3-08-277/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-277 Haldusasi A.K kaebus Tallinna Vangla direktori 20. novembri 2007. a käskkirja nr 1267-d tühistamiseks ja vaide edastamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A.K; Vastustaja – Tallinna Vangla Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung 28. augustil 2008. a Tallinnas Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata A.K kaebus Tallinna Vangla direktori 20. novembri 2007. a käskkirja nr 1267-d tühistamiseks.

2. Tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla kahepäevane viivitus A.K poolt 5. detsembril 2007. a esitatud vaide edastamisel Justiitsministeeriumile.

3. Mõista Tallinna Vanglalt riigituludesse riigilõiv summas 40 (nelikümmend) krooni. Tallinna Vanglal tuleb tasuda väljamõistetud summa 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2900078509 ning selgitus: „Tallinna Vangla, haldusasi nr 3-08- 277, riigilõiv”. Hoiatada, et tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29. septembril 2008. a.

2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktori 20. novembri 2007. a käskkirjaga nr 1267-d karistati kinnipeetav A.K kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks ning tema suhtes piirati kartserikaristuse kandmise ajal VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Karistus määrati selle eest, et 26. oktoobril 2007. a kl 09.10, kandes kartseris karistust, hoidis A.K enda juures (vöö vahel) keelatud eset – tubakat. Justiitsministeeriumi 9. jaanuari 2008. a vaideotsusega jäeti rahuldamata A.K vaie Tallinna Vangla direktori 20. novembri 2007. a käskkirja nr 1267-d peale.

2. A.K esitas 12. veebruaril 2008. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori 20. novembri 2007. a käskkirja nr 1267-d tühistamiseks. Kaebuse kohaselt leidis A.K koos kinnipeetav R.K-ga 26. oktoobri 2007. a hommikul kartserist paki tubakat ning ta pöördus kohe vanglaametniku poole sooviga anda leitud ese üle inspektor-kontaktisikule. Vanglaametnik, kellega kaebajal on olnud varem konflikte, ei võimaldanud minna inspektor-kontaktisiku vastuvõtule ning teda ei pidanud kaebaja usaldusväärseks. Seejärel viidi A.K juuksurisse, kust naastes võeti ära tubakas. Kaebuse esitaja leiab, et teda on karistatud alusetult, kuna soovis vabatahtlikult keelatud eseme inspektorkontaktisikule ära anda, et demonstreerida asumist paranemise teele. Tallinna Vangla on jätnud arvestamata ja Justiitsministeeriumile koos vaidega edastamata A.K ja R.K mitmed avaldused, kus selgitatakse juhtunut. Kaebajat ei informeeritud viivitamatult distsiplinaarsüüdistuse sisust ning distsiplinaarmenetluse protokolli pole kantud tema vastuväiteid. Tallinna Vangla viivitas kolm päeva vaide edastamisega.

3. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. Distsiplinaarsüüteo toimepanemine on tõendatud vanglaametnike seletuskirjadega. A.K ei teavitanud kartseris olnud tubakast teenistuses olnud vanglaametnikke. Kaevatav käskkiri on seaduslik.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebus Tallinna Vangla direktori 20. novembri 2007. a käskkirja nr 1267-d peale ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

5. Vaidluse all ei ole asjaolu, et 26. oktoobril 2007. a, pärast juuksuri juures käimist kartserikambrisse naastes, hoidis A.K enda juures (vöö vahel) keelatud eset – tubakapakki.

6. A.K versiooni kohaselt leidis ta selle päeva hommikul kartserikambrist peidetud keelatud eseme, juuksurisse minnes teavitas vanglaametnik J.A-d soovist anda leitud ese üle kontaktisik N.P-le, misjärel ta lubati juuksurisse, kust kartserikambrisse naasmisel toimunud läbiotsimise käigus avaldas ta uuesti soovi anda ese üle kontaktisikule, mitte läbiotsimist teostanud vanglaametnik J.A-le, keda ta ei pidanud usaldusväärseks. Kohus leiab, et peale A.K paljasõnaliste väidete ei toeta sündmuste sellist käiku ükski tõend ning kaebaja versioon on mitteusutav. Puudub alus kahelda vanglaametnik J.A järjekindlates ütlustes (tlk 20 ettekanne, tlk 28 seletuskiri, ütlused kohtuistungil), mille kohaselt A.K juuksurisse viimisele eelnenud läbiotsimisel tubakat ei leitud ja juttu soovist anda keelatud ese üle N.P-le polnud ei juuksurisse minnes ega sealt tulles. J.A ütlusi kinnitavad A.Š-G tunnistajana antud ütlused, mille kohaselt juuksurist tulles ei olnud enne läbiotsimist teostamist vestlust ametniku ja kinnipeetava vahel ning läbiotsimise käigus avastati pakk tubakat.

7. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendite kohaselt (N.P 30. oktoobri 2007. a seletuskiri) otsiti kartserikamber läbi enne A.K sinna paigutamist ning keelatud esemeid ei leitud. A.K väidet, et enne tema paigutamist kartserikambrit läbi ei otsitud, ei kinnita ükski tõend. Vastav asjaolu on tõen-

3 datud N.P 30. oktoobri 2007. a ja 4. juuni 2008. a seletustega. Ka samas kambris viibinud M.H ei väida oma seletuskirjas, et kambri läbiotsimist ei toimunud, ehkki just tema kaudu teadvat A.K, et läbiotsimist tegelikult ei teostatud. Tunnistajatena väljakutsutud N.P ja M.H ei ilmunud erinevatel põhjustel kohtuistungile, kuid kohus pidas TsMS § 321 lg 1 p 2 alusel asja lahendamist võimalikuks ka neid üle kuulamata, arvestades, et kohtusse mitteilmumiseks oli mõjuv põhjus, nad olid kohtule teatanud, et jäävad varem antud ütluste juurde ning on äärmiselt ebatõenäoline, et nende kohtus ülekuulamine oleks midagi muutnud.

8. A.K loobus R.K tunnistajana ülekuulamisest. Kohus ei pea A.K-ga koos kartserikaristust kandnud kinnipeetava R.K seletuskirju usaldusväärseteks, kuna tema esitatud versioon kattub A.K mitteusutavate seletuste ja tõendite kogumiga kummutatud väidetega. Kohus peab tõenäoliseks, et A.K ja R.K on andnud kooskõlastatult väljamõeldud seletusi, et A.K vabaneks distsiplinaarvastutusest.

9. Kohus pea vajalikuks märkida, et isegi kui A.K versioon asjade käigust vastab tõele, siis algas A.K õiguserikkumine juba sellest, et ta eemaldas kartserikambrist väidetavalt leitud eseme leiukohast, võttis selle enda kätte ja kambrist lahkudes endaga kaasa. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures ainult vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. VSkE § 60 lg 1 kohaselt võib kartseris olla kinnipeetaval kaasas väga piiratud sortiment esemeid. VSkE § 65 lg 1 näeb ette vangla territooriumilt leitud esemetega toimimise korra, mille kohaselt korraldab eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise vangla, mille territooriumilt on ese leitud. Sellest sättest ja vangistusseaduse § 67 p 3 tulenevalt pidanuks A.K sellisel juhul teavitama esimest ettejuhtuvat või valves olevat vanglaametnikku „leitud“ esemest, mitte hakkama ise asju korraldama ja selekteerima, millist vanglaametnikku tema peab eseme vastuvõtmiseks piisavalt usaldusväärseks. Selliste toimingute tegemist ei ole antud kinnipeetava pädevusse.

10. Kaebuse esitaja väited menetlusnormide rikkumise kohta distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole põhjendatud ning ei too kaasa kaevatava käskkirja tühistamist. Kinnipeetava viivitamatu teavitamine distsiplinaarsüüdistusest ei tähenda seda, et teavitamine peab toimuma loetud tundide jooksul. Asjas puuduvad mistahes tõendid, et A.K-l ei lubatud teha märkusi distsiplinaarmenetluse protokolli. Nähtuvalt asja materjalidest on A.K saanud korduvalt anda seletusi talle esitatud distsiplinaarsüüdistuse kohta ja esitada omapoolseid tõendeid, mis tähendab, et ta oli aegsasti informeeritud süüdistuse sisust ja sai distsiplinaarmenetluse protokollile esitada oma vastuväited. Kohus märgib, et alusetu on ka A.K väide, et tema ja R.K kirjalikke kaebusi ei lisatud vaidemenetluse materjalide juurde – Justiitsministeeriumi esitatud andmetel olid nimetatud kaebused koos vaidega Justiitsministeeriumile edastatud (tlk 11, 14, 25-27).

11. VSkE § 48 lg 4 sätestab, et kinnipeetav annab vaide üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglatöötajale, kes registreerib vaide esitanud kinnipeetava eesja perekonnanime ning vaide esitamise kuupäeva vaiete kaustas; kinnipeetav kinnitab vaide üleandmist allkirjaga. Nähtuvalt Tallinna Vangla kinnipeetavate ja vahistatute vaiete registreerimise kaustast (tlk 92-93) andis A.K 4. detsembri 2007. a kuupäeva kandva vaide kontaktisikule üle 5. detsembril 2007. a, mida A.K on oma allkirjaga ka kinnitanud. Haldusmenetluse seaduse § 80 lg 1 kohaselt edastab haldusorgan vaide vaideorganile koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul. Seega tulnuks A.K vaie Justiitsministeeriumile edastada hiljemalt 12. detsembril 2007. a. Tallinna Vangla edastas vaide 14. detsembril 2008. a, s.o seaduses ettenähtud tähtaega rikkudes. Vaide edastamisega viivitamine rikub isiku õigusi. Vangla see toiming, mis on vaidlustatav vaidemenetluse esemest sõltumatult, tuleb tunnistada õigusvastaseks, kuna kaebajal on selleks preventiivne huvi – tagada edaspidi vaiete edastamisel seaduses ettenähtud tähtaegade järgimine.

4

12. Kaebus kuulub seega osaliselt rahuldamisele. Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2008. a määrusega vabastati A.K kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. HKMS § 92 lg 2 ja § 95 lg 1 alusel tuleb Tallinna Vanglalt riigituludesse mõista 40 krooni riigilõivu.

Villem Lapimaa