalt ei saa ka vaielda vastu sellele, et kinnistu looduskaitse alla

võetakse.

30. Samas ei ole asjas vaidlust selles, et kaebuse esitaja ei ole pöördunud käesoleva haldusasja

esemeks oleva taotlusega – et otsustatakse talle kuuluva Saagi tn 6a kinnistu looduskaiste alla

võtmise küsimus – enne kohtule kaebuse esitamist ühegi Tallinna linnavõimu asutuse poole

(vähemasti ei ole haldusasja materjalides selle kohta ühtegi tõendit ja kaebuse esitaja vastustajate

sellistele väidetele vastu vaielnud ei ole). Tallinna Linnavolikogu on õigesti viidanud sellele, et

vastavalt RVS § 6 lõikele 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku

võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku

õigusi. RVS § 6 lõike 3 järgi tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada

selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral

võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Halduskohtumenetluse

seadustiku § 9 lõike 2 kohaselt kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või

toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks

kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei

sätesta teisiti. Kaebaja ei ole pöördunud taotlusega Saagi 6a kaitse alla võtmise otsustamiseks

Tallinna Linnavalitsuse ametite poole ega ka Tallinna Linnavolikogu poole. Seega nõustub kohus

vastustajaga selles, et kaebajal puudub halduskohtule kaebuse esitamise õigus RVS § 6 lõike 3 järgi

ja kaebaja peaks oma õiguste kaitsmist alustama Saagi tn 6a kinnistu looduskaiste alla võtmise

otsustamise taotluse esitamisega Tallinna Linnavolikogule.

31. Samuti on kaebuse esitajal võimalus taotleda Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt uuesti Saagi tn

6a kinnistu suhtes detailplaneeringu algatamist. Juhul, kui linnaplaneerimise amet sellest keeldub,

on

keeldumist

kui

haldustoimingut

võimalik

samuti

30

päeva

jooksul

keeldumise

teatavakstegemisest halduskohtus vaidlustada.

32. Siiski tahab kohus juhtida vastustajate tähelepanu sellele, et ainuüksi väited, et loodusobjekti

kohaliku kaitse alla võtmise menetlus on pikaajaline, kuna see on avalik ja selle käigus kaalutakse

erinevaid huve ja asjaolusid, s.h võimaliku ehitamise õigust ja ulatust, ei õigusta teemaplaneeringu

kehtestamisega õigustamatult viivitamist. HMS § 5 lõigete 2 ja 4 kohaselt viiakse haldusmenetlus

läbi võimalikult lihtsalt ja kiirelt ning ilma viivituseta. Ehkki vastustajatel on õigus selles, et ostes

sihtotstarbeta maa, ei saanud kaebuse esitajal tekkida õigustatud ootuste sellele, et ta saab ehitada

maale korruselamuid, kuna esialgu ei võimalda seda maatüki sihtotstarvegi, on kaebuse esitajal siiski

õigustatud ootus sellele, et haldusorgan teeks oma tööd võimalikult kiiresti ja efektiivselt ning ei

8

tekitaks isikutele menetluse venimisega õigusselgusetut olukorda. Juhul, kui kaebuse esitaja ei saa

talle kuuluvale kinnistule ehitusõigust, on kahtlemata kaebuse esitaja huvides saada see teada

võimalikult varakult, mitte aastatepikkuse menetluse järel. Eeltoodust tulenevalt on HMS § 5

lõigetega 2 ja 4 (ja ka HKMS § 3 lõikega 2) kooskõlas teemaplaneeringu kehtestamine esimesel

võimalusel ilma, et menetlus mingiski etapis asjatult viibiks.

33. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ega kaebaja ei ole taotlenud kantud menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik