2-07-38521/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtmisel põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

25. august 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-38521 Tsiviilasi AS-i E hagi LH vastu 7 037,52 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS E (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Raul Feldman Kostja LH(isikukood XXX elukoht kohtule teadmata) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista LH 7 037,52 (seitse tuhat kolmkümmend seitse krooni 52 senti) krooni AS-i E kasuks.

3. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta LH kanda.

2. Välja mõista LH menetluskulu 1 050 (üks tuhat viiskümmend) krooni AS-i E kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud AS E esitas 20.09.2007 makskäsu kiirmenetluse avalduse LH vastu 7 037,52 krooni saamiseks. Seoses võlgniku poolt tähtaegselt vastuväite esitamisega anti vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg-le 1 13.06.2008 määrusega AS-i E nõue LHvastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 25.06.2008 esitas AS E hagi LH vastu 7 037,52 krooni saamiseks. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 08.07.2005 sõlmitud liitumislepingust ning aktsiaseltsi EE ja kostja vahel 08.07.2005 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust, milledest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata. 25.07.2008 esitas kostja vastuse, milles võtab hagi õigeks kogu hageja nõude 7 037,52 krooni ulatuses.

Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohtul ei ole alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 1 kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. AS-i E ja LHvahel 08.07.2005 sõlmitud liitumislepingust ning aktsiaseltsi Elion Esindus ja LHvahel 08.07.2005 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 7 037,52 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 2 500 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu ning õigusabikulu summas 2 250 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 2 250 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 5 000 krooni puhul 2 500 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks

3 519,26 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 2 250 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole nimetatud dokumentide koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 2 250 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 800 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 800 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni, kokku

1 050 krooni.

Viivi Villemson