2-07-46645/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 29. augustil 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-46645 Tsiviilasi OÜ A hagi EP vastu põhivõlgnevuse 8´000.- krooni, intresside 2´720.- krooni, sissenõutavaks muutunud viiviste 4´880.- ja viivise 1% põhinõudest kuni täieliku täitmiseni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – OÜ A(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja – Jaanus Silm (OÜ BLD Projct Group, XXX) Kostja – EP(isikukood XXX elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista EP´lt põhivõlgnevus 8´000.- (kaheksa tuhat) krooni, intressid 2´720.- (kaks tuhat seitsesada kakskümmend) krooni, sissenõutavaks muutunud viivised kuni 01.11.2007.a 4´880.- (neli tuhat kaheksasada kaheksakümmend) krooni ja viivised 1% põhinõudest alates 02.11.2007 kuni põhinõude täieliku täitmiseni OÜ A kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

Välja mõista EP´lt menetluskulu 5´550.- (viis tuhat viissada viiskümmend) krooni OÜ A kasuks.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda 2-07-46645

2 Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358.

Asjaolud

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.01.2007.a krediidilepingu nr 0700232, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 5´000.- krooni. 09.02.2007 sõlmisid pooled krediidilepingule lisa 1, mille kohaselt anti kostjale täiendavat laenu 3´000.- krooni. Laenu tagasimaksmine pidi toimuma vastavalt maksegraafikule. Kostja ei teinud ühtegi makset. Kuna kostja oli kolme üksteisele järgneva maksega viivituses, siis saatis hageja kostjale teate, milles teatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb hageja lepingu üles. Kostja maksekohustust ei täitnud ja seetõttu ütles hageja kostjaga lepingu üles. 01.11.2007.a seisuga võlgneb kostja hagejale 24´709.- krooni, millest põhiosa 8´000.- krooni, intressid 2´720.- krooni ja viivised 4´880.- krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised 1% põhinõudest alates 02.11.2007.a. kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni ning menetluskulud 5´500.- krooni, millest 550.- krooni on riigilõiv ja 5´000.- krooni kulutused õigusabile.

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostjad vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja esindaja kulu jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 5´550.- krooni.

Kohtunik: