2-08-20120/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. M K hagi rahuldada.

2. Välja mõista A K’ilt elatis igakuise elatusrahana M K kasuks tütre S K (IK XXX) ülalpidamiseks alates 15.11.2007 kuni 31.12.2007 summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja alates 01.01.2008 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre S K (sünd 27.02.1996) täisealiseks saamiseni so kuni 27.02.2014.a või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 08.09.2008 kell 16.00.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuasja number 2-08-20120 Otsuse tegemise aeg ja koht

08. september 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi M K hagi A K vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

M K (IK XXX, elukoht: XXX)

A K (IK XXX, elukoht: XXX)

Hagiavaldus

1. M K esitas 21.05.2008 Viru Maakohtule hagi A K vastu elatise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust 27.02.1996.a sündinud tütar S K. Poolte abielu lahutati 20.02.2008. Kostja last materiaalselt ei toeta. Hageja hindab igakuised kulutused lapsele 4 333 krooni. Hageja enda sissetulek on keskmiselt 5 000 krooni, lisaks igakuine lapsetoetus 300 krooni.

3. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja elatis arvestades tulumaksu alljärgnevalt - alates 15.11.2007 kuni 31.12.2007 summas 2 196 krooni ja alates 01.01.2008 summas 2 631, 75 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi muutumiseni.

Kostja vastus

4. . 13.06.2008 esitas kostja A K kohtule vastuse, milles tunnistab hagi osaliselt.

5. Kostja selgitab oma vastuses, et mõistab oma ülalpidamiskohustust ja on seda ka kohusetundlikult täitnud. Poolte abielu lahutati Viru Maakohtu 20.02.2008 otsusega, kuid pooled elavad ühes korteris ning kostja tasub kõik kommunaalmaksed. Kostja ei nõustu elatise välja maksmisega abielulahutusele eelnenud aja eest, kuna sel ajal pidas ülal nii naist kui last. Kostjale jääb arusaamatuks hageja nõutud elatise suurus 2007. aastal 2 196 krooni ja 2008. aastal 2 631, 75 krooni. Kostja leiab, et hagiavalduses toodud igakuised kulud lapsele 4 333 krooni on liialdatud. Kostja sissetulek on 8 000 krooni.

6. Kostja palub hagi rahuldada osaliselt ja on nõus tasuma 2 175 krooni elatist alates abielulahutuse kuupäevast.

Hageja seisukoht

7. 05.08.2008 esitas hageja M K omapoolse seisukoha kostja vastusele.

8. Hageja kostja vastusega ei nõustu.

9. Hageja selgitab, et pooled elavad eraldi, kuna kostjaga ühes korteris elamine osutus väljakannatamatuks. Kostja lülitas välja elektri, võttis tualetis maha WC-poti, mille tagajärjel oli hageja sunnitud koos lapsega nende ühisest korterist lahkuma.

10. Asjaolu, et kostja tasus kommunaalmakseid ei ole aluseks tema vabastamiseks elatise maksmisest.

11. Hageja leiab, et elatis lapse ülalpidamiseks tuleb määrata mitte abielu lahutamisest, vaid hetkest, mil kostja lõpetas lapse ülalpidamise. Lapse ülalpidamise lõpetas kostja 15.11.2007.a

12. Hageja muudab nõuet ja palub kostjalt välja mõista elatise tütre ülalpidamiseks hageja kasuks alljärgnevalt: - alates 15.11.2007-31.12.2007 summas 1 800 krooni - alates 01.01.2008 summas 2 175 krooni kuni lapse täisealisuseks saamiseni või vanema varalise seisundi muutumiseni kuid igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kirjaliku menetluse teade

13. 06.08.2008 teatas kohus pooltele, et lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus määras tähtaja 22.08.2008 avalduste ja dokumentide esitamiseks ja teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 08.septembril 2008 kell 16.00

14. Kostja A K sai kirjaliku menetluse teate kätte 08.08.2008 ja hageja M K 12.08.2008. Kohtu määratud tähtajaks pooled täiendavalt avaldusi ja dokumente ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

16. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

17. Vastavalt PkS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

18. 05.08.2008 kohtule esitatud arvamuses kostja vastusele (t lk 22) muudab hageja hagiavalduses toodud elatise suurust ja palub kohtul kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks tütre S K ülalpidamiseks - alates 15.11.2007 kuni 31.12.2007 summas 1 800 krooni ja - alates 01.01.2008 summas 2 175 krooni.

19. Kostja A K tunnistab hagi osaliselt ja on nõus elatist maksma igakuiselt miinimummääras so summas 2175 krooni (t lk 13)

20. Poolte vahel on vaidlus on selle üle, millisest kuupäevast alates elatis välja tuleb mõista.

21. PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus välja elatise alates elatisehagi esitamisest.

Hagi esitati kohtule 21.05.2008

22. Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates 15.11.2007 (t lk 22), kostja on nõus elatist maksma alates abielulahutuse kuupäevast (t lk 13). Hagiavalduse kohaselt lõppesid abielusuhted 15.11.2007, samast ajast lõpetas kostja oma alaealise tütre ülalpidamise. Kostja selgituse kohaselt pidas ta hagejat ja last ülal kuni abielulahutuseni.

23. PkS § 70 lg 2 järgi võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust.

PkS § 70 lg 2 annab kohaldamise eeldusena ette asjaolud, et vanem ei täitnud ülalpidamiskohustust ühe aasta jooksul enne elatisehagi esitamist ning ei esinenud elatise suuruse vähendamise aluseid.

24. Vanemal on õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisena on käsitatav ka see, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsus 3-2-1-57-04)

25. Kuna laps vajab ülalpidamist iga päev ja elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda lapse huvidest, ei saa vanema ülalpidamiskohustuse tekkimist siduda abielulahutuse kuupäevaga.

26. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited.

27. Kostja ei ole millegagi tõendanud, mis ajani ja millises summas ta ülalpidamiskohustust täitnud on. Seega ei saa kohus pidada tõendatuks, et kostja on vaidlusalusel perioodil so alates 15.11.2007 tasunud elatist vähemalt miinimummääras.

28. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2007.aastal oli kuupalga alammäär 3 600 krooni, seega elatusraha miinimummäär 1 800 krooni. 2008. aastal on kuupalga alammäär 4350 krooni, elatusraha miinimummäär lapsele 2 175 krooni.

29. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PkS § 60 lg 1, § 61 lg 1, lg 2, lg 4, § 70 lg 2 rahuldab kohus M K hagi A K vastu ja mõistab kostjalt elatise hageja kasuks alljärgnevalt: -alates 15.11.2007 kuni 31.12.2007 summas 1800 krooni, -alates 01.01.2008 summas 2 175 krooni.

Kohtunik