2-08-9202/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-9202 Otsuse tegemise aeg ja koht 02. septembril 2008, Jõhvis Kostja õigeksvõtul põhinev kohtuotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi H M hagi K M vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 26. augustil 2008 kell 14.00 Menetlusosalised Hageja:

Hageja esindaja: Kostja: H M (IK xxx; elukoht: xxx) P P (volikirja alusel) K M (IK xxx; elukoht: xxx)

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.

2. Tuvastada C M (isikukood xxx) põlvnemine isast K M ’st (isikukood xxx).

3. Välja mõista kostjalt K M ’lt hageja H M kasuks elatis tagasiulatuvalt alates 11.03.2007 kuni 31.12.2007 igakuise elatusrahana summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja alates 01.01.2008 summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni tütre C M (isikukood xxx) ülalpidamiseks kuni viimase täisealiseks saamiseni 07.09.2024 a. , kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

MENETLUSKULUD

Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kätte-

2 toimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud

Viru Maakohtu menetluses on H M hagi K M vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte suhtest sündinud 07.09.2006 tütar C M . Hageja palub tuvastada tütre põlvnemine kostjast ja mõista temalt välja igakuine elatis 2440 krooni, kuid mitte alla seadusega ettenähtud miinimumi, lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt aasta eest (tl 1-6).

Kohtumäärusega 04.06.2008 kohus rahuldas H M taotluse riigipoolse menetlusabi andmiseks ning vabastas ta täielikult riigilõivu või muude kohtukulude maksmisest hagi esitamisel ning võttis hagiavalduse menetlusse (tl 31-32).

Kostja hagile ei vastanud.

II Kohtuistung

Kohtuistungil 26.08.2008 vähendas hageja elatisenõuet seaduses ettenähtud miinimummäärani, palus hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 1770 krooni.

Kostja oli hagiga nõus. Kostja nõustus, et C M on tema tütar ja oli nõus maksma elatist miinimumsummas.

III Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Lg 4 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kostja võttis kohtuistungil hageja nõuded lapse põlvemise ja elatise osas õigeks. Kohus asub seisukohale, et asja puudub alus õigeksvõtuotsuse mittekohaldamiseks ja leiab, et hageja nõuded lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks on kostja õigeksvõtuga tõendatud.

Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 42, § 60 lg 1, § 61 lg 1 ja lg 4, § 70 lg 2. PKS § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus, ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. PKS § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 60 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustus, mõistab kohus teise

3 vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid.

Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi.

IV Menetluskulud

Hageja taotleb kostjalt menetluskulude 1770 krooni väljamõistmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174¹ lg 1 kohaselt (jõustus 15.07.2008) asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (jõustus 15.07.2008) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on kohtule esitatud 11.03.2008, seega ei saa kohus hageja taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks kohtuotsuses rahuldada.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et kuna kostja on hagi õigeks võtnud, puudub alus tema suhtes TsMS § 164 lg 3 kohaldamiseks ning kumbki pool peab oma menetluskulud ise kandma.

Viktor Brügel Kohtunik

Kohtuotsus jõustus 06. juunil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: Resolutsioon : 1. Tühistada Viru Maakohtu 02.09.2008. a otsus menetluskulude jaotuse osas. 2. Teha selles osas uus otsus, millega jätta H. M. menetluses kantud kulud 50 % ulatuses K.M. kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4 4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Menetluskulude jaotus : Jätta maaja ringkonnakohtus menetlusosaliste kantud H.M. menetluskulud 50 % ulatuses K. M.i kanda. Ülejäänud osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Nooremreferent A.Kuzmina