2-08-16367/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-16367

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL 01. septembrist 2008. a.

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 01.09.2008.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-08-16367 Tsiviilasi N P hagi V Ž`i vastu elatise saamiseks lapse ülal pidamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja NP (elukoht xxx, isikukood xxx); kostja V Ž (elukoht xxx, isikukood xxx). Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt NP hagi V Ž`i vastu igakuise elatusraha saamiseks ning elatusraha saamiseks ühekordse maksena tagasiulatuvalt lapse ülalpidamiseks.

Välja mõista V Ž`ilt N P kasuks igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni xxx.a. sündinud tütre A Ž täisealisuseni xxx.a., alates 01.01.2008.a.

Välja mõista V Ž`ilt N P kasuks elatusraha ühekordse maksena summas 14 400 (neliteist tuhat nelisada) krooni tagasiulatuvalt perioodi eest 01.05.2007.a. kuni 31.12.2007.a. tütar A Ža ülalpidamiseks.

V Ž`il tasuda igakuine elatusraha summas 2 175 krooni N P arveldusarvele jooksva kuu 15. kuupäevaks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud riigilõivuna jätta V Ž`i kanda ning need välja mõista temalt riigituludesse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemise päevast 01.09.2008.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 29.04.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust xxx.a. tütar A Ža. Kostja on kantud isana lapse sünniakti. Pooled abiellusid 2006.a juulis. Alates 01.04.2007.a. muutusid poolte suhted formaalseteks ning 25.03.2008.a. nad lahutasid oma abielu. Viimase kolme kuu jooksul (jaanuar – märts 2008) tegi kostja panga kaudu igakuiseid rahaülekandeid hageja arvele summas 500 krooni lapse ülalpidamiseks, kuid hageja peab sellises ulatuses rahasummasid lapse ülalpidamiseks kuus mitteküllaldaseks ning ta on käesoleva hagi esitanud kohtule lapse õiguste ja huvide kaitseks. Hageja enda majanduslik olukord on hageja väidete kohaselt keskmine, kuid kulutused lapsele kasvavad pidevalt, kuna laps on juba kooliealine. Hageja leiab, et kostja on vanemana samuti kohustatud osalema lapse ülalpidamiskulude kandmises. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks tagasiulatuvalt perioodi eest märts – detsember 2007.a. summas 18 000 krooni ühekordselt ning perioodil jaanuar – märts 2008.a. summas 6 525 krooni ühekordselt. Hageja tehtud tasaarvestuse kohaselt ( 6 525 – 1 500 = 5 025 krooni. Seega moodustab hagiavalduse kohaselt hageja nõue kostja vastu tagasiulatuvalt ühekordse maksena kokku 23 025 krooni. Eeltoodut aluseks võttes ning juhindudes Perekonnaseaduse §-dest 50 lg. 1, 60 lg. 1, 61 lg.-test 1 ja 4 ning 70 lg. 2 palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks elatis summas 2 175 krooni kuus alates hagi esitamisest kohtule ning tagasiulatuvalt elatusraha ühekordse maksena summas 23 025 krooni, kuna kostja ei ole täitnud enda vanema kohustust alaealist last ülal pidada nõutavas ulatuses. Asja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited hagile Kostja hagile kirjalikke vastuväiteid ei esitanud.

Asja menetluse käik Pooled esitasid kohtule kirjaliku taotluse asjas kompromissi kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks. Kohus ei pidanud võimalikuks esitatud kujul kompromissi kinnitada seoses selles sisalduvate ebatäpsustega kuupäevades. Samas peab kohus võimalikuks esitatud kompromissi kui poolte ühist tahteavaldust aluseks võttes asi lahendada kirjalikus menetluses kohtuotsusega kohtuistungit pidamata, sest kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole ning pooled on vaidluseesemes esitatud kompromissi kohaselt põhiliselt kokku leppinud.

Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda lähtudes alljärgnevaist põhjendustest. Perekonnaseaduse § 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana,

lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kostja on 3-l kuul enna hagi esitamist tasunud hagejale lapse ülal pidamiseks panga kaudu 500 krooni elatusraha, kuid hageja pidas seda rahasummat mitteküllaldaseks, arvestades lapse kasvavaid vajadusi ning kohtu arvates tuleb hageja seisukohaga nõustuda. Kostja hagile vastu ei vaielnud ning on kohtule esitatud kompromissi kohaselt nõus maksma oma lapsele elatusraha summas 2 175 krooni kuus alates hagi esitamisest kohtule ning ühekordse maksena tagasiulatuvalt perioodil 01.05.2007.a. – 31.12.2007.a. kokku 14 400 krooni. Kostja kohustub kompromissi kohaselt igakuise elatusraha tasuma hageja arvele jooksva kuu 15. kuupäevaks. Perekonnaseaduse §-i 70 lg. 2 alusel võib kohus hageja nõudel välja mõista elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist kohtule, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja jooksul lapse ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Hageja on asjas väitnud, et kostja pole lapse ülalpidamiskohustust nõutavas ulatuses täitnud ning aluseks võttes lapse kasvavaid vajadusi ei ole ka kohtu arvates kostja poolt tasutud 500 krooni elatusrahana ilmselt küllaldane ja arvestatav rahasumma kalendrikuus lapse ülalpidamiseks. Seega on hageja nõue elatise väljamõistmiseks kostjalt tagasiulatuvalt Perekonnaseaduse § 70 lg. 2 alusel kohtu arvates õiguslikult põhjendatud, lähtudes eelkõige lapse huvidest ning tuleb rahuldada. Eeltoodut aluseks võttes tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 2 175 krooni elatusraha kuus alates 01.01.2008.a. kuni lapse täisealiseseni xxx.a. ning tagasiulatuvalt ühekordse maksena perioodil 01.05.2007.a. – 31.12.2007.a. summas 14 400 krooni lapse ülalpidamiseks. Asja menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda aluseks võttes TsMS § 129 lg. 2 sätteid ning välja mõista kostjalt riigituludesse, kuna elatise hagides on hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p.-le 2. Poolte õigusabikulud tuleb jätta poolte endi kanda kohtule esitatud kompromissi aluseks võttes.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 01.09.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik