3-08-974/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 2.septembril 2008.a. Tallinnas Haldusasja number 3-08-974 Haldusasi A. K. kaebus Tallinna Vangla direktori 23.04.2008.a. käskkirja nr 363-d tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.08.2008.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebaja A.K., Tallinna Vangla esindajad Eda Oisalu ja Merje Joll

RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallin- na Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakste- gemisest arvates.

ASJAOLUD 23.04.2008.a. käskkirjaga nr 363-d karistas Tallinna Vangla direktor Erkki Osolainen kinnipee- tavat A.K.a 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et tema, olles vangla administratsiooni poolt määratud kambrisse nr 51, viibis 24.03.2008.a. kell 1.30 öise kontrolli ajal temale mitteettenähtud kambris nr 47. Sellega rikkus A.K. vangistusseaduse(VaS) § 67 p 1, mille kohaselt peab kinnipeetav täitma vangla sisekorraeeskirju, ning Tallinna Vangla kodukorra(edaspidi “kodukord”) p 13.1.2, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud viibida vanglaametniku loata hoonetes ja ruumis, kus ta ei ela ega tööta. 6.05.2008.a. Justiitsministeeriumi vaideotsusega nr 11-7/1977 jäeti A.K. vaie rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub vaidlustatud käskkiri tühistada. Käskkirja vastuvõtmisel on rikutud VaS § 64 lg 2, mille kohaselt oleks kaebajale tulnud anda võimalus seletuskirja esitamiseks kohe, mitte nädal aega hiljem 31.03.2008.a. Kaebaja ei viibinud käskkirjas märgitud ajal kambris nr 47. 24.03.2008.a. ette- kandes on vaid märge, et kinnipeetav viibis võõras kambris nr 47, kuid puuduvad põhjendused. Ametnik oleks pidanud märkima, kelle juures kaebaja külas viibis. Distsiplinaarmenetluse käigus oleks tulnud kontrollida ettekannete tõesust ja küsitleda kambris nr 47 kinnipeetavaid(VaS § 67 lg 3). Distsiplinaar- karistus on määratud VaS § 64 lg 41 tähtaega rikkudes. Karistuse määramise käskkirja tulnuks tutvustada ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt 23.04.2008.a., kuid seda tehti alles 24.04.2008.a. Kaebajale ei antud

2 võimalust lisada distsiplinaarmenetluse protokollile omapoolseid märkusi, mis on oluline menetlusnor- mide rikkumine. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Käskkiri on seaduslik ning selle tegemisel pole riku- tud menetlus- ja vorminõudeid. Järelvalveosakonna valvuri H.Renni ettekande kohaselt viibis kaebaja öise kontrolli ajal 24.03.2008.a kell 1.30 kambri nr 51 asemel temale mitteettenähtud kambris nr 47. Rikkumist nägi pealt järelvalveosakonna vanemvalvur O.Romanovski, kes kinnitab seda oma allkirjaga ettekandel ning seletusega. 31.03.2008.a. seletuskirjas väidab kaebaja, et ei teadnud, et oleks viibinud vales kambris. 29.11.2006.a. tutvustati kaebajale VaS-i, Tallinna Vangla kodukorda ja vangla sisekorra- eeskirja, mistõttu ei saa kaebaja väita, et ta polnud teadlik nõudest viibida öisel ajal oma kambris. Distsiplinaarmenetluse protokollist, mis on koostatud vangistusosakonna inspektor-kontaktisiku A.Sko- rodumovi poolt, nähtub distsipliinirikkumise aeg ja koht, rikkumise kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud. Samuti oli protokollis ettepanek karistuse kohta – kinnipeetava paigutamine 25-ks ööpäevaks kartserisse vangistusalaste õigusaktide rikkumise eest. Kaebaja oleks võinud kirjutada protokolli, et pole sellega nõus ja soovi korral lisada oma märkused protokollile eraldi lehel. Käskkiri tehti kaks päeva peale protokolli tutvustamist kaebajale, seega oli kaebajal piisavalt aega vastuväidete esitamiseks. Distsiplinaarkaristus on määratud õigeaegselt ning käskkirja on kaebajale allkirja vastu tut- vustatud VaS § 64 lg 41 sätestatud tähtaja raames.

KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt VaS §-le 63 lg 1 on distsipliinirikkumine VaS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse pai- gutamist kuni 45 ööpäevaks. Seega on distsiplinaarkaristuse määramine ja valik vangladirektori kaalut- lusõiguse(diskretsiooni) teostamine, milles ta peab arvesse võtma teo toimepanija süüd ning muid olulisi asjaolusid. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise kaalutlusotsustuse otstarbekust. Halduskohtumenet- luse seadustiku §-st 19 lg 6 tulenevalt on kohtul võimalik kontrollida, kas kaebajale süüks pandud tegu on tõendamist leidnud ning kas karistuse määramisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohtu arvates neid põhimõtteid rikutud pole ning kaebaja süü temale inkrimineeritava teo toimepanemisel on tõendatud. Kaebaja kirjutas 31.03.2008.a. seletuskirjas, et ei tea, et oleks antud kellaajal viibinud võõras kambris. „Selle koha pealt pole minule tehtud eelnevalt mingeid teadmisi.“ 29.11.2006.a. tutvustati kaebajale nii VaS-i, Tallinna Vangla kodukorda ja vangla sissekorraeeskirja, seega oli ta kodukorra p 13.1.2 nõudest teadlik. Kaebaja pole kohtule esitanud mingeid tõendeid, mis käskkirja sisu kahtluse alla seaksid. Kohus ei näe põhjust, miks ei tuleks valvuri ettekannet ja vanemvalvuri seletuskirja tõendina arvesse võtta. Seadus ei näe ette ettekande põhjendamist ega nõua selles igal juhul võõras kambris viibimise eesmärgi ja külastatud isiku fikseerimist. Valvur Heino Renni poolt koostatud ettekande nr 885 ja vanemvalvur Oleg Romanovski seletuskirja kohaselt viibis kaebaja 24.03.2008.a. kell 1.30 öise kontrolli ajal kambris nr 51, mitte temale ettenähtud kambris nr 47. Ülekuulamisel tunnistajana kohtuistungil 28.08.2008.a. kinnitas H.Renn, et 24.03.2008.a. kell 1.30 koos vanemvalvur O.Romanovskiga kambrisse nr 47 sisenedes seisis seal ukse juures kaebaja. Tun- nistaja käskis tal minna oma kambrisse nr 51, mida kaebaja ka tegi ning kui tunnistaja kambrite kont- rollimise käigus jõudis kambrisse nr 51, oli kaebaja seal oma voodis. Kaebaja oli juba varem mitmel korral viibinud öisel ajal võõrastes kambrites ning tunnistaja oli teda hoiatanud, et vanemvalvurile vahe- lejäämisel antakse asjale ametlik käik. Ülekuulamisel samal kohtuistungil tunnistas O.Romanovski, et 24.03.2008.a. kell 1.30 koos valvur H.Renniga kambrisse nr 47 sisenedes seisis seal ukse juures kaebaja. Kui H.Renn küsis kaebajalt, miks ta pole oma kambris, vastas kaebaja, et kohe läheb ning väljus kamb- rist nr 47. Kui tunnistaja kambrite kontrollimise käigus jõudis kambrisse nr 51, oli kaebaja seal oma voodis.

3 Kaebaja väidab, et H.Renn valetab tema peale kättemaksuks selle eest, et kaebaja umbes aasta tagasi kirjutas H.Renni peale kaebuse; miks valetab O.Romanovski, seda kaebaja põhjendada ei oska. Kaebaja väide on paljasõnaline. Mõlemad tunnistajad kinnitasid kohtuistungil, et neil pole kaebaja vastu vihavaenu ning kohtul pole põhjust kahtlustada tunnistajaid valetamises. Küll aga on põhjust valetada kaebajal, kes üritab sel viisil pääseda temale määratud distsiplinaarkaristuse kandmisest. Ekslik on kaebaja arvamus, et VaS § 64 lg 2 alusel tulnuks talle viivitamatult anda võimalus se- letuskirja esitamiseks. Osundatud sättes on kirjas, et „Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirik- kumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi.“ Sätte sõnastusest ei saa teha järeldust, et kinnipeetaval tuleb võimaldada vahetult peale rikkumist seletuskirja kirjutada. Kõnealuse normi sisu tuleb mõista nii, et kinnipeetavale tuleb distsiplinaarmenetluse tähtaja jooksul anda võimalus selgituste esitamiseks. Asjaolu, et kaebaja sai esitada seletuskirja nädal aega peale rikkumise toimepa- nekut, ei mõjutanud distsiplinaarmenetluse tulemust. Alusetu on kaebaja väide, et tal puudus võimalus lisada distsiplinaarmenetluse protokollile oma märkusi. Kaebaja on protokolli allkirjastanud 21.04. 2008.a. ning soovi korral oleks sinna võinud lisada ka enda kirjalikud seisukohad või esitada need eraldi lehel protokollile lisamiseks. Kuna käskkiri kaebaja karistamise kohta tehti alles 23.04.2008.a., oli kae- bajal piisavalt aega oma seisukohtade esitamiseks. Karistuse määramisel pole rikutud VaS § 64 lg 41, mille kohaselt võib distsiplinaarkaristuse mää- rata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse(TsÜS) §-le 135 lg 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Seega hakkas tähtaeg kulgema 25.03.2008.a. TsÜS § 136 lg 3 sätestab, et kuudes arvutatav tähtaeg saabub viimase kuu vastaval päeval. Praegusel juhul saabus tähtaeg 24.04. 2008.a. ning samal kuupäeval tehti vaidlusalune käskkiri ka kaebajale allkirja vastu teatavaks.

Käskkiri on faktiliselt ja õiguslikult motiveeritud, selles on selgelt ja üheselt mõistetavalt kirjas distsipliinirikkumise kirjeldus ning märgitud, milliseid VaS-i ja kodukorra sätteid kaebaja on rikkunud. Karistuse määramisel on vangla direktor arvestanud distsipliinirikkumise raskust ja kaebaja isikut. Käsk- kiri on õiguspärane.

Kohtunik: D.Maastik