2-08-21722/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 25.august 2008

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi AS E (registrikood XXX, asukoht: XXX) hagi SA(isikukood XXX, elukoht: XXX) vastu 4 951.04 krooni saamiseks.

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista SA´ilt 4 951.04 (neli tuhat üheksasada viiskümmend üks krooni ja 04 senti) krooni AS-i E kasuks.

3. Välja mõista SA´ilt AS-i E kasuks menetluskulud summas 1 000.00 (üks tuhat) krooni.

4. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (TsMS § 415).

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa TsMS § 442 lg 7 mõttes.

TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud Tsiviilasi nr 2-08-21722

2(2) faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata.

Kohus, hindamata tõendeid, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 3, § 8 lgga 2, § 76 lg-ga 1, §-ga 100, § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6 ning lg-ga 2 ja § 108 lg-ga 1.

Antud tsiviilasjas puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 2500.00 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud AS-i JIA arve nr XXX 23.05.2008 (t lk 7). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajateks antud asjas olnud füüsilised isikud on AS-i JIA töötajad ning nimetatud äriühing tegeleb hageja esindamisega sarnastes õigusvaidlustes vähemalt aastast 2005; nimetatud asjaolud saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) kõikide nimetatud aastate jooksul on viidatud õigusvaidlusteks olnud mobiilside liitumislepingutest tulenevad klientide võlgnevused ja vastavasisulisi hagiavaldusi on kohtutesse esitatud tuhandeid; 3) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindaja(d) kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused; 4) lisaks eelmises alapunktis nimetatud tegevusele nähtub tsiviilasja materjalidest esindaja tööna 2005.aastal võlanõude saatmine (t lk 15). Seega arvestades esindaja(te) tegelikku töömahtu ja nende töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 500.00 krooni.

Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas

250.00 krooni ja kohtuvälise kuluna 250.00 krooni (oli tasutud hageja poolt 05.09.2007 riigilõivuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel; TsMS § 144 p 7 alusel).

Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 1000.00 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Imbi Sidok (allkiri) ÄRAKIRI ÕIGE: kohtunik I.Sidok