2-08-49471/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 09. september 2008 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-49471 Tsiviilasi ME hagi VE vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ME, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxx Kostja: VE, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx Asja läbivaatamise aeg 9. september 2008 kirjalikus eelmenetluses Resolutsioon Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista VElt ME kasuks elatis igakuuliselt 3000 (kolm tuhat) krooni alates xx.xx.xxxx kuni gümnaasiumis õpingute lõpetamiseni. Otsus tunnistada tagatiseta viivitamatult täidetavaks alates 16.07.2008.

Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult teatavakstegemisega või väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kajale lisada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks ning tasuda kohtu arvele menetluse taastamisega seotud kulude katteks kohtu määratud rahasumma. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Hagi nõue ja asjaolud 16.07.2008 esitas ME hagi oma isa VE vastu elatise nõudes. Hageja soovib elatise väljamõistmist igakuuliselt 3000 krooni alates 1.01.2008. Hageja sündis xx.xx.xxxxx P ja VE lapsena. ME õpib TG 11. klassis ning isa on andnud materiaalset abi väga vähe, mitte rohkem

kui 500 krooni. Isa maksab igakuiselt ka hageja telefoni kulud, mis on umbes 300 krooni. Siiani on hagejale ülalpidamist võimaldanud ema. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade väljastatud hagiavalduses antud aadressil, millised on kostjale edastatud posti teel. Hagi materjalid on allkirja vastu üle antud kostjale. Kostjale anti võimalus kirjalikuks vastamiseks 14 päeva menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostja tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega ning õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 ja 2 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kostja on xx.xx.xxxx sündinud tütre M isa. Seega on kostja gümnaasiumis õppiva täisealiseks saanud lapse vanem, kellel on seadusest tulenev kohustus oma täisealist last ülal pidada kuni gümnaasiumis õpingute lõpetamiseni.

PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamist ning lõike 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. õikes nimetatud asjaolusid. Hageja on taotlenud elatise välja mõistmist tagasiulatuvalt alates 01.01.2008. Hagiavaldus on kohtule esitatud 16.07.2008.a. Hageja sai täisealiseks xx.xx.xxxx ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 ja TsMS § 202 sätete kohaselt sai sellest ajast alates ka tsiviilkohtumenetlusteovõimeliseks, seega õiguse PKS § 63 lg 1 kohaselt iseseisvalt nõuda vanemalt elatist.

Hagiavalduse kohaselt on kostja küll tütart majanduslikult toetanud, kuid seda ebapiisavalt. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.04.2004.a otsus nr 3-2-1-57-04). Samuti on ülalpidamioskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.11.2004.a nr 3-2-1-121-04). Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt elatise välja hageja täisealiseks saamise päevast, s.o xx.xx.xxxx hagiavalduses nõutud summas 3000 krooni kuus kuni hageja poolt õpngute lõpetamiseni gümnaasiumis.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus võimalikud hagimenetluse kulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude propotsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks alates avalduse esitamisest.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik