2-08-11263/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-11263

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2008. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-11263 Tsiviilasi OÜ V. hagi A. OÜ vastu 19 470 krooni väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine hageja poolt hagist loobumisega, riigilõivu tagastamine ja menetluskulude väljamõistmine Menetlusosalised ja nende esindajad

- hageja OÜ V.

- hageja lepinguline esindaja Monica Meristo (Meristo Õigusbüroo; asukoht Tallinna 21, 44311 Rakvere);

- kostja A. OÜ

- kostja lepinguline esindaja advokaat Peeter Viirsalu (Advokaadibüroo Paul Varul; asukoht Vabaduse pst 2-5, 51004 Tartu). RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine.

2. Lõpetada menetlus Tartu Maakohtus olevas tsiviilasjas nr 2-08-11263 OÜ V. hagis A. OÜ vastu 19 470 krooni väljamõistmiseks.

3. Tagastada Meristo Õigusbüroo OÜ arveldusarvele nr 221038838492 Hansapangas Meristo Õigusbüroo OÜ poolt

26. märtsil 2008. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 2900072699 tasutud riigilõivust pool, s.o 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni.

4. Välja mõista OÜ-lt V. A. OÜ menetluskulud 6 500 (kuus tuhat viissada) krooni A. OÜ kasuks.

Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2). Määrus toimetada kätte pooltele ja riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 661 lg 1 ja 2). ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on OÜ V. hagi A. OÜ vastu 19 470 krooni väljamõistmiseks.

4. juunil 2008. a saabus Tartu Maakohtusse hageja taotlus hagist loobumiseks, menetluse lõpetamiseks ja hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lõikes 3 sätestatust teavitas kohus

9. juunil 2008. a kostjat hagist loobumise avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamiseks ja hagejalt menetluskulude väljamõistmise soovist teatamiseks tähtaja 20. juuni 2008. a.

17. juunil 2008. a esitas kostja omapoolse kirjaliku seisukoha, milles leidis, et hageja poolt hagist loobumine on põhjendatud. Samas palus kostja mõista hagejalt välja kõik oma menetluskulud, esitades kulude aruande ja menetluskulusid tõendava arve nr 80855 summas 13 782,40 krooni. Hageja teatas 5. augustil 2008. a menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud ja ei ole kooskõlas TsMS § 175 lõikega 1. Esitatud kulude aruandest tulenevalt on enamik kulusid tõendamata ja ebavajalikud.

Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et toimikumaterjalidest nähtuvalt oli algselt töö tellijaks kostja ning alles kohtumenetluse käigus võttis vastutuse tasumise eest teine äriühing, mis tingiski hagist loobumise. Kostja pole tegelikkuses menetluskulusid reaalselt kandnud. Kostjale on arve tasumiseks antud piisavalt pikk tähtaeg ootamaks ära kohtulahendit menetluskulude suuruse kindlaksmääramises, et seda vajadusel korrigeerida. KOHTU PÕHJENDUSED TsMS § 428 lõike 1 punkti 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist.

Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõivust pool, kui hageja loobub hagist. Hageja eest on 26. märtsil 2008. a tasunud riigilõivu summas 1 250 krooni Meristo Õigusbüroo OÜ.

Seega tagastab kohus Meristo Õigusbüroo OÜ-le riigilõivu summas 625 krooni. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 168 lõike 4 kohaselt kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

TsMS § 174 lõike 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja kasuks kostja menetluskulud, milleks on kostja esindaja kulud summas 13 782,40 krooni.

Kostja on esitanud kohtule AS Advokaadibüroo Paul Varul poolt

16. juunil 2008. a väljastatud arve nr 80855 ja kulude aruande. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja õigusabikulud ei ole vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukuse astmele. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjalt hinnaga kuni 20 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 6 500 krooni. Eeltoodut arvestades, on kohus seisukohal, et on põhjendatud hagejalt välja mõista kostja kasuks kostja poolt nõutud õigusabikulud summas 6 500 krooni.

TsMS § 177 lõike 2 kohaselt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

Kohtunik