2-08-13640/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-08-13640

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 28.august 2008. a Tartu Tsiviilasja number 2-08-13640 Tsiviilasi P.S. hagi J.J. vastu 16590.44 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja P.S. - hageja volitatud esindaja OÜ Raidman (postiaadress 50110 Tartu, Aardla 23); - kostja J.J. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja välja mõista J.J. ’ilt 16590 (kuusteist tuhat viissada üheksakümmend) krooni ja 44 (nelikümmend neli) senti ning alates 10.04.2008 viivist VÕS § 94 sätestatud määras tasumata põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni P.S. kasuks.

2. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud J.J. ´i kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE 11.aprillil 2008.a esitas P.S. Tartu Maakohtusse hagi J.J. vastu 08.juulil 2005.a sõlmitud võlatunnistusest tuleneva võlgnevuse nõudes. 08.07.2005.a andis P.S. J.J. ´ile laenu 24000 krooni. Kostja lubas algselt raha tagastada hiljemalt 08.10.2005.a kuid palus hiljem pikendada laenu tagasimaksmise tähtaega kuni 31.detsembrini 2005.a. Kostja on laenatud summast tagastanud üksnes 10800 krooni. Seoses sellega, et kostja lõpetas maksmise ning hageja poolt viimati saadetud meeldetuletus tuli tagasi, pöördus hageja abi saamiseks OÜ Raidman poole.

Hageja leides, et on teinud kõik endast sõltuva vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ja kuna TsÜS § 146 lõikest 1 tulenevalt võib nõue peagi aeguda, peab vajalikuks pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 16590.44 krooni, millest 13200 krooni on tagastamata laenusumma, 3390.44 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja viivist VÕS § 94 sätestatud määras tasumata põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on 07.aprillil 2008.a tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1000 krooni ja palub selle väljamõistmist kostjalt.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt kahekümne (20) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate isiklikult allkirja vastu kätte saanud 27.06.2008. a (tl 21). Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lõige 1). VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud koopiaga võlatunnistusest (tl 7), koopiatega väljavõtetest Hansapanga sularahaautomaatidest hageja kontost (tl 8), koopiaga hageja konto väljavõttest 01.01.-13.03.2006 (tl 9), koopiaga hageja konto väljavõttest 01.07.-31.03.2006 (tl 10), 28.01.2008 meeldetuletusega koos tähitud kirja koopiaga (tl 11,12), võlausaldaja ülevaatest J.J. ´i võlgnevusest (tl 13) ja võlgnevuse arvestusega 09.aprilli 2008 seisuga (tl 15). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 2, rahuldab kohus tagaseljaotsusega P.S.´i hagi J.J.

´i vastu 16590.44 krooni ning alates

10.04.2008.a viivist VÕS § 94 sätestatud määras tasumata põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik