2-08-23237/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 01. septembril 2008.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-23237 Tsiviilasi Maardu linna avaldus AK vanema õiguste äravõtmiseks ja BK eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Maardu linn (asukoht: XXX), esindaja Aili Lillemaa Puudutatud isik I: AK(isikukood: XXX, viibimiskoht: Vangla, asukoht: XXX)) Puudutatud isik II: BK(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isiku II esindaja määratud korras: Helen- Lumelille Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, asukoht: XXX) Puudutatud isik III: SK(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Resolutsioon 1. Rahuldada Maardu linna avaldus AK vanema õiguste äravõtmiseks ja BK eestkostja määramiseks. 2. Võtta ära AK(isikukood: XXX) vanema õigused lapse BK(isikukood: XXX, elukoht: XXX) suhtes. 3. Määrata BK eestkostjaks kuni XXX.a SK(isikukood: XXX, elukoht: XXX). 4. Kohustada SK hoolitsema BK ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava alaealise huvidest. 5. Lubada BK alates tema 7-eluaastast teha ilma eestkostja nõusolekuta tehinguid vahenditega, mille annab talle eestkostja. 6. Määrus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumäärusele on avaldajal ja asjast puudutatud isikul õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Menetluse käik ja määruse põhjendused

11.06.2008.a esitas Maardu linn Harju Maakohtule avalduse AK vanema õiguste äravõtmiseks ja BK eestkostja määramiseks.

Lapse ema sünniakti on emana kantud AK(isikukood: XXX), isa kannet sünniakti tehtud ei ole. AK on süstiv narkomaan, põeb erinevad nakkushaigusi ja ei hoolitse oma lapse eest, alates 10.05.2008.a kannab ta kahe aasta ja üheksa kuu pikkust karistust vanglas. BK eest hoolitseb alates 2005.a suvest lapse vanaema SK, kes on nõus eestkostjaks hakkama.

BK esindaja toetab avaldaja taotlusi, asudes seisukohale, et AK on noorema poja N G suhtes vanema õigused ära võetud, samuti ootab ta kolmandat last, kes peaks sündima septembrikuus 2008.a. AK kannab vanglas karistust arvatavasti veebruarikuuni 2011.a, tal puudub orienteeritus seaduskuulekale käitumisele, tal puudub tööja elukoht, tal on sõltuvus narkootikumidest ning ta ei ole võimeline kindlustama lapsele vajalikku kasvamisja arenemiskeskkonda.

25.08.2008.a toimunud ärakuulamisel AK toetas esitatud avaldust.

Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. PKS § 55 lg 1 kohaselt kaotab isik, kellelt on äravõetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused. PKS § 55 lg 2 kohaselt võib eestkosteasutus lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. PKS § 55 lg 3 kohaselt ei vabasta vanema õiguste äravõtmine vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.

Kohus, tuginedes eelnenule, leiab, et AK on jätnud poja BK tahtlikult hoolitsuseta ja järelvalveta ning selle tegevusega hoidunud vanema ülalpidamiskohustuse täitmisest lapse kasvatamisel ning temalt tuleb PKS § 54 lg 1 p 1 alusel ära võtta vanema õigused poja BK suhtes.

PKS § 92 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Sama seaduse § 92 lg 2 alusel seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. PKS § 95 lg 1 alusel teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Sama seaduse § 95 lg 3 alusel tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste

seatakse. PKS § 95 lg 4 alusel arvestatakse eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10- aastase lapse huve.

Kohus leiab, et alaealisele BK eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ja tema isiklike ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alaealise emalt on käesoleva kohtumäärusega vanema õigused ära võetud, isa ei ole sünniakti kantud. BK eest on peaaegu tema sünnist saadik hoolitsenud vanaema SK. SK on nõus alaealisele eestkostjaks hakkama. Võttes arvesse SK isikuomadusi ja tema soovi saada alaealise eestkostjaks, leiab kohus, et ta on sobilik täitma eestkostja ülesandeid, s.o seadusliku esindajana hoolitsema alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Seega vastab eestkostja PKS § 95 sätestatud eestkostja nõuetele.

Tulenevalt PKS § 104 lg-le 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 557 lg-le 2 tuleb määrata BK eestkostja kuni XXX.a.

Tulenevalt TsMS § 557 lg 2 p-s 3 sätestatust, tuleb kohtumääruses ära märkida ka eestkostja ülesanded ning sama paragrahvi ja lõike 2 p 4 alusel ka tehingud mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab. Kohus on seisukohal, et võib lubada B K alates tema 7-eluaastast teha ilma eestkostja nõusolekuta tehinguid vahenditega, mille annab talle eestkostja.

/allkiri/ Kohtunik: