2-07-48773/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jaanus Saaremõts

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-48773

Tsiviilasi

AS-i E (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi MP(P; isikukood

XXX, elukoht kohtule teadmata) vastu 6 174,94 krooni saamiseks

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MP AS-i E kasuks 6 174,94 krooni.

3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada aktsiaseltsile JULIANUSE INKASSO

AGENTUUR (registrikood XXX) kohtutäituri tasu 295 (kakssada üheksakümmend

viis) krooni arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas.

4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta MP kanda.

2. Välja mõista MP AS-i E kasuks menetluskulu 1 400 krooni

Edasikaebamise kord

Otsus ei ole kaevatav kohtutäituri tasu tagastamise osas.

Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 28 päeva

jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Asjaolud

AS E esitas 21.11.2007 hagi MP vastu 6 174,94 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel

27.12.2001 sõlmitud liitumislepingutest, millede alusel esitatud arved jättis kostja tasumata.

Hagiavalduses märgitud aadressilt XXX, Tallinn, mis on ka Rahvastikuregistris, Maksu- ja

Tolliameti, Haigekassa ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasis märgitud kostja

elukoht, on hagimaterjalid kohtule tagastatud märkega: ei ela antud aadressil. Kostja elukohta ei

õnnestunud välja selgitada ka päringutest Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasile,

Kinnistusraamatusse ja Äriregistrisse. Hagimaterjalide kättetoimetamine ei ole õnnestunud ka

kohtutäituri ja politsei vahendusel. Kohtutäitur on tuvastanud, et kostja ei ela aadressil XXX,

Tallinn. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 2 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument

on kostjale kättetoimetatud.

Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole

taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel

või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

TsMS § 317 lg 1 p 2 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti

nõuetekohaselt kätte toimetada.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas

märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud

asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Poolte vahel 27.12.2001 sõlmitud liitumislepingutest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse

enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb

kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või

lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne

lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada

vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191

lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma,

millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase

täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist

või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 3 087,97 krooni ja viivise 3 086,97 krooni, kokku 6

174,94 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust

täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 6 174,94 krooni.

Aktsiaselts JULIANUSE INKASSO AGENTUUR on tasunud 31.01.2008 kohtutäituri tasu 295

krooni arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, viitenumbriga 3100057358, selgitusega

„kohtutäituritasu 2-07-48773 Marek P”. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu summas 295 krooni

tuleb hagejale tagastada, kuivõrd kohus jättis 18.04.2008 määrusega kohtutäituri tasu

kohtutäiturile välja maksmata.

Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt

kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab

asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on

kandnud menetluskulu summas 3 395 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu maksekäsu

kiirmenetluses, 250 krooni riigilõivu hagimenetluses, 100 krooni riigilõivu väljaandes Ametlikud

Teadaanded teate avaldamise eest, kohtutäituri tasu 295 krooni ning õigusabikulu summas 2 500

krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti

määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi

on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-07-3090 AS-i E maksekäsu kiirmenetluses

MPvastu 6 174,94 krooni saamiseks, on kohus 24.10.2007 määrusega jätnud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus jõustus

31.10.2007. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 21.11.2007, seega TsMS § 144 p-s

7 sätestatud tähtaja jooksul.

Kuivõrd kohus on jätnud 18.04.2008 määrusega kohtutäituri tasu kohtutäiturile välja maksmata

ning tagastab hagejale nimetatud tasu käesoleva kohtuotsusega, leiab kohus, et nimetatud

menetluskulu kostjalt väljamõistmisele ei kuulu.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid

summas 2 500 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja

ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse

15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt

lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 5 000 krooni

puhul 2 500 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 3 087,97 krooni. Kohtu

hinnangul ei ole õigusabikulude summa 2 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on

hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole

esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude

kandmist summas 2 500 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 800

krooni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 800 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni, maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni ning väljaandes Ametlikud Teadaanded teate

avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 1 400 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud

korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja

esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt

tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Eesti Ühispangas (konto

nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber

3100057358.

Jaanus Saaremõts

Kohtunik