2-08-15880/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-08-15880

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. august 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-08-15880

Tsiviilasi

OÜ T. hagi M. OÜ vastu 339 946,20 krooni ja viiviste

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja OÜ T.

-

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar

(Advokaadibüroo

Bachmann

&

Partnerid;

asukoht

Raatuse 20, 51009 Tartu);

-

kostja M. OÜ

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja välja mõista M. OÜ-lt 339 946 (kolmsada kolmkümmend üheksa

tuhat üheksasada nelikümmend kuus) krooni ja 20 (kakskümmend) senti OÜ T.

kasuks.

2. Välja mõista M. OÜ-lt viivis põhiosa võlgnevuselt alates 16. jaanuarist 2008. a kuni

21. aprillini 2008. a summas 9 790 (üheksa tuhat seitsesada üheksakümmend) krooni ja

45 (nelikümmend viis) senti OÜ T. kasuks.

3. Välja mõista M. OÜ-lt viivis põhiosa võlgnevuselt alates 22. aprillist 2008. a kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras OÜ T. kasuks.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud M. OÜ kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

Hageja teostas vastavalt kostja tellimusele Tartus, aadressidel X pst 79 ja V tn 6, asuvate

korterelamute vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehituse krundi piires, mille kohta koostatud teostatud

tööde aktid kostja esindaja 15. jaanuaril 2008. a allkirjastas. Teostatud tööde maksumuseks oli

kokku 339 946,20 krooni. Kostja ei ole teostatud tööde eest hagejale tänaseni tasunud. 13. märtsil

2008. a esitas hageja kostjale kirjaliku nõude võlgnevuse tasumiseks 20. märtsiks 2008. a, kuid

kostja võlgnevust ei likvideerinud ega teatanud hagejale enda kohustuste täitmata jätmise

põhjustest.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 339 946,20 krooni ja kohustuse

täitmisega viivitatud 96 päeva (16. jaanuar 2008. a kuni 21. aprill 2008. a) eest viivise summas

9 790,45 krooni (0,03 % x 96 päeva x 339 946,20 krooni). Samuti taotleb hageja, et kohus mõistaks

kostjalt hageja kasuks välja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud

VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või

omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444

lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes

õiguslik põhjendus.

Kohus

tegi

kostjale

ülesandeks

hiljemalt

neljateistkümne

(14)

päeva

jooksul

hagi

kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile

ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise

korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja sai

kohtu teate koos hagimaterjalidega kätte 21. mail 2008. a (tl 16). Määratud tähtajaks kostja kohtule

kirjalikult vastanud ei ole.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma

selle eest tasu (VÕS § 635 lõige 1). VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS

§ 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud teostatud tööde

aktidega (tl 7-8), kostjale esitatud arvetega (tl 9-10) ja hageja teatega kostjale 13. märtsist 2008. a

(tl 11).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 635 lg 1 ja

TsMS § 367, rahuldab kohus tagaseljaotsusega OÜ T. hagi M. OÜ vastu 339 946,20 krooni ja

viiviste nõudes.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik