2-08-13245/42-08-13245/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine 22.august 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-13245 K.r. versus P.R. Hagi ese Elatise nõue Asja lahendamine kohtuistungil 18.august 2008 Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja K.R. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xxx xxx-xx xxxxxxxx) Hageja esindaja Jurist Malle Raba Kostja P.R. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx x-x, xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviil- kohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.

Otsustused hagis 1. K.R.i hagis P.R.i vastu: 1.1 rahuldada hagi ja välja mõista P.R.ilt K.R.i kasuks elatis 4350 ( neli tuhat kolmsada viiskümmend ) krooni kuus tütre G R sünd. xx. xx. xxxx.a. ülalpidamiseks alates 01. juunist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast.; 1.2 välja mõista P.R.ilt K.R.i kasuks elatis 4350 ( neli tuhat kolmsada viiskümmend ) krooni kuus alates 09. aprillist 2008.a. kuni tütar G R kolmeaastaseks saamiseni xx. xxxxx xxxx.a. Muud otsustused 2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskuludes 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 174 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid; 3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja põhjendused

K.R on esitanud 09.aprillil 2008 kohtusse hagi P.R.i vastu elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abiellusid 05. 08. 2000. Abielust on sündinud xx. xxxxxx xxxx tütar G R. Pooled asusid elama eraldi 13. juuni 2007. Tütar elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel.

Kostja ei ole tütre ülalpidamiseks raha andnud. Hageja taotleb lapse elatise suuruseks 4350 krooni kuus tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulekuks on 900 krooni kuus. Samuti taotleb hageja elatise välja mõistmist enda kasuks 4350 krooni kuus kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Kohtu põhjendused

Kohus tutvunud toimiku materjalidega ja ära kuulanud poolte seletused ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele.

Perekonnaseaduse ( edaspidi PkS ) § 61 lg. 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Lõige 2. kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lõige 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PkS § 70 lg . 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61. lg. 6 nimetatud asjaolusid.

Kohtuistungil hageja jääb oma hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Kohus tuvastas, et hageja kasvatab üksinda kahte alaealist last ja tema kuusissetulekuks on 900 krooni. Viibib lapsehoolduspuhkusel. Hageja kinnitab, et kostja ei ole talle lapse ülalpidamiseks elatist maksnud.

Kostja leiab, et elatise taotlus hageja poolt on väljapressimine. Tema otsib tööd Soomes. Momendil ei tööta. Ta kinnitab, et omab kinnisvara ridaelamuna x- x xxxxxxxx külas ja liisingus on sõiduauto Volkswagen Passat. Veel on tal kaks bussi ja krossiratas Kawasaki ja Aprilia ning uus haagis. Kostjal ei ole kohtule esitada tõendeid selle kohta, et ta omab sissetulekut, kuid ei eita, et töötas Soomes juhutöödel. Kostja leiab, et temal ei ole võimalik elatist maksta, kuna on ise võlgades. Tõendeid kohtule esitada ei ole, et temal ei ole võimalik tööle asuda tervislikel põhjustel.

Kohus leiab, et hageja taotlus välja mõista tütre G ülalpidamiseks elatis 4350 krooni kuus on põhjendatud. Asjaolu, et kostja kinnitab kohtus, et ei oma töökohta, ei ole aluseks elatise

PkS § 21 sätetest tulenevalt on abikaasa kohustatud ülal pidama abikaasat lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. PkS § 23 alusel, kui abikaasa ei täida seaduse § - s 21 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest.

Kohus leiab, et hageja taotlus elatise väljamõistmiseks tema kasuks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni summas 4350 krooni on põhjendatud. Hageja viibib lapsehoolduspuhkusel tema ainukeseks sissetulekuks on 900 krooni kuus. Kuna hagejal ei ole võimalus väikese lapse hoolduse tõttu tööle minna, kuid kostjal on võimalik töötada, siis kohus leiab, et kostja peab ja tal on võimalik ülal pidada lapse hoolduspuhkusel viibivat abikaasat.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Helle Tamm

Kohtunik