2-08-16018/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-08-16018

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2008.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-16018 Tsiviilasi H P hagi A R vastu lastele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H P ( ); Hageja esindaja Eero Lapp (EL Invest OÜ Õigusbüroo Eero Lapp, PK 111 Kuressaare 93801); Kostja A R ( ) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt A Rlt (R) H P kasuks igakuine elatusraha alates 1.maist 2008.a. poeg H R ( ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tema täisealiseks saamiseni s.o kuni ., kusjuures igakuine elatusraha lapse kohta kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Välja mõista kostjalt A Rlt (R) H P kasuks igakuine elatusraha alates 1.maist 2008.a. poeg H R ( .a.) ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni s.o kuni kusjuures igakuine elatusraha lapse kohta kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Otsus tunnistada viivitamata tagatiseta täidetavaks.

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

2-08-16018

2

olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 25.04.2008.a. esitas hageja H P kohtule hagi A R vastu lastele elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündisid hagejal kostjaga ühised lapsed – Hageja ei ole kostjaga kunagi abielus olnud. Hetkel ajutiselt laste juures viibiv kostja laste ülalpidamist kuidagi ei toeta ja kogu pere ülalpidamise majanduskoormus lasub hagejal. Teadaolevalt kostja praegu ei tööta. Lapsed õpivad Vanalinna Koolis. Lapsed elavad hageja juures, mida tõendab lisatud 16.aprilli 2008.a. rahvastikuregistri väljavõte. Hageja kolmanda lapse - E ZZi isa E ZZi vastu on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapse elatisnõudes. Hageja töötab restorani vahetusvanemana ja saab töötasu, mille viimase kuue kuu keskmine on 9904 krooni, lisandub lastetoetus 900 krooni kuus kolme lapse kohta. Paraku on kasvavate laste arenguks vajalike kulude iga-aastane suurenemine ja üldine elukalliduse tõus tinginud kostjapoolse materiaalse panuse osutamise nõude esitamise vajaduse. Kuna kostja keeldub laste ülalpidamist toetamast, on abi saamiseks kohtu poole pöördumine vajalik. Hageja taotleb kostjalt laste ülalpidamiseks igakuise elatisraha maksmist rahasummas 2175 krooni lapse kohta kuus kuni laste täisealiseks saamiseni , samuti taotleb hageja kostjalt kohtukulude väljamõistmist. Perekonnaseaduse (PkS) § 49 kohaselt on vanemal oma laste suhtes võrdsed kohustused. PkS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. See õigus ja kohustus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on vanem kohustatud lapse õigusi ja huve kaitsma. PkS § 60 lg 1 sätestab, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha olla ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määruse nr. 254 kohaselt 4350 krooni alates 1.jaanuarist 2008.a. ja pool sellest on 2175 krooni. Seega ei tohiks elatisraha lapse kohta olla alla 2175 krooni. Kostjal puudub teine laps, kes elatise väljamõistmisel soovitud suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui H ja H R, samuti ei ole kostja töövõimetu. Lapsed õpivad koolis ja neil puudub iseseisev sissetulek. Hageja poolt reaalselt kantav kulu seoses laste ülalpidamisega on hetkel 2000 krooni lapse kohta. Perekonna (4 inimest) eluaseme ja sidekulud (üür, mobiilid, telefon, elekter, internet) on kuus keskmiselt 3300 krooni, mille kandmist hageja tõendab lisatud Hanza.net-i väljavõttega. Lisanduvad kulutused väikelaenu tagasimaksele 1470 krooni kuus (maksegraafik lisatud). Toidule, riietele, koolikohustuse täitmisele ja 4-liikmelisee pere sotsiaalsetele vajadustele jääb üle ainult 6000 krooni. Laste mõistlikult põhjendatud vajadused on 4000- 4500 krooni lapse kohta kuus, millest vähemalt poole kandmine on isa kohustus. H ja H R ülalpidamiseks vajalikud kulud lapse kohta on esitatud alljärgnevas tabelis: Kuluartikkel X Eluasemekulud (elekter, vesi, sanitaarremont jms.) 500 Toit 1500

2-08-16018

3

Transport (bussipiletid maale vanaema juurde sõiduks) 150 Side (mobiilid) 150 Tervishoid 300 Internet koos kaabel TV-ga 100 Hügieenitarbed 300

Riided ja jalatsid 400 Koolikohustusega seotud kulud 200 Muud vältimatud püsikulutused (väikelaenu tagasimaksed 2000 krooni kuus:4=500 + laste taskuraha) 600 KOKKU 4200

PkS § 70 lg 1 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Eeltoodu ja PkS § 49, § 50 lg 1 ja 2, § 60 lg 1, § 61 lg 1, lg 2 ja lg 4, § 70 lg 1, TsMS § 162 lg 1, § 173 lg 1, § 362, § 363 alusel palub hageja: 1. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lapse H R ( ülalpidamiseks alates 2008.a. maikuust igakuise elatusrahana 2175 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s 2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lapse H R ( ülalpidamiseks alates 2008.a. maikuust igakuise elatusrahana 2175 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 13-14, 15/.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

Kostjale andis kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid edasiandmiseks kätte 17.05.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 13-14, 15/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

2-08-16018

4

Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist.

TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 164 lg 3 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

R.Undrest kohtunik