3-06-2369/62 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S T ä i e n d a v o t s u s

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2369 Haldusasi A.E.i kaebus 16. aprilli 2003. a piiriprotokolli, Emmaste Vallavalitsuse 8. detsembri 2003. a korralduse nr 292 p 1.1 (Jausa külas asuva 2,38 ha suuruse lahusmaatüki osas) ja Emmaste Vallavalitsuse toimingute maa tagastamisel (s.h diskrimineerimise) õigusvastaseks tunnistamiseks, samuti Emmaste Vallavalitsuselt varalise kahju katteks 23 000 krooni väljamõistmiseks ja mittevaralise kahju katteks õiglase hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A.E. (isikukood xxxxxxxxxxx); Vastustaja – Emmaste Vallavalitsus Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Teha täiendav otsus menetluskulude jaotamise taotluse kohta.

2. Mõista Emmaste Vallavalitsuselt välja A.E.i kasuks

10 331 (kümme tuhat kolmsada kolmkümmend üks) krooni tõendi saamise kulude katteks.

3. Ülejäänud osas jätta A.E.i menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata.

4. Toimetada täiendav kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Nii esialgse kohtuotsuse kui täiendava otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates täiendava kohtuotsuse kättesaamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu 15. augusti 2008. a otsusega tunnistati Emmaste Vallavalitsuse 8. detsembri 2003. a korralduse nr 292 punkt 1.1 (Jausa külas asuva 2,38 ha suuruse lahusmaatüki osas), 16. aprilli 2003. a piiriprotokoll ning Emmaste Vallavalitsuse toimingud endise ühiskarjamaa lahustükkidena tagastamisel õigusvastaseks; mõisteti Emmaste Vallavalitsuselt välja A.E.i kasuks varalise kahju katteks 23 000 krooni.; mittevaralise kahju nõude osas lõpetati menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu; mõisteti Emmaste Vallavalitsuselt välja A.E.i kasuks kohtukulude katteks 1380 krooni; otsustati tagastada A.E.ile pärast kohtuotsuse jõustumist riigilõiv 1000 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. HKMS § 25 lg 6 kohaselt lähtub halduskohus täiendava otsuse tegemisel tsiviilkohtumenetluse sätetest. TsMS § 448 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt võib asja otsustanud kohus teha omal algatusel täiendava otsuse, kui mõni esitatud taotlus on jäänud lahendamata ja kui kohus ei ole lahendanud kohtukulude jaotamist. Kohus leidis, et 15. augusti 2008. a kohtuotsusega jäeti osaliselt lahendamata A.E.i menetluskulude väljamõistmise taotlus – kohus võttis ekslikult seisukoha ainult riigilõivu osas. Menetlusosalised ei esitanud TsMS § 448 lõikes 2 sätestatud 10-päevase tähtaja jooksul avaldust täiendava otsuse tegemiseks, mistõttu kohus otsustas teha täiendava otsuse omal algatusel.

3. A.E. on esialgses kaebuses taotlenud vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 6362,60 krooni, mis koosneb juriidilisest konsultatsioonist ja õigusabist advokaadibüroode poolt summas 4888 krooni, riigilõivust ja koopiate kulust arhiiviteatiste eest kokku 162 krooni, riigilõivust kinnitatud katastriplaanide eest summas 860 krooni, tähtkirjade saatmise kulust summas 111,60 krooni ja paljunduskuludest 341 krooni. 11. juuni 2008. a taotles A.E. täiendavalt OÜ Metsaruum poolt koostatud kasvava metsa takseerandmete koostamise eest tasutud 2478 krooni ja Uus Aeg Kinnisvara OÜ poolt kinnistu hindamisakti koostamise kulude eest tasutud 6490 krooni väljamõistmist.

4. Kohus leiab, et A.E.i taotlus menetluskulude väljamõistmiseks on võimalik rahuldada osaliselt.

5. HKMS § 83 lg 4 p 1 kohaselt loetakse menetluskulude hulka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Käesoleva asja menetluses ei olnud A.E.il esindajat. Kohtupraktikas loetakse õigusabikulude hulka ainult konkreetse kohtumenetluse jaoks osutatud õigusabi, s.h menetlusdokumendi koostamine ja suuline esindus. Advokaadibüroode arved, mida A.E. soovib arvata menetluskulude hulka, pärinevad 2005. aasta aprillist ja 2006. aasta veebruarist ning nendelt ei nähtu puutumus käesoleva haldusasjaga. Kuna kaebus esitati kohtule 2006. aasta detsembrikuus, ei ole osutatud õigusabi ja kohtumenetluse vahel piisavat seost, mis võimaldaks konsultatsioonikulusid lugeda antud haldusasja kohtukulude hulka. Tegemist on summadega, mille väljamõistmist vastustajalt võiks teoreetiliselt taotleda kahju hüvitamise taotluse esitamise teel. Sellist nõuet kohtu menetluses ei olnud.

6. Seadus ei näe ette ka pikka aega enne kohtumenetluse toimumist haldusorganitele dokumentide postitamisega seotud kulude väljamõistmist hilisemas kohtumenetluses kohtukulude koosseisus.

7. HKMS § 83 lg 3 p 2 alusel tuleb lugeda menetluskulude hulka dokumentaalsete tõendite saamise kulud: arhiiviteatiste, katastriplaanide, metsa takseerandmete ja kinnisasja hindamisakti saamise kulud ning paljunduskulud. Vastavate kulutuste tegemist kinnitavad dokumentaalsed tõendid: I kd tlk 166-168, 170, 179-180, II kd tlk 151-154 ja nende seotuses käesoleva asjaga ei ole alust kahelda. Kokku tuleb vastustajalt HKMS § 92 lg 1 alusel vajaliku ja põhjendatud kuluna välja mõista 10 331 krooni.

8. Kohus selgitab, et HKMS § 31 lg 7 kohaselt hakkab apellatsioonitähtaja jooksul täiendava otsuse tegemise korral apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema ka esialgselt tehtud otsuse suhtes. Kuna täiendav otsus tehakse kohtu algatusel kirjalikus menetluses vastavalt TsMS § 448 lõikele 4 ning menetlusosalistele ei ole teatavaks tehtud täiendava otsuse tegemise aega, tuleb antud juhul kohtu hinnangul arvestada edasikaebamise tähtaegu alates kohtuotsuse kättetoimetamisest vastavalt TsMS § 632 lõikele 3.

Villem Lapimaa