2-07-29475/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtuotsus

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik Geete Lahi

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2008.a,

Kohtuasja number 2-07-29475

Kohtuasi S A hagi A V vastu põlvnemise tuvastamises ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S A (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja E K

Kostja A V (isikukood xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.

Tuvastada, et 30.11.1996.a sündinud M A põlvneb A V (isikukood xxx).

Tunnistada M A, sünd xxx, sünniaktis nr 563, mis on koostatud 10.12.1996.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, isa A A kohta tehtud kanne ebaõigeks. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele kuuluv menetluskulu (riigilõiv) jätta kostja A V kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Asjaolud

09.08.2007.a esitas S A kohtule hagi A V vastu põlvnemise tuvastamises ja elatise nõudes.

Hagiavalduses palus hageja tuvastada lapse M A põlvnemist A V. Kirjalikus vastuses kohtule kostja hagi ei tunnistanud.

18.07.2008.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille punktis 1 tunnistas kostja, et ta on M A isa.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas haginõuet kohtule esitatud avalduses. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohtule esitatud sünnitunnistuse kohaselt on lapse M A isana sünnitunnistusse kantud A A. A V on hagi õigeks võtnud ning tunnistas, et ta on M A isa.

Hageja on taotlenud põlvnemise tuvastamist. Kostja on hagi õigeks võtnud. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Sama sätte lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PKS § 135 kohaselt tuvastab kohus isast põlvnemist PKS § 42 sätete kohaselt ka juhul, kui laps on sündind või eostatud enne selle seaduse jõustumist.

Perekonnaseaduse (PkS) § 44 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et lapse ei põlvne sellest vanemast.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud et M A põlvneb A V, mistõttu on põhjendatud tunnistada M A sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõigeks.

Kompromissi kinnitamise osas teeb kohus eraldi määruse.

Menetluskulude jaotus

Kohtule esitatud kompromissis leppisid pooled kokku, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise.

Viru Maakohtu 13.09.2007.a määrusega vabastati S A täielikult riigilõivu tasumisest. Seega on antud asjas riigilõiv tasumata.

Kooskõlas TsMS § 190 lg 2 riigilõiv, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele hagi ei tunnistatud, siis on alus välja mõista tasumata jäänud riigilõiv kostjalt.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele kuuluv menetluskulu (riigilõiv) jätab kohus kostja kanda. TsMS § 179 sätestatud korras tuleb peale otsuse jõustumist lahendada küsimus kostjalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele kuuluva menetluskulu s.o riigilõivu osas.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 440 lg 1 ja 3, 441 lg 1, 442,

444 lg 1, 630 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 7.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik