3-08-986/9 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiit Lõhmus, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

28. august 2008, Tartu Haldusasja number 3-08-986 Haldusasi AS K & H kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 17. aprilli 2008 ja 16. mai 2008 otsuste (vormistatud kirjadena nr 12-8/6664-1 ja 12-8/6664-3) tühistamiseks ning Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskusele ettekirjutuste tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21. mai 2008 määrus Kaebaja ja kaebuse liik Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Määruskaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu 21. mai 2008 määrus täies ulatuses. Teha uus määrus, millega jätta AS K & H taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD

20.05.2008 saabus halduskohtusse AS K & H kaebus, milles palutakse kohtul tühistada Lõuna Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 17.04.2008 ja 16.05.2008 kirjadega vormistatud otsused, millega keelduti kaebajale väljastamast kaebaja kontrolltoimiku kõiki dokumente ja AS Serwester kontrolltoimiku materjale ning teha vastustajale ettekirjutus dokumentide esitamiseks, samuti kohustada vastustajat määrama kaebajale mõistlik aeg eriarvamuse esitamiseks pärast eeltoodud dokumentidega tutvumise võimaldamist.

Kaebaja palus keelata esialgse õiguskaitse korras Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskusel 18.03.2008 kontrollaktil nr 12-3/266 põhineva maksuotsuse tegemine kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas asjas ja kuni eriarvamuse esitamise tähtaja saabumiseni. Kaebuse kohaselt väljastas vastustaja kaebajale 18.03.2008 kontrollakti nr 12-3/266, mille kohaselt ei saanud kaebaja AS Serwester poolt ajavahemikul jaanuar 2003 kuni detsember 2006 väljastatud arvete alusel kaupu ega teenuseid ja on tahtlikult rikkunud maksuseadusi. 31.03.2008 pöördus kaebaja vastustaja poole palvega tutvustada kontrollitoimikut ja väljastada vajadusel dokumentidest koopiaid.

Ühtlasi palus kaebaja pikendada kontrollaktile eriarvamuse esitamise tähtaega ning teatas, et esitab tähtaja pikendamise osas täiendava taotluse pärast dokumentidega tutvumist ja asja mahukuse hindamist. Kaebaja tutvus kontrollitoimikuga 10.04.2008. Samal päeval andis vastustaja kaebajale üle 10.04.2008 aktis loetletud dokumendid. 15.04.2008 palus kaebaja täiendavalt väljastada talle dokumendid, millega ei olnud kaebajal võimalik tutvuda. Samuti palus kaebaja tutvustada AS Serwester kontrollitoimikut ja tutvuda viimase esindaja antud ütlustega.

Kaebaja märkis, et täpsustab eriarvamuse esitamise tähtaja pärast eelnimetatud dokumentidega tutvumist. 17.04.2008 keeldus maksuhaldur kaebaja taotlust rahuldamast. Kaebaja sai kirja nr 12-8/6664-1 kätte 18.04.2008. Lootuses, et vastustaja mõistab, et 17.04.2008 keeldumine oli ennatlik ja ekslik, esitas kaebaja 24.04.2008 vastustajale täiendava selgituse. 16.05.2008 teatas vastustaja, et jääb oma 17.04.2008 kirjas toodud seisukohtade juurde. Tartu Halduskohus rahuldas 21.05.2008 määrusega AS K & H taotluse ning peatas Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 18.03.2008 kontrollaktil nr 12-3/266 põhineva maksuotsuse tegemise kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Määruse kohaselt on taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna eriarvamuse esitamise osas võetakse seisukoht kohtuotsuses, siis puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kuni eriarvamuse esitamise tähtaja saabumiseni. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul eeldada, et kaebus on põhjendatud, kui vastupidine ei ole ilmselge, samas esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus arvestama ka avalikke huvisid.

Antud juhul puuduvad andmed, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kuni kohtuotsuse jõustumiseni seataks ohtu avalikke huvisid või saaks kahjustada kolmandate isikute õigused. Taotluse rahuldamata jätmisel võivad kaebaja huvid saada kahjustatud ja võib kaasneda kaebaja suhtes ebaõige maksuotsuse tegemine. Kohtul ei ole alust arvata, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kuni kohtulahendi jõustumiseni võiks halvendada vastustaja olukorda, kuivõrd vastustajat soodustava kohtulahendi korral see ainult lükkab vastava haldusakti andmise edasi.

Riigikohus on määruses nr 3-3-1-85-04 asunud seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Esitatud materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata jätmist. Määruskaebuse kohaselt märgib Tallinna Ringkonnakohus kaebaja viidatud haldusasjas nr 2-3/657/2002 järgmist: „Kaebuse esitaja taotluse alusel esialgse õiguskaitse rakendamiseks peab taotlus olema põhjendatud viisil, mis võimaldaks kohtul jõuda järeldusele, et haldusakti kehtivuse või täitmise peatamine on vajalik ja peatamata jätmisega võib kaasneda kaebuse esitaja õiguste pöördumatu rikkumine.“ Kaebaja selliseid põhjendusi esile toonud ei ole.

Kaebuse pinnalt jääb selgusetuks väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vastuolus avaliku huviga seetõttu, et maksuhaldur käsitleb kaebaja tegevust maksuseaduste tahtliku rikkumisena. Kaebaja ei ole selgitanud, milline oleks maksuotsuse andmisest kaebajale tekkiv täiendav kahju, kuna maksuotsuse vaidlustamise korral on võimalik selle täitmise peatamine. Kaebaja viide Riigikohtu määrusele haldusasjas nr 3-3-1-57-01 ei ole asjakohane, kuna nimetatud määrus puudutas maksuotsuse täitmise peatamist. Riigikohus hindas selles asjas avaliku halduse võimalusi juba määratud maksusumma sissenõudmisel ja selle kahjulikku mõju kaebajale ning leidis, et täitmise peatamine üksnes lükkab maksulaekumise edasi.

Käesolevas asjas ei ole maksude määramist veel toimunud. Kontrollitava perioodi maksumääramise tähtajad hakkavad aeguma alates 10.02.2009. Arvestades kohtumenetluse võimalikku kestust on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjustab maksude määramise võimatuse aegumise tõttu. Kontrolli tulemusel on maksuhaldur tuvastanud kaebaja poolt maksude tasumata jätmise summas 17 653 345 krooni. Kaebaja ei ole esitanud mõjuvaid põhjendusi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mis kaaluksid üles avaliku huvi sellise ulatusega maksukohustuse kindlaksmääramiseks.

Ebaõige on kaebuse viide MKS § 99 lg 1 p 3, mille kohaselt peatub maksusumma määramise aegumine alates revisjoni alustamise päevast kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Maksuhaldur ei vii kaebaja suhtes läbi revisjoni, vaid üksikjuhtumi kontrolli, mille suhtes aegumise peatumist reguleeriv säte ei laiene. Kohane ei ole tugineda ka MKS § 99 lg 1 p 5, kuna ei ole põhjendatud maksumenetluse sõltuvusse viimine kriminaalmenetlusest. Kaebaja suhtes võidakse kriminaalmenetlus ka lõpetada, samas takistab esialgne õiguskaitse maksuhalduril jätkuvalt maksuotsuse tegemist ning on ilmne oht, et maksusumma määramine muutub aegumise tõttu võimatuks.

Maksuhaldur on teinud kõik võimaliku, et kaebajal oleks võimalik kontrollidokumentidega tutvuda ja enda seisukohta avaldada. Kaebajale on tehtud koopiad soovitud dokumentidest, kontrolli tulemusi on tutvustatud lõppvestluse käigus, kontrollaktile on lisatud selles viidatud tõendite koopiad, lisaks on maksuhaldur omaalgatuslikult pikendanud kontrollaktile arvamuse või vastuväidete esitamise tähtaega. Sellele vaatamata ei ole kaebaja väljendanud oma arvamust kontrollakti kohta ning ei ole esitanud ka põhjendatud taotlust selle esitamise tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks.

Maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja takistab maksuotsuse tegemist eesmärgiga muuta see maksusumma määramise aegumise tõttu võimatuks ning kasutab menetluse venitamiseks teadlikult ära esialgset õiguskaitset ja maksuhalduri õiguspäraste toimingute vaidlustamist. Antud juhul ei teeni esialgse õiguskaitse kohaldamine selle õiget eesmärki, vaid maksude tasumisest kõrvalehoidumise huve.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

AS K & H taotleb määruskaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kaebaja peamine eesmärk vältida otstarbetut kohtuvaidlust ja sellega kaasnevaid kulutusi (kaebaja enda aeg ja kulu, mida ei hüvitata, õigusabikulud, mida reeglina ei mõisteta välja täies ulatuses), mis oleksid välditavad, kui maksuhaldur võtaks asja juurde kolmanda isiku (maksu)menetluses kogutud teabe ja tõendid, mis võiksid maksuhalduri viia teistsugusele järeldusele. Kahju tekkimisena on käsitletav ka võimatus osaleda (riigi)hangetel, kuna maksuotsuse tegemisel puudub kaebajal võimalus saada maksuhaldurilt tõendit maksuvõlgade puudumise osas. Maksuhaldur ei väljasta maksu määramise vaidlustamise korral tõendit võlgnevuse puudumise kohta, vaid tõendis märgitakse, et esineb maksuvõlg, kuid see on vaidlustatud. Sellekohane teade on oluliseks takistuseks hankemenetluste võitmisel ja lepingute sõlmimisel. Kaitseõiguse teostamise võimaldamine on ka iseseisvalt piisavaks aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamisele.

Kaebuses on toodud esile kontrollaktis esitatud seisukoht kaebaja rikkumistest, mis on toime pandud alates 10.02.2003, seega tahtliku rikkumise puhul ei ole maksu määramise tähtaeg möödunud ega möödu seoses maksusumma määramise tähtaja kulgemise peatumisega. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-57-01 on tingitud sellest, et selgitada sarnast olukorda käesolevas asjas. Kui kohus keelab maksuhalduril maksuotsuse tegemise, siis lükkub maksu laekumine üksnes edasi, kuna maksuhalduril on maksu määramise aegumise peatumisest tulenevalt piisavalt aega maksu määramiseks.

Kriminaalmenetluse lõpetamisel ei muutu MKS § 99 lg 1 p 5 sätestatud tagajärg. Kui kaebaja mõistetakse õigeks või lõpetatakse kriminaalasi koosseisu puudumise tõttu, jätkub maksu määramise aegumise tähtaja kulgemine kohtuotsuse jõustumisest või kriminaalmenetluse lõpetamisest. Seega, kui maksuhaldur leiab, et maksu määramise aegumise peatumiseta aeguks maksu määramine 10.02.2009, ning olemasolevate andmete põhjal võib järeldada, et kõige hilisemalt peatus maksu määramise tähtaeg MKS § 99 lg 1 p 5 alusel novembris 2006, on maksuhalduril maksu määramiseks aega üle kahe aasta kriminaalasja lõpetamisest.

Kaebaja ei ole väitnud, et tuleb ära oodata kriminaalasjas tehtav lahend, vaid et kriminaalmenetluse alustamine omab otsest mõju maksu määramise tähtaja kulgemisele, st seose on loonud seadusandja. Kriminaalasjas on maksuhalduri nõue kaebaja juhatuse liikmete vara arestimisega ka piisavalt tagatud. MKS § 99 lg 1 p 3 kohaldamata jätmises ei ole kaebajal teavet, kuna talle ei ole tutvustatud revisjoni korraldust, millest nähtuks, kas on tegemist revisjoni või üksikjuhtumi kontrolliga. Maksuhalduri väide avaliku huvi eelistamisest seoses määratava maksusumma suurusega (17,4 miljonit krooni) on arusaamatu ja kohatu.

Võrreldes kaebaja varade mahuga ja tuluga moodustab vaidlusalune summa kaebaja 2008. a planeeritud sissetulekutest (95 miljardit krooni), rääkimata riigi varade väärtusest, ebaolulise osa. Sellises suhtes ei ole avalikul huvil suuremat kaalu, kuna 17 miljoni krooni laekumata jäämine ei mõjuta riigi toimimist. Maksuhaldur märgib ka, et maksuotsuse tegemisel ja selle vaidlustamisel kaebaja poolt on võimalik kohtul maksuotsuse täitmine peatada, st maksu laekumine lükkuks ikkagi edasi. Väited, et maksuhaldur on piisavalt tutvustanud kaebajale dokumente ja võimaldanud oma seisukohti avaldada ning on omaalgatuslikult pikendanud eriarvamuse esitamise tähtaega, puudutavad kaebuse sisulist lahendamist.

Samas maksuhaldur ei ole tutvustanud kaebajale kõiki olemasolevaid tõendeid, mis on ka tinginud käesoleva vaidluse. Samuti kui kaebajal ei ole võimalik põhjendatud eriarvamust esitada, ei ole ka eriarvamuse esitamise tähtajast kasu. Kohus leidis, et kaebus ei ole ilmselgelt põhjendamatu, mis Riigikohtu praktika kohaselt välistaks esialgse õiguskaitse kohaldamise. Asjaolule, et tegemist ei ole perspektiivitu vaidlusega, viitab ka Tartu Ringkonnakohtu praktika. Lisaks maksuhalduri väärale käsitlusele maksu määramise aegumise osas, on maksuhalduri nõue ka tagatud.

Kaebajal puudub antud olukorras võimalus vältida seadusliku maksunõude eest „pääsemist“.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 21. mai 2008 määrus kuulub tühistamisele. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab AS K & H taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. AS K & H taotles esialgse õiguskaitse korras keelata Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskusel 18. märtsi 2008 kontrollaktil nr 12-3/266 põhineva maksuotsuse tegemise kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas asjas. Tartu Halduskohus rahuldas nimetatud taotluse.

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud halduskohtu määrus ei ole seaduslik. HKMS § 121 lg 3 loetleb need võimalused, mida halduskohus võib esialgse õiguskaitse kohaldamisel kasutada. HKMS § 121 lg 3 p 2 alusel võib halduskohus keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu sooritamise. Antud juhul ei ole tegemist juhtumiga, kus keelatakse vaidlustatava haldusakti andmine, kuna esialgse õiguskaitse korras soovitakse keelata maksuotsuse tegemise, mida ei ole veel olemas ning seega ka vaidlustatud. HKMS § 4 lg 2 alusel on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida avalik-õiguslike haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikes suhetes. Maksuotsuse puhul ei ole tegemist toiminguga HKMS § 4 lg 2 mõttes. Seega puudus halduskohtul õiguslik alus esialgse õiguskaitse korras keelata Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskusel võimalik maksuotsuse tegemine.

Maili Lokk

Tiit Lõhmus Agu Timmi