3-08-1141/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-1141 Otsuse kuupäev 09.09.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Dorožko kaebus Tartu Vangla toimingute peale – õigeaegselt tema taotlusele mittevastamine ja isikliku laualambi keelamine. Asja läbivaatamise kuupäev 09.09.2008, kirjalikus menetluses Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Aleksandr Dorožko; Vastustaja Tartu Vangla. Resolutsioon 1. Rahuldada Aleksandr Dorožko kaebus osaliselt, so tunnistada Tartu Vangla toiming – 16.01.2008.a kaebaja taotlusele laualambi lubamise osas mittevastamine – õigusvastaseks. 2. Jätta rahuldamata Aleksandr Dorožko kaebus tunnistada Tartu Vangla toiming – isikliku laualambi keelamine – õigusvastaseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Seoses silmanägemise halvenemisega soetas Aleksandr Dorožko endale Murru Vanglas kinnipeetavana viibides laualambi, mille omamiseks oli vangla direktor ka loa andnud. Ämari Vanglas omas A. Dorožko sama laualampi samuti direktori loaga. Peale ümberpaigutamist Ämari Vanglast Murru Vanglasse sai A. Dorožko edaspidigi kasutada oma laualampi, mis kajastub haldusasjas 3-07-2542.

Tulles Tartu Vanglasse võeti A. Dorožkolt laualamp ära ning tagasi ei antud. 16.01.2008.a. taotles ta laualambi kasutamist, kuid Tartu Vangla direktori asetäitja Jaan Luberg ei vaadanud A. Dorožko taotlust läbi. Seepeale esitas A. Dorožko 06.03.2008.a. teabenõude, millele ta

2 lootis saada vastuse viivitamata, kuna küsimus puudutas tema terviseseisundit, kuid vastuse sai ta alles 18.03.2008.a.

Vastust õigeaegsaelt saamata esitas A. Dorožko vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium 28.04.2008.a. vaideotsusega nr 11-7/1689 rahuldas vaide ja tegi Tartu Vanglale ettekirjutuse, millega lubati A. Dorožkol laualampi kasutada. 29.05.2008.a. sai A. Dorožko ka Tartu Vanglalt vastuse, millega siiski ei lubatud tal laualampi kasutada, kuna laualampi võib Tartu Vangla arvates muuhulgas kasutada ründerelvana vanglaametnike ründamiseks.

12.06.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse A. Dorožko kaebus Tartu Vangla toimingute, õigeaegselt tema taotlusele mittevastamise ja isikliku laualambi kasutamise keelamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse kohaselt peab A. Dorožko õigusvastaseks Tartu Vangla tegevust, millega ei vastatud õigeaegselt tema taotlusele ning keelati isikliku laualambi kasutamine.

Kaebuse esitaja leiab, et Tartu Vangla kambrites ei ole kambrivalgustus piisav ning seetõttu halveneb silmanägemine nii lugemisel kui ka kirjutamisel. Laevalgustus asub liiga kõrgel, s.o ligikaudu 3 m lauast, mis ei ole kaebaja arvates piisav lugemiseks ja kirjutamiseks. Seda näitab ka kaebaja silmanägemise jätkuv halvenemine. Kaebaja tervisekaardilt avaldub, et 21.03.2007.a. oli kaebuse esitaja silmanägemine +1,75 ja 14.12.02007.a. langes tema silmanägemine tunduvalt ning tulemuseks oli +2,5.

Kinnipeetava kamber peab vastama Vangistusseaduse (VangS) § 45 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Eluruumidele kehtestatud nõuded on toodud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a määruses nr 38. Kaebuse esitaja märgib, et arvestada tuleb ka sellega, et kinnipeetava eluruum ei ole ainult magamisruum, vaid ruum kus käib kinnipeetava elu kogu karistusaja kestel ja kus ta võib muuhulgas nii kirjutada kui ka lugeda. Seega tuleks lähtuda analoogiast ehk EVS-EN 12464-1:2003 standardist, kus lugemissaalis peab olema ruumi valgustuse tihedus vähemalt 500 lx.

Euroopa Vanglareeglistiku ReC (2006)2 punkti 18.2 alapunkti a kohaselt peavad aknad olema nii suured, et saaks normaaltingimustes ja loomuliku valgusega lugeda ja kirjutada. Kunstlik valgus peab vastama tunnustatud standarditele ning kaebaja leiab, et kui Tartu Vanglas ei piisa loomulikust valgusest, siis peavad nad andma võimaluse kasutada kunstlikku valgust piisaval määral.

Kaebuse esitaja on märkinud põhjendatud huviks preventiivse huvi, enda tervise kaitse ning põhiseaduse § 28 lõikest 1 tuleneva igaühe õiguse tervise kaitsele tagamise huvi. Kaebuse esitaja lisab, et silmade tervis mõjutab suuresti elukvaliteeti ning seetõttu on oluline pöörata suurt tähelepanu silmade tervisele ja heaolule, kuna meile on antud ainult üks silmade paar, mis peaks teenima meid elu lõpuni.

Tulenevalt eeltoodust palub A. Dorožko tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming, millega ei vastatud õigeaegselt tema taotlusele ning samuti toiming, millega keelati isikliku laualambi kasutamine.

3 VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tartu Vangla leiab, et Aleksandr Dorožko kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel.

Vastustaja leiab, et kaebajal puudub põhjendatud huvi taotleda kohtult tema taotlusele vastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamist, kuna kaebaja õigused on taastatud juba Justiitsministeeriumi 28.04.2008.a vaideotsusega nr 11-7/1689, millega tehti Tartu Vanglale ettekirjutus otsustada kaebajale laualambi kasutamise lubamine. Tartu Vangla poolt on ettekirjutus täidetud.

Toiming on õigusvastane, kui see on vastuolus õigusnormiga või rikub seda. Vastustaja nõustub kaebuse esitajaga selles, et taotlusele vastamata jätmine või vastamine hilinemisega on õigusvastane, seega on kaebus sisuliselt ainetu. Vastustaja leiab, et isegi juhul, kui kohus peaks hakkama tuvastama taotlusele vastamise viivituse õigusvastasust vaatamata sellele, et poolte vahel puudub selles küsimuses vaidlus, ei saavutaks kaebaja soovitud eesmärki, s.o et edaspidi vastataks tema taotlustele õigeaegselt. Arvestades kaebaja poolt igapäevaselt esitatavate avalduste hulka ning asjaolu, et avaldustele vastamise, taotluste läbivaatamise ja lahendamisega tegelevad erinevad inimesed, ei ole kohtuotsusega võimalik välistada eksimist või viivitust edaspidi.

Direktori 01.03.2007.a käskkirja nr 1-3/17 punktiga 1.23 on kinnipeetavatele vanglas keelatud keraamilised, klaasist või metallist esemed. Kaebajale antud keelduvas vastuses on märgitud põhjendused, miks laualampi kambrisse ei lubata ja miks see on vanglas keelatud ese.

Kaebaja ei ole esitanud mõjuvaid põhjusi, miks tuleb talle erandina laualampi siiski lubada. Vastustaja nõustub kaebajaga selles osas, et kinnipeetava kamber peab vastama vangistusseaduse § 45 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a määrusega nr 38 eluruumile kehtestatud nõuetele, samuti sellega, et lugemiseks ja kirjutamiseks peab olema valgustihedus vähemalt 500 lx.

Tartu Vangla kambrites on nõuetekohane ja piisav valgustus tagatud: 21.05.2002.a viis Elrato Katselabor Tartu Vangla ruumides läbi valgustiheduse mõõtmise, mille kohta koostati protokoll nr 198/1. Protokolli 170.kontrollpunkti all on ära toodud kinnipeetava elukambri päevase valgustiheduse mõõtmistulemused ja sealt nähtub, et üldvalgustuse mõõte tulemiks on 550 lx, mis vastab normile. Kuni käesoleva ajani ei ole Tartu Vangla elektri-ja valgustussüsteemides muudatusi tehtud.

Tänapäevased normid, mille aluseks on pikaajalised uuringud, eeldavad, et üldjuhul oleks tööpinna, kus toimub kirjatöö vms, valgustatus vähemalt 500 lx. Ruumi üldvalgustatus (ehk tööpiirkonna ümbruse valgustatus) peaks enamasti olema vähemalt 300 lx ehk umbkaudu 70% tööpinna valgustatusest.

Kuna Eesti vanglad on äärmiselt erinevas seisukorras, on vangistusseaduse § 15 lg-ga 4 antud vanglale õigus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole justiitsministri määrusega kehtestatud keelatud asjade nimekirjas, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Et kaebaja soetas endale laualambi Murru Vanglas oleku ajal ning seda lubati kasutada ka Ämari Vanglas, ei puutu asjasse. Ämari Vangla on käesolevaks ajaks suletud põhjusel, et see ei vastanud enam kaasaja ehitustehnilistele nõuetele, samal põhjusel suletakse

4 tulevikus ka Murru Vangla. Tõenäoliselt lubasid Ämari ja Murru Vangla direktorid laualampide kasutamist põhjusel, et neis vanglates ei olnud tagatud piisav valgustatus.

Laualamp või selle osad sobivad kasutamiseks relvana, elektrivarguseks jms, ja seetõttu vaieldamatult tegu esemega, mida vangla võib julgeolekukaalutlustel keelata. Seda eriti olukorras, kus täiendava valgusallika järele puudub tegelik vajadus, kuna sel juhul on alust arvata, et lampi ei kavatseta kasutada sihtotstarbeliselt. Kaebajale on tagatud kirjatööks vajaliku tööpinna valgustatus 550 lx, mis on üle normi. Seetõttu puudub vajadus täiendava valgustuse jaoks ning kaebajale erandi tegemine ja laualambi kambrisse lubamine ei ole põhjendatud. Kaebaja nägemise halvenemine ei ole tõendatud pelgalt tervisekaardi väljavõtetega, kuna tavapärase nägemiskontrolli käigus tuvastatakse nägemisteravus patsiendi enda sõnade järgi. Eeldusel, et kaebaja nägemisteravus on tõepoolest halvenenud, ei ole seda põhjustanud Tartu Vangla, kuna ajavahemikul 21.03.-14.12.2007.a ei viibinud kaebaja kordagi Tartu Vanglas, asudes erinevates vanglates järgmiselt: 20.03.-14.05.2007.a Murru Vanglas, 14.05.-11.06.2007.a Ämari Vanglas, 11.-14.06.2007.a Tallinna Vanglas, 14.06.-27.08.2007.a Ämari Vanglas, 27.-30.08.2007.a Tallinna Vanglas, 30.-17.09.2007.a Ämari Vanglas, 17.-24.09.2007.a Tallinna Vanglas, 24.-04.10.2007.a Ämari Vanglas, 04.- 15.10.2007.a Tallinna Vanglas, 15.10.-28.11.2007.a Ämari Vanglas ja 28.11.2007.a- 15.01.2008.a Murru Vanglas.

Tuginedes eeltoodule palub vastustaja jätta A.Dorožko kaebus rahuldamata ja kohtukulud jätta kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Käesolevas kaebuses vaidlustas Aleksandr Dorožko Tartu Vangla toiminguid: 1) õigeaegselt tema 16.01.2008.a. taotlusele mittevastamine 2) isikliku laualambi kasutamise keelamine Tartu Vangla kambris, kus ta viibib.

Vastustaja nõustub kaebuse esitajaga selles, et taotlusele vastamata jätmine või vastamine hilinemisega on õigusvastane ja seega on kaebus sisuliselt ainetu, sest õigusvastasuse tuvastamine edaspidiseks ei garanteeri, et edaspidi vangla vastaks kaebaja taotlustele õigeaegselt. Vastustaja taotleb HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamist, kuna kaevatav toiming on sooritatud ja kaebuse esitajal puudub asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kohus ei nõustu ülalnimetatud vastustaja seisukohaga.

16.01.2008.a esitas kaebaja Tartu Vangla direktorile taotluse isiklike elektriseadmete kasutamiseks: 1) televiisor „Telestar“ 2) laualamp (kohtvalgustus). See oli registreeritud 17.01.2008.a. Tartu Vangla direktori asetäitja otsustas 18.01.2008.a järgmist: luban televiisori (t.l. 7).

06.03.2008.a. pöördus kaebaja uuesti Tartu Vangla direktori poole teabenõude taotlusega tema 16.01.2008.a taotluse kohta laualambi kasutamise osas. Vastust kaebuse esitaja ei saanud ja 14.03.2008.a esitas kaebaja vaide Justiitsministeeriumile taotlusega teha ettekirjutus Tartu Vanglale seaduses ettenähtud korras vastata kaebaja kirjalikule taotlusele.

18.03.2008.a kirjaga nr V1/1754 vastas vastustaja 16.01.2008.a ja 06.03.2008.a kaebaja pöördumistele, kus põhjendati laualambi kasutamise keelamise põhjendusi.

5 HMS § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetluse toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt menetlustähtaja arvutamine taotluse esitamisega algavas haldusmenetluses toimub saabunud dokumendi registreerimise hetkest alates. Käesolevas asjas – 17.01.2008.a.

HMS § 41 kohaselt kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. HMS § 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebaja 16.01.2008.a pöördumine Tartu Vangla direktori poole on taotluse esitamine.

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.

Seega Tartu Vangla administratsioon pidi viivituseta sooritama toimingu (mõistlikkuse piires) või 30 päeva jooksul peale kaebaja taotluse registreerimist andma vastuse taotluse kohta. Seda nõuet vastustaja poolt ei ole järgitud ja seega vastustaja toiming (tegevusetus või vastusega viivitus) on õigusvastane.

Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebajal ei või olla preventiivset huvi, kui vastustaja tunnistas toimingu õigusvastasust ise ja tähtaega rikkudes siiski vastas kaebajale. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et preventiivne huvi selles asjas kaebajal ei ole ka sellel põhjusel, et kaebaja iga päev esitab mitmeid avaldusi, millega tegelevad erinevad inimesed ja avaldustele vastamise, taotluste läbivaatamise ja lahendamisega seoses ei saa välistada eksimist või viivitusi ka edaspidi.

Kohus leiab, et vastustaja on kohustatud järgima seadusi seoses taotluste esitamisega ja õigeaegselt teatama keeldumisest või õigeaegselt sooritama taotletud toimingu. Pöördujal on õigus iga taotluse puhul saada vastust ja preventiivne huvi seisneb selles, et edaspidi tegutseks vastustaja iga kord seadusega kooskõlas.

Ülaltoodu alusel kuulub kaebus selles osas rahuldamisele ja vastustaja toiming – õigeaegselt kaebaja 16.01.2008.a taotlusele (mis oli registreeritud 17.01.2008.a) mittevastamine – on õigusvastane.

2. Kaebaja esitas kohtusse kaebuse Tartu Vangla otsuse peale, millega keelati kaebuse esitajal kasutada kambris isiklikku laualampi. Lambi kasutamise põhjuseks nimetas kaebaja seda, et laua koht, kus kinnipeetav loeb ja kirjutab ei vasta nõuetele. (t.l. 2 pöördel) Laevalgustus on liiga kõrgel, s.o ca 3 meetrit lauast ja ei ole sealjuures piisav, et lugeda ja kirjutada tervisekahjustuseta. Vastustaja keeldus kambri valgustuse mõõtmisest ja seda keeldumist vaidlustas kaebaja Justiitsministeeriumile esitatud vaidega. Kaebaja leiab, et valgustus kambris ei ole piisav ja seetõttu halveneb tema silmanägemine. Käesolevas asjas kaebaja ei vaidlusta valguse ebapiisavust kambris, vaid laualambi kasutamise keelamist. VangS § 45 lg 1 alusel peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis

6 kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kaebaja leiab, et lähtudes EVS-EN 12 464–1:2003 standardist, peab lugemissaalis olema valgustuse tihedus vähemalt 500 lx.

Vastustaja kirjalikus vastuses on märgitud, et direktori 01.03.2007.a. käskkirjaga nr 1-3/17 punktiga 1.23 on kinnipeetavatele vanglas keelatud keraamilised, klaasist või metallist esemed.

18.03.2008.a anti kaebaja taotlusele keelduv vastus, kuna kõnealune laualamp kuulub kirjelduse järgi keelatud keraamiliste, klaasist ja metallist esemete hulka. (t.l. 11). Uuele samateemalisele taotlusele vastustaja vastas, et laualamp on ca 70 cm pikkune mustast ja valgest metallist liigend, mis on mõeldud valgustajana, kuid mida on võimalik kasutada ka ründerelvana. Samuti on sellest võimalik valmistada, seda lahti võttes, erinevaid löögi ja torkeriistasid ja selle lubamine ohustab vangla julgeolekut ning võimaldab vanglaametnike ründamist. Vastustaja arvates on kambris tagatud piisav valgustus ja lisavalgustus ei ole kambris vajalik.

Kohus kontrollib käesolevas asjas lambi keelamise õigsust.

Toimiku materjalidega on tõendatud, et Tartu Vangla kambris on tagatud nõuetekohane ja piisav valgustus. 21.05.2002.a viis Elrato Katselabor Tartu Vangla ruumides läbi valgustustiheduse mõõtmise, mille kohta on koostatud protokoll nr 198/1 ja selle kohaselt on kambris valgustuse tiheduseks 550 lx, mis vastab normile. Vastustaja kinnitas, et kuni käesoleva ajani ei ole Tartu Vangla elektri- ja valgustussüsteemides muudatusi tehtud (t.l. 27,30-31). Vastustaja märgib, et tänapäevased normid, mille aluseks on pikaajalised uuringud, eeldavad, et üldjuhul oleks tööpinna, kus toimub kirjutamine vms, valgustus vähemalt 500 lx. Ruumi üldvalgustus (ehk tööpiirkonna ümbruse valgustus) peaks enamasti olema vähemalt 300 lx ehk umbkaudu 70% tööpinna valgustatusest. (Valgustus. Tartu Ülikooli Töökeskkonnalabor.) (t.l.28). Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja selgitustes ja esitatud dokumentides. Kohus ei pea vajalikuks teostada valgustustiheduse mõõtmist, sest kaebaja ei vaidlusta valgustuse mittevastavust standarditele Tartu Vangla kambris, vaid laualambi kasutamise keeldumist.

Kohus nõustub kaebaja väitega, et lugeda ja kirjutada on rohkem valgustatud kohal mugavam, kuid Tartu Vangla direktori 01.03.2007.a. käskkirja 1-3/17 p. 1.23 alusel on kinnipeetaval vanglas keelatud keraamilisest, klaasist või metallist esemed julgeoleku kaalutlustel ja taotletav lamp kuulub keelatud esemete hulka selle kirjelduse alusel. Vastustaja (t.l.28) kirjeldas üksikasjalikult laualambi kasutamise keelamise põhjendusi ja kohus ei pea vajalikuks seda korrata.

HKMS § 19 lg 6 kohaselt kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.

HMS § 3 lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

HMS § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama seaduse § 4 lg 2

7 kohaselt tuleb kaalutlusõigus teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Vangistusseaduse § 15 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale on keelatud ained ja eseme, mis ohutavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 sätestab kinnipeetavale vanglas keelatud esemete loetelu. Lisaks on Tartu Vangla direktor oma käskkirjaga kinnitanud Tartu Vangla kinnipeetavatele isikutele keelatud ainete ja esemete loetelu, mille p-st 1.23 tulenevalt on vanglas keelatud keraamilisest, klaasist ja metallist esemed.

Vangistusseaduse § 31 lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval vangla direktori või tema määratud isiku loal olla isiklik raadio, televiisor, video – või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Lõikest 3 tulenevalt kannab elektriseadme kasutamise kulud kinnipeetav.

Laualamp on elektriseade ja selle kasutamiseks tulenevalt vangistusseaduse § 31 lg-st 2 annab loa vangla direktor või tema määratud isik.

Kohus leiab, et Tartu Vangla direktori või tema määratud isikul oli õigus tegutseda diskretsiooni alusel ja tema otsus on tingitud julgeoleku kaalutlustest. Kambri valgustus vastab kehtestatud normidele ja kaebaja mugavused ei kaalutlenud üle kohustust julgeoleku kindlustamiseks. Vastustaja põhjendustest tuleneb, et otsuse kaalumisel on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja otsus on tehtud julgeoleku tagamiseks põhjendatud huve kaaludes. Seega on otsus tehtud kooskõlas volituse piiride, kaalutusõigusega eesmärgi ning õiguse üldpõhimõttega.

Kohus leiab, et vastustaja toiming ei riku kaebaja õigust ja selles osas ei kuulu kaebus rahuldamisele. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 3 ja p 6 tuleb kaebus rahuldada osaliselt alljärgnevalt: tunnistada Tartu Vangla toiming – 16.01.2008.a kaebaja taotlusele laualambi lubamise osas mittevastamine õigusvastaseks; jätta rahuldamata A.Dorožko kaebus tunnistada Tartu Vangla toiming – isikliku laualambi keelamine – õigusvastaseks.

Tamara Hristoforova kohtunik