2-06-24212/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-06-24212 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. septembril 2008, Jõhvis kell 15.00 Kostja õigeksvõtul põhinev kohtuotsus Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi T L hagi J L ja B U vastu vanema kande vaidlustamise ja põlvnemise tuvastamise nõudes Viimase kohtuistungi toimumise aeg 02. septembril 2008 kell 10.00 Menetlusosalised Hageja:

Hageja esindaja: Kostja:

Kostja:

T L (IK xxx; elukoht: xxx)

M T (volikirja alusel) J L (IK xxx; elukoht: xxx)

B U (IK xxx; elukoht:xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.

2. Tunnistada R L (isikukood xxx) sünniaktis isa B U (IK xxx) kohta tehtud kanne ebaõigeks.

3. Tuvastada R L (IK xxx) põlvnemine tema isast T L-st (isikukood xxx).

4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kätte-

2 toimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud

Hageja T L esitas 08.09.2006 Viru Maakohtusse hagi J L ja B U vastu lapse R L sünniaktis vanema kande ebaõigeks tunnistamise ja R L T L ´st põlvnemise tuvastamise kohta.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti kostjate J L ja B U abielu Kohtla-Järve Linna Perekonnaseisuosakonnas 04.09.1992. Mõni päev pärast abiellumist lahkus kostja B U kodust ja rohkem kui 12 aastat ei tea J L tema elukäigust midagi. J L elab koos hagejaga ning sellest kooselust on sündinud 12.04.2006 poeg R L . Vastavalt Perekonnaseaduse § 39 lg 2 kantakse lapse sünniakti isana isik, kes on lapse emaga abielus. Seega kanti perekonnaseisuasutuse poolt R L sünniakti isana B U . Hageja leiab, et lapse sünniaktis tehtud vanema kanne, mille kohaselt on R L sünniakti isana kantud B U , on ebaõige. Hageja on J L-ga tuttav üle 12 aasta, millest üle viie aasta on koos elanud. Pooltel on 28.06.2003 sündinud poeg K L , kelle sünniaktis muudeti Ida-Viru Maakohtu 28.12.2004 kohtuotsusega samuti isa kanne ja kanti lapse isana sisse T L . Hageja palub tunnistada lapse R L sünniaktis isa B U kohta tehtud kande ebaõigeks ning tuvastada R L põlvnemine T L- st (tl 4-11).

II Kostja B U vastus

Hageja esitas 21.11.2006 kohtule andmed kostja B U elukoha kohta xxx. Kohus saatis Justiitsministeeriumile palve kohtudokumentide edastamiseks Vene Föderatsiooni kompetentse kohtu kaudu kostjale B U-le (tl 57).

Kostja B U on hagimaterjalid tsiviilasjas 2-06-24212 Vene Föderatsiooni xxxrajoonikohtu kaudu kätte saanud 06.07.2007 (tl 64).

B U kohtulikul ärakuulamisel 06.07.2008 tunnistas ta hagi täies ulatuses (tl 63).

III Kohtuistung 02. septembril 2008

Kohtuistungil jäi hageja T L hagiavalduse juurde ning palus hagi rahuldada .

Kostja J L tunnistas hagi (tl 87).

IV Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

3 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Lg 4 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kostjad J L ja B U võtsid kohtulikul ärakuulamisel hageja nõuded õigeks.

Viru Maakohtu 18.oktoobri 2007 kohtuotsusega (õigeksvõtuotsusega) on J L ja B U 04. septembril 1992 Kohtla-Järve Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu tunnistatud kehtetuks (tl 68-69 ). Kohtuotsus on jõustunud 10.12.2007.

Kohus asub seisukohale, et asja puudub alus õigeksvõtuotsuse mittekohaldamiseks ja leiab, et hageja nõuded vanema kande vaidlustamiseks lapse R L sünniaktis ja lapse R L põlvnemise tuvastamiseks hagejast T L-st on kostjate poolt hagi õigeksvõtmisega tõendatud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 44 lg 1 kohaselt kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne selle vanemast. PKS § 44 lg 2 p 2 kohaselt vanemate kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada isik, kes nõuab enda vanemaks tunnistamist, juhul kui sünniakti on vanemana kantud teine isik.

Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi.

V Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Viktor Brügel Kohtunik