3-08-1115/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. august 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-08-1115

Haldusasi

AS Hekate kaebus AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr

0026000579 tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: AS Hekate;

Seaduslik esindaja Ilona Urb;

Vastustaja: AS Ühisteenused;

Esindaja: Paavo Paal.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda:

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. 06.06.2008 saabus Tallinna Halduskohtule AS Hekate kaebus AS Ühisteenused viivistasu otsuse

nr 0026000579 (edaspidi viivistasu otsus) tühistamiseks.

2. Kaebuse esitaja leiab, et viivistasu määramine oli põhjendamatu, kuna AS-l Ühisteenused kui

eraõiguslikul isikul ei ole õigust teostada järelevalvet kohalike maksude tasumise üle ega määrata

viivistasusid. Sellest tulenevalt on AS Ühisteenused töötaja poolt tehtud viivistasu otsus

õigusvastane ja tühine algusest peale.

3. Kaebuse esitaja selgitab, et vastavalt põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 157 on kohalikul

omavalitsusel õigus kehtestada ja koguda makse. PS § 3 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Vastavalt maksukorralduse seaduse

(edaspidi MKS) § 5 lõikele 2 on kohalike maksude maksuhaldur valla- või linnavalitsus või muu

maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Kohalike maksude seaduse (edaspidi KoMS)

§ 3 lõike 1 kohaselt on kohalike maksude maksuhalduriks oma haldusterritooriumil valla- või linna

valitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus, kes korraldab kohalike

maksude kogumist. Sama sätte lõike 2 kohaselt rakendab volikogu poolt volitatud ametiisik

kohalike maksude kogumisel maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri õigusi volikogu

määrusega kehtestatud ulatuses. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 9 on

maksuhalduri

volitused

Tallinna

Linnakantselei

Finantsteenistuse

linnakassa

juhatajal,

Finantsteenistuse linnakassa vanemspetsialistil, Transpordiameti juhataja asetäitjal, Linnatranspordi

osakonna juhatajal, Linnatranspordi osakonna vanemspetsialistil ja Linnatranspordi osakonna

kontrolöril.

4. MKS § 5 lõigete 3 ja 4 kohaselt võib vald või linn lepingu alusel anda kohaliku maksu

maksuhalduri ülesandeid üle ainult Maksu- ja Tolliameti kohalikule struktuuriüksusele või sama liiki

kohalike maksude osas lepingu alusel teisele vallale või linnale. MKS § 10 lõige 1 sätestab, et

maksuhaldur kontrollib maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks

seadusega antud pädevust. Seega puudub Tallinna Linnavalitsusel õigus delegeerida maksude

tasumise kontrollimist ja määramist eraõiguslikule isikule. Tallinna Linnavalitsuse poolt määratud

isikud ei ole AS Hekate-le viivistasu määramiseks mingit menetlust läbi viinud ja viivistasu nende

poolt määratud ei ole.

5. Lisaks sätestab MKS § 11 lõige 1, et maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja

maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii

maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Vastavalt MKS § 13 lõikele 1 on

maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile

oma arvamus või vastuväited.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja leiab, et viivistasu otsus on õiguspärane, kuna esinevad seaduses sätestatud alused

viivistasu määramiseks ning palub jätta kaebus rahuldamata.

7. Viivistasu otsus koostati seetõttu, et 12.05.2008 oli AS Hekate-le kuuluv sõiduauto pargitud

Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal ning selle eest ei olnud ettenähtud korras tasutud

parkimistasu. Sellest tulenevalt koostas AS Ühisteenused parkimiskontrolör viivistasu otsuse,

millega määras viivistasu summas 480 krooni.

8. Põhjendamatu on kaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt on viivistasu otsus õigusvastane,

kuivõrd AS Ühisteenused eraõigusliku juriidilise isikuna ei oma õigust määrata viivistasusid. AS-il

Ühisteenused on selline õigus tulenevalt seadustest ja selle alusel sõlmitud halduslepingust. AS

Ühisteenused on volitatud avaliku võimu ülesandeid täitma seaduse alusel.

9. KoMS § 141 lõige 1 sätestab, et parkimistasu on kohalik maks. Sama paragrahvi teine lõige

sätestab, et parkimistasu määramine ja sissenõudmine toimub liiklusseaduses sätestatud alustel ja

korras, kusjuures maksukorralduse seadust kohaldatakse liiklusseaduses sätestatud ulatuses.

Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 502 kohaselt kuulub viivistasu määramisele siis, kui parkimistasu ei

ole ettenähtud korras tasutud ning loetleb alused viivistasu määramiseks. Kehtiva kohtupraktika

kohaselt on viivistasu käsitletav parkimistasu (kohaliku maksu) kõrvalkohustisena. LS § 501 lõige 3

sätestab muuhulgas, et viivistasu määramise võib halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule

juriidilisele isikule. Nendest sätetest juhindudes on Tallinna linn andnud halduslepinguga viivistasu

määramise õiguse üle AS-ile Ühisteenused.

10. Kaebaja viitab üldiselt ka väidetavale vastuolule põhiseadusega, kuid ei põhjenda, milles selline

vastuolu põhiseaduse normidega seisneb. Vastustaja on seisukohal, et selline vastuolu puudub,

kuivõrd ei ole põhiseadusevastane volitada eraõiguslikku isikut täitma avaliku võimu ülesandeid.

Selline seisukoht on kinnitust leidnud ka Riigikohtu praktikas. Riigikohus on mitmel korral

käsitlenud viivistasu puudutavaid vaidlusi ning ei ole ühelgi korral asunud seisukohale, et viivistasu

määraine oleks õigusvastane selle määramisest eraõigusliku isiku poolt.

11. Riigikohtu üldkogu 16.05.2008 kohtuotsuses väärteoasjas nr 3-1-1-86-07 on käsitletud

eraõigusliku isiku volitamist täitma riigivõimu ülesandeid. Nimetatud otsuses asus Riigikohtu

üldkogu küll seisukohale, et eraõigusliku juriidilise isiku volitamine läbi viima süüteomenetlust on

lubamatu, kuid asus ka seisukohale, et selline volitamine on võimalik ja lubatud haldusülesannete

osas. Viivistasu määramise näol on tegemist just haldusülesandega. Seega on alusetud kaebuses

toodud väited vastuolule põhiseadusega. Lisaks on kaebaja väited põhjendamata ja üldsõnalised

ning puudub võimalus neid sisuliselt hinnata.

12. Vastustaja lisab, et kaebuses toodud väited viivistasu otsuse formaalsest õigusvastasusest

menetlusvigadest tulenevalt on asjakohatud. Kohatud on ka kaebuses toodud viited

maksukorralduse seadusele, kuivõrd nimetatud seaduse sätted kohaldamisele ei kuulu. Seega ei saa

viivistasu määramine AS Ühisteenused poolt olla õigusvastane vastuolu tõttu maksukorralduse

seadusega. Viivistasu määramise näol on tegemist nn seotud halduse õigustoiminguga – viivistasu

kuulub määramisele seaduses sätestatud aluste esinemisel. Käesoleval juhul tuvastati viivistasu

määramise aluseks olevad asjaolud LS § 502 lõike 1 tähenduses. Parkimise järelevalvet teostaval

isikul oli kohustus määrata viivistasu ja haldusakti adressaadi ärakuulamata jätmine ei tingi

viivistasu õigusvastasust ning sellest ei saa tuleneda viivistasu tühistamine.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on

põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

14. Poolte vahel ei ole vaidlust faktilistes küsimustes. Seega nõustub kaebuse esitaja sellega, et AS-le

Hekate kuuluv sõiduauto oli pargitud Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal ilma parkimistasu

maksmata. Vaidlust ei ole selleski, et Tallinna Linnavalitsus on sõlminud AS-ga Ühisteenused parkimise

viivistasude määramiseks halduslepingu.

15. Käesolevas asjas on vaidlus vaid selle üle, kas vastustajal AS-l Ühisteenused oli eraõigusliku

juriidilise isikuna õigus määrata tasumiseks viivistasu või mitte.

16. Kohus leiab, et väär on kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt AS-i Ühisteenused õigus viivistasu

otsuseid määrata ei põhine seaduslikul alusel. Parkimistasu ja sellega koos ka parkimise viivistasu on

vastavalt kohalike maksude seaduse (edaspidi KoMS) § 5 puntkile 10 kohalik maks. KoMS § 3 lõike 1

kohaselt on kohalike maksude maksuhalduriks oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus või

muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus, kes korraldab kohalike maksude kogumist.

KoMS § 141 lõike 2 kohaselt toimub parkimistasu määramine ja sissenõudmine liiklusseaduses

(edaspidi LS) sätestatud alustel ja korras. Parkimistasu suhtes kohaldatakse maksukorralduse seadust

liiklusseaduses sätestatud ulatuses. LS § 501 lõike 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus kehtestada oma

territooriumil tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma

parkimistasu. LS § 501 lõike 3 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise

parkimise alal parkimist valla- või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise

kontrollimise ning LS §-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu

alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma

töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted. Eeltoodust

tulenevalt oli Tallinna Linnavalitsusel seaduslik alus sõlmida AS-ga Ühisteenused parkimise viivistasude

määramiseks haldusleping, mida Tallinna Linnavalitsus AS-ga Ühisteenused ka teinud on.

17. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga ka selles, et viivistasu otsuste määramine eraõigusliku juriidilise

isiku poolt on vastuolus põhiseadusega. Nõustuda tuleb vastustajaga selles, et kaebuse esitaja viited

nimetatud põhiseadusevastasusele on üldsõnalised, kaebuse esitaja ei ole toonud välja, milles see

vastuolu täpsemalt seisneb. Asjas nr 3-1-1-86-07 on Riigikohtu üldkogu arutanud avalik-õiguslike

ülesannete delegeerimise põhiseaduspärasust. Nimetatud asjas oli põhiküsimus selles, kas eraõiguslikule

isikule saab delegeerida väärteotrahvi (ühistranspordis piletita sõidu eest) määramise õigust. Riigikohtu

üldkogu leidis, et süüteomenetluse ja sellega seonduva riigi karistusvõimu delegeerimine eraõiguslikule

juriidilisele isikule on vastuolus põhiseaduse §-des 3, 10, 13 ja 14 sätestatuga nende koostoimes. Nii

kriminaalmenetlus kui ka väärteomenetlus kujutavad endast riigivõimu ühe alaliigi - karistusvõimu -

teostamist ja tulenevalt PS § 3 lg 1 esimesest lausest tuleb riigivõimu, sealhulgas karistusvõimu, teostada

üksnes põhiseaduse ning sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigikohus leidis, et ainuüksi lepingu

nimetusest tulenevalt on halduslepinguga põhimõtteliselt lubatav delegeerida eranditult vaid

täitevvõimu sfääri kuuluvaid haldusülesandeid. Karistusvõimu ning sealhulgas süüteomenetlust oma

terviklikkuses - koos võimaliku kohtumenetlusega - ei saa aga käsitada (tavalise) haldusülesannete

täitmisena. Halduskohus märgib, et maksude seaduse alusel määramine on aga haldusfunktsiooni

teostamine. Eelnimetatud Riigikohtu lahendist saab tuletada põhimõtteliselt ka seisukoha, et maksude

määramine eraõigusliku juriidilise isiku poolt seaduse ja halduslepingu alusel ei ole põhiseadusega

vastuolus. Seega ei ole alust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et

viivistasu otsus on määratud õiguspäraselt ja alused selle tühistamiseks puuduvad.

18. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja on

taotlenud enda kantud menetluskulude väljamõistmist, kuid ei ole esitanud kohtule menetluskulude

nimekirja. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik