2-08-28090/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr. 2-08 - 28090

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2008. a Tartu Tsiviilasi

B. OÜ pankrotiavaldus OÜ G. vastu Menetlusosalised Võlausaldaja: B. OÜ Võlsausaldaja esindaja: Saksa vandeadvokaat Dirk Hundertmark, Rechtsanwaltskanzlei Hundertmark Advokaadibüroo OÜ, Küütri 14, 51007 Tartu Võlgnik: Oü G Võlgniku esindaja: Armand Mark, Turu Õigusbüroo OÜ, Turu 17-21, 51004 Tartu Menetlustoiming Pankrotimenetluse algatamata jätmine Eelistung

14. augustil 2008. a Protokollija Evelin Laansalu

I Asjaolud Võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse 3. juulil 2008.a. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku põhivõlg 23 111.50 krooni, millelt on arvestatud viiviseid 23 568 krooni. 14. augusti 2008. a. eelistungil loobus võlausaldaja pankrotiavaldusest. Võlgniku esindaja esitas kohtueelistungil tõendid, et võlausaldaja on loovutanud oma nõude Incure Inkasso Agentuur OÜ-le, kellele võlgnik tasus 8. augustil 2008. a põhivõla. Võlgnik ei vaidle pankrotiavaldusest loobumisele vastu. Võlausaldaja on esitanud taotluse õigusabi kulude väljamõistmiseks võlausaldajalt 10 000 krooni. Võlausaldaja esindaja peab põhjendatud õigusabikuluks 5000 krooni. II Kohtu seisukoht ja resolutsioon PankrS § 15 lg.2 sätestab lahtise loeteluna alused, mil kohus jätab pankrotimenetluse algatamata. Nimetatud sätte p.7 kohaselt võib kohus jätta pankrotimenetluse algatamata ka muul seaduses sätestatud alusel kui on nimetatud sama §-i lg.2 punktides 1-6. TSMS § 429 lg.1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Võlgnik on põhivõla tasunud. Kuna võlausaldaja on pankrotiavaldusest loobunud, siis tuleb võlgniku pankrotimenetlus jätta algatamata PankrS § 15 lg.2 p.7 alusel. PankrS § 15 lg 4 kohaselt kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Võlgnik taotleb õigusabikuluna 10 000 krooni väljamõistmist (lk 36).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus on kehtestanud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306 (edaspidi Määrus). Määruse kohaselt on kulude piirmäärade kehtestamisel võetud aluseks tsiviilasja hind. Tsiviilasja hinna määramist reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku 17. peatüki sätted. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Hagihind on hagiasjas taotletu harilik väärtus. Hagita asja hind on hagita asjas avaldusega taotletu harilik väärtus. TsMS § 136 lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. TsMS §-dest 125 ja § 132 tulenevalt määrab kohus pankrotiasja kui mittevaralise nõude hinnaks tsiviilasjana 15 000 krooni. Määruse § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 15 000 krooni maksimaalselt sissenõutavaks lepingulise esindaja kuluks 5000 krooni. Maakohus leiab, et TsMS § 175 lg 3 ja Määrus on teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude osas imperatiivsed normid. Kui menetlusosaline on teinud kulutusi õigusabile üle maksimaalse piirmäära, siis ei saa selliseid kulutusi lugeda põhjendatud ja vajalikeks. Seega saaks käesolevas asjas võlausaldajalt välja mõista teiste menetlusosaliste kulude katteks Määruse § 1 lg 1 alusel maksimaalselt 5000 krooni kõigis kolmes kohtuastmes kokku. Määruse §-s 2 sätestatud kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäärad antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna aluseid kõrgendatud piirmäärade kohaldamiseks käesolevas asjas ei ole esinenud.

Käesoleval juhul on võlgniku lepinguline esindaja koostanud võlgniku vastuse pankrotiavaldusele koos lisadega, osalenud ühel kohtu eelistungil pikkusega 55 minutit ja koostanud menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et arvestades asja olemust ja osutatud õigusabi mahtu ning võlausaldaja seisukohta, tuleb käesoleval juhul lugeda põhjendatud ja vajalikuks kulutuseks õigusabile 5000 krooni, mis tuleb välja mõista võlausaldajalt.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PankrS § 15 lg.2 p.7 ja lg 4 kohus, määras: Jätta algatamata OÜ G. pankrotimenetlus. Jätta kõik pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud B. OÜ kanda. Välja mõista B. OÜ-lt õigusabikuluna 5000 ( viis tuhat) krooni OÜ G. kasuks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on viisteist (15) päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Kohtunik