2-08-3267/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-08-3267

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2008.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-3267 Tsiviilasi M O hagi U J vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M O ( ); kostja U J ( ) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt U Jilt (J) M Oe (O) kasuks lapse K Ji (J) ( ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 3500 (kolm tuhat viissada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtusse esitamist (makseettepaneku kostjale kättetoimetamise päevast 19.02.2008.a. arvates), s.o alates 19.02.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni

3. Otsus tunnistada viivitamata tagatiseta täidetavaks. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 23.04.2008.a. esitas hageja M O kohtule hagi U Ji vastu lapsele elatise nõudes.

2-08-3267

Hagiavalduse kohaselt sündis kooselust kostjaga tütar K J. Isadus on tuvastatud isaduse tuvastamise tunnistusega. Kooselu kostjaga lõppes 2004.a. Sellest ajast ei ole kostja lapse ülalpidamiseks hagejale raha andnud ega muul viisil lapse ülalpidamisel osalenud. Hageja on kostjale teinud kohtuväliselt ettepaneku maksta hagejale vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks igakuist elatusraha, kuid kokkulepet ei ole pooled saavutanud. 2008.a. jaanuarikuus esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapse elatisnõudes. 25.03.2008.a kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus asja hagimenetlusse üleandmisega, kuna U J esitas elatisnõudele vastuväite, ja kohus määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. U J ei ole seadusest tulenevat ülalpidamis-kohustust juba aastaid täitnud. PkS § 61 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja töötab OÜ-s Tema keskmine brutopalk on XXXX krooni. Muid püsivaid sissetulekuallikaid peale töötasu hagejal ei ole. Kostja varalise seisundi, s.t tema vara ja sissetuleku kohta hagejal täpsed andmed puuduvad. Kostja omab Kuressaares kinnistut. Tema töökoha ja sissetulekute kohta hagejal andmed puuduvad. Tütar K õpib . Lapse vajadustest lähtuvalt hindab hageja tema ülalpidamiseks vajalikuks igakuiseks rahasummaks vähemalt 6000 krooni. Selle summa hulka on hageja arvestanud vajalikud kulutused:

• toidule 2400 krooni kuus (keskmiselt 30 päeva kuus, 80 krooni päevas);

• eluasemekuludeks 848 krooni kuus (sh üür 1000 kr: 3 = 333 krooni, kulud küttepuudele 167 krooni kuus, elekter keskmiselt 115 krooni kuus, kommunaalkulud 160 krooni kuus) (vt lisatud elamiskulude koond);

• interneti püsiühendusele 95 krooni (kuumakse 285 kr);

• kaabeltelevisioonile 46 krooni (kuumakse 139 kr);

• sidekulud (mobiiltelefon) 100 krooni;

• koolikohustuse täitmisele (koolitarbed, vahetusjalatsid, klassiekskursioon jmt) 300 krooni;

• huviringist osavõtt ( tants, 9 kuud aastas a' 250 kr) 187,5 krooni;

• elukindlustuse makse 161,1 krooni;

• kultuuriüritustest osavõtule (kino, teater, kontserdid) 100 krooni;

• juuksurile, kostmeetikale 85 krooni;

• ravimitele ja hügieenitarvetele 175 krooni;

• riietele 1055 krooni;

• jalanõudele 415 krooni. Lapse vajaduste rahuldamisega seotud kulude hulgas ei ole hageja siinjuures kajastanud kulutusi mööblile, olmeelektroonikale, transpordile jmt. Hageja leiab, et kostja peab lapse vajaduste rahuldamiseks eeltoodud summast kandma poole, s.o vähemalt 3000 krooni kuus. Lapsele makstava igakuise elatusraha kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, peab maksma elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Selleks, et hageja saaks lapse tarbeks reaalselt kasutada 3000 krooni, peab väljamõistetav elatis olema tulumaksu summa võrra suurem. Seetõttu taotleb hageja kostjalt lapsele igakuise elatusraha 3500 krooni väljamõistmist. Igakuine elatusraha lapsele tuleb kindlaks määrata lapse vajadustest lähtuvalt. Et tegemist on vajadustega, mitte tegelike kulutustega, ei ole lapse ülalpidamiseks vajalikku summat võimalik

2-08-3267

täies ulatuses dokumentaalsete tõenditega tõendada. Lapse vajaduste tõendamiseks esitab hageja dokumentaalseid tõendeid niivõrd kui see on võimalik, esitades olemasolevad kuludokumendid. Eluaseme-, interneti püsiühenduse jmt kulutused on hageja jaganud kolmele, kuna elatakse ühes eluruumis 3-liikmelise perekonnaga. Eeltoodu ja PkS§ 60 lg 1, § 61 lg 1, 2 ja 4, § 70 lg 2 ja TsMS §-de 162 lg 1, 129 lg 2, 236 lg 2, § 486 lg 4 ning riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel palub hageja:

1. Välja mõista U Jilt hageja kasuks lapse K Ji, , ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 3500 (kolm tuhat viissada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtusse esitamist (makseettepaneku kostjale kättetoimetamise päevast 19.02.2008.a arvates), s.o alates 19.02.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni .

2. Jätta hagimenetluse kohtukulud kostja kanda.

3. Kohustada kostjat esitama andmed tema sissetuleku ja varalise seisundi kohta.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 46-47, 48/.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

Kostjale andis kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid isiklikult kätte 16.05.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 46- 47, 48/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Hageja palub hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kostja järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 164 lg 3 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

2-08-3267

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda.

Reena Undrest kohtunik