2-08-14092/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-14092 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. september 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J M´i hagi S G´i vastu elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 25. august 2008 Hageja: J M (IK xxx) Menetlusosalised Kostja: S G (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista S G´ilt igakuiselt elatis 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni J M´i kasuks alates hagi esitamisest s.o 15. aprillist 2008.a kuni J M´i õpingute lõpetamiseni Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuses või kuni poolte varalise seisu või hageja vajaduste muutumiseni.

3. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on J M´i hagi S G´i vastu elatise nõudes täisealisele lapsele.

S G´ilt on Viru Maakohtu 29. oktoobri 2007.a kohtuotsusega (õigeksvõtuotsus) välja mõistetud elatis 2 700 krooni kuus kuni J M´i täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx 2008.a.

Hagiavalduse kohaselt toetas kostja hagejat materiaalselt kuni hageja 18 aastaseks saamiseni. Käesoleval ajal õpib hageja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses esimesel kursusel. Kuna kostja vabatahtlikult hagejat ei toeta, palub hageja kostjalt välja mõista elatis 3 000 krooni kuus.

2(3)

KOSTJA VASTUS

Kirjalikus vastuses hagile tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja oli nõus maksma elatist kuni lapse õpingute lõpuni 2 500 krooni kuus. Kostja väitel saab hageja koolist stipendiumi ja sõidukulude hüvitist ning ta käib tööl. Kostja palub kohtul nende asjaolude välja selgitamiseks teha päringud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusele ja Maksu-ja Tolliametile.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 25. augustil 2008 jäi hageja oma nõude juurde ja palus välja mõista elatis 3 000 krooni kuus. Hageja ei ole nõus elatisega 2 500 krooni kuus, kuna kavatseb minna jalaga operatsioonile, mis nõuab lisakulutusi.

Kostja jäi oma vastuväidete juurde ja on nõus maksma elatist 2 500 krooni kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ning tutvunud kõigi toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osalisele rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hageja J M on kostja S G´i poeg (tl 4,3). 09.04.2008.a. sai hageja 18- aastaseks. Hageja esitas Viru Maakohtule 15.04.2008.a. hagi-avalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks, kuna jätkab täisealiseks saamisel õpinguid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses esimesel kursusel (tl 2). Viru Maakohtu 29.10.2007 otsusega on kostjalt väljamõistetud elatis kuni hageja täisealisuseni (tl 5-6).

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2 kohaselt on vanema kohustus oma last üleval pidada, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.

Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealiseks saanud lapsel PkS § 61 lg 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (½ ) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni). PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Hageja nõuab elatist üle alammäära summas 3 000 krooni. Kostja ei vaidle vastu elatise väljamõistmisele, kuid on elatisena nõus maksma igakuiselt 2500 krooni. Seega on poolte vahel vaidlus ainult elatise summa osas.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui hageja soovib elatist PkS § 61 lg 4 sätestatust rohkem, peab ta oma vajadusi tõendama. Hageja oma vajadusi tõendavaid kirjalikke tõendeid ega arvestusi peale sõidukulude 900 krooni ja toiduraha 500 krooni, esitanud ei ole.

3(3) Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kirja (tl 22) kohaselt on J M´ile ajavahemikus oktoober 2007 kuni detsember 2007 makstud sõidukulusid keskmiselt 297,65 krooni ning märtsis 338 krooni.

Hageja on oma vajaduste põhjendamiseks esitanud väite, et seoses haige jalaga on tal vaja minna operatsioonile, mille eeldatavad kulud on 4000 krooni. Samas pole hageja ühtegi nimetatud väidet kinnitavat tõendit esitanud. Kohus ei saa elatise väljamõistmisel lähtuda asjaolust, mille võimalik toimumine tulevikus pole kindlalt teada.

Kostja kirjalikke tõendeid oma varalise seisundi kohta esitanud ei ole. Kostja seletuste kohaselt on tema keskmine töötasu 10 000 krooni.

Kostja poolt esitatud tõendid (tl 28,29) tema vanemate invaliidsuse kohta jätab kohus tähelepanuta, sest need ei tõenda vaieldamatult, et kostja vanemad vajaksid temalt rahalist abi.

Vastavalt PkS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, lähtudes poolte varalisest seisundist ning hageja vajadusest, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise viimase ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2500 krooni alates 15.04.2008.a kuni hageja õpingute lõpetamiseni Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuses väljamõistmise.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt.

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud lähtuvalt TsMS § 163 lg1 menetlusosaliste endi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik: