3-08-1396/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2008, Tartu Haldusasja number 3-08-1396 Haldusasi A.D. kaebus Tartu Vangla ametniku toimingule ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26. augusti 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.D. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 26. augusti 2008 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

14.07.2008 saabus halduskohtusse A.D. kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamise ja Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemise nõudes, milles palutakse tunnistada vanglaametniku toiming (Vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 1 mittenõuetekohane täitmine) õigusvastaseks ja teha Tartu Vanglale ettekirjutus, et vanglaametnik täidaks edaspidi kinnipeetavate kirjade vastuvõtmisel Vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 1 sätestatud korda. Kaebuse kohaselt andis kaebaja 27.06.2008 Tartu Vanglas ametnikule (A. Põrk) ärasaatmiseks kirjad (kaks erakirja ja üks kiri Tartu Halduskohtule). Ametnik võttis kirjad vastu ja käskis kaebajal kirjutada oma nimi kirjade registreerimise kausta, märkida sinna kirjade hulk ja allkiri. Kaebaja arvates rikkus ametnik sellega Vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 1, mille kohaselt annab kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglatöötajale, kes kontrollib ümbriku sisu ning registreerib kinnipeetava eesja perekonnanime, adressaadi eesja perekonnanime või asutuse nime, kuhu kinnipeetav kirjutab, aadressi ja kirja saatmise aja. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglatöötaja juuresolekul

2 ümbriku kinni ja kinnitab kirja üleandmist allkirjaga. Vahistatu kirja saatmisel registreeritakse ainult kinnipeetava eesja perekonnanimi ning kirja esitamise kuupäev. Kaebaja esitas 27.06.2008 Justiitsministeeriumile vaide, milles palus HMS § 72 lg 1 p 3 alusel teha vanglale ettekirjutus õigusnormi täitmiseks ning rikkumistest hoidumiseks. Justiitsministeerium tagastas vaide 09.07.2008 otsusega nr 11-7/1689 põhjusel, et haldusorganil ei ole vaideotsusega võimalik teha preventiivseid ettekirjutusi. Tartu Halduskohus tagastas 26.08.2008 määrusega A.D. kaebuse Tartu Vangla ametniku toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes põhjusel, et kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast (HKMS § 11 lg 31 p 1), ning A.D. kaebuse Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemise osas põhjusel, et kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud (HKMS § 11 lg 31 p 5). Määruse kohaselt on kaebaja esitanud Justiitsministeeriumile vaide, milles nõuab vanglale ettekirjutuse tegemist õigusnormi täitmiseks ning rikkumisest hoidumiseks. Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuet, mis on eelduseks antud nõudes halduskohtusse pöördumiseks, ei ole kaebaja vaides märkinud ja selle kohta ei ole vaideotsuses seetõttu ka seisukohta võetud. Seega on kaebajal Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes seadusega ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kaebuse taotlus teha Tartu Vanglale ettekirjutus, et edaspidi täidaks vanglaametnik kinnipeetavate kirjade vastuvõtmisel vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korda, ei vasta HKMS § 6 lg 2 p 2 märgitud taotlusele. Nii nagu haldusorganil haldusmenetluses, pole ka kohtul halduskohtumenetluses võimalik teha üldisi võimalike õigusrikkumiste ennetamisele suunatud ettekirjutusi. HKMS § 6 lg 2 p 2 kohaselt saab halduskohtult kohustamiskaebusega (s.o kaebusega, milles taotletakse haldusorganile ettekirjutuse tegemist) taotleda peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. HKMS § 26 lg 1 p 2 kohaselt on halduskohtul volitus teha ettekirjutus õigusvastaselt peatatud haldusakti täitmiseks või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmiseks või sooritamata toimingu sooritamiseks. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kohus saab teha konkreetse, mitte üldpreventiivse ettekirjutuse. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et nii vaide esitamisel haldusorganile kui kaebuse esitamisel halduskohtule tuleb kaaluda, kas vaides või kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks asjakohased ja võimalikud taotlused. Halduskohtusse pöördumise eesmärgiks on isiku subjektiivsete õiguste kaitse ja taastamine. Kui isik soovib juhtida tähelepanu asutuse või ametniku töös esinevatele puudustele ning teha ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks ja puuduste vältimiseks edaspidiselt, on võimalik pöörduda asutuse juhtkonna poole märgukirjaga märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses sätestatud korras.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

A.D. taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis kohus vääralt, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust. Kaebaja esitas 27.06.2008 vanglaametniku toimingu peale vaide nii, nagu tema juriidilised teadmised seda võimaldasid. Vangla, teostades vaide eelmenetlust, ei tuvastanud vaides puudusi ja edastas selle Justiitsministeeriumile. Vaideotsusega see tagastati, ehkki HMS § 72 lg 3 alusel võib vaidlustada tegevusetust. Kaebaja esitas kohtusse kaebuse preventiivsel eesmärgil. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et halduskohtul on uurimisprintsiibist tulenev kohustus selgitada välja kaebaja eesmärk

3 kohtusse pöördumisel ning kohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustust juhtida kaebaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele. Sama nõue on alates 01.09.2006 ka HKMS § 11 lg 1 p 3. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada ka isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. See tähendab, et tuvastamisalune toiming või haldusakt ei peagi otseselt kaebaja õigusi rikkuma, kuid on vaja vältida olukorda, et selliste toimingute või haldusaktidega saaks tulevikus rikkumine toimuda, st eesmärk on preventiivne, mida aktsepteerib ka Riigikohus. Ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse, kuid samas on nõutav, et kohus selgitaks kaebajale kaebuse eseme määramise tagajärgi ja annaks võimaluse kaebuse eseme täpsustamiseks. Antud juhul kohus lihtsalt tagastas kaebuse, rikkudes põhiseaduse sätteid ning takistades kaebajal oma õiguste, mis on sätestatud Vangla sisekorraeeskirja §-s 48 ja VangS §-s 6, kaitsmist. Kohus kaebust tagastades faktiliselt õigustas ametniku õigusvastast toimingut.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26. augusti 2008 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamiseks. Kaebuse esitaja on esitanud Justiitsministeeriumile vaide, milles nõuab vanglale ettekirjutuse tegemist õigusnormi täitmiseks ning rikkumisest hoidumiseks. Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuet, mis oleks eelduseks antud nõudega halduskohtusse pöördumiseks, ei ole kaebuse esitaja vaides märkinud ja seetõttu pole ka selles osas vaideotsuses seisukohta võetud. Sellist nõuet ei saa kaebuse esitaja esitada ka kaebuses halduskohtule, kuna selles osas on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega oli Tartu Halduskohus õigustatud tagastama vaidlustatud määrusega A.D. kaebuse Tartu Vangla ametniku toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. HKMS § 6 lg 2 p 2 kohaselt võib kaebusega taotleda peatatud haldusakti täitmist või välja andmata haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. HKMS § 26 lg 1 p 2 sätestab, et kaebuse sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus teha ettekirjutus õigusvastaselt peatatud haldusakti täitmiseks, välja andmata haldusakti väljaandmiseks või sooritamata toimingu sooritamiseks. Seega saab kohus teha konkreetse, mitte üldpreventiivse ettekirjutuse. Halduskohtusse pöördumise eesmärgiks on isiku subjektiivsete õiguste kaitse ja taastamine. Praegusel juhul on kaebaja sooviks juhtida tähelepanu asutuse või ametniku töös esinevatele puudustele ning teha ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks ja puuduste vältimiseks edaspidiselt ning selleks on võimalik pöörduda asutuse juhtkonna poole märgukirjaga märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses sätestatud korras.

Viivi Tomson Maili Lokk

Agu Timmi