2-08-22938/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08.2008.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-22938 Tsiviilasi, hageja nõue OÜ K hagi AS vastu 14 606.45 krooni ja viiviste nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Hageja OÜ KV (reg kood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige T U (XXX); Kostja AS(ik XXX, elukoht XXX). Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt AS hageja OÜ KV kasuks võlgnevus 27 503.42 krooni. 3. Menetluskulud jätta kostja kanda. 4. Välja mõista kostjalt AS hageja OÜ KV kasuks menetluskulud summas 5750.00 krooni. 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. TsMS § 420 lg 1 kohaselt hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue 09.06.2008.a. esitas OÜ hagi AS vastu 14 606.45 krooni ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt ostis kostja 23.01.2008 hagejalt telliskive väärtuses 22 606.45 krooni. Hageja esitas kostjale arve, mille kohaselt kostja kohustus ostetud kauba eest tasuma kogu rahasumma 30 päeva jooksul, seega hiljemalt 22.02.2008.a. Kostja jättis hagejale tasumata 14 606.45 krooni, mida käesoleva ajani tasunud hagejale ei ole. Vastavalt poolte vahelisele ostu-müügi suhetele ja selle alusel 23.01.2008.a. vormistatud arvele nr 180021 olid ette nähtud maksetingimused, kus oli ettenähtud viivise nõue 0,5% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 14 606.45 krooni ja viivised 12 896.97 krooni, kokku 27 503.42 krooni.

Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks TsMS § 313 lg 1 alusel. Kostjale on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud 19.06.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole.

Kohtu põhjendused

2(2) TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks 27 503.42 krooni.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulud, kui hageja esitab kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja poolt hagi esitamisel esitatud menetluskulude nimekiri on ammendav, kuivõrd menetluskulude avalduses on esitatud kõik hageja menetluskulud, mis hagejal hagi esitamise ajaks olid tekkinud. Kuivõrd peale hagi esitamist ja selle menetlusse võtmist muid menetluskulusid, mis oleksid saanud menetluskulusid suurendada, ei tekkinud, siis leiab kohus, et täidetud on TsMS 1741 lg 3 nõue. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, lg 2 ja § 1741 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena riigilõiv 5750.00 krooni.

Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. TsMS § 149 lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Kaupo Paal Kohtunik