2-08-23418/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse tegemise kuupäev

Tallinn, 21.augustil 2008

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi OÜ R(registrikood XXX, asukoht: XXX) hagi EB´i (isikukood XXX, elukoht: XXX) vastu 14 900.00 krooni ja täiendavate viiviste saamiseks.

Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista EB’ilt 14 900.00 (neliteist tuhat üheksasada) krooni, millest 10 000.00 krooni on põhivõlgnevus ja 4900.00 krooni viivisvõlgnevus, OÜ Rkasuks.

3. Välja mõista EB´ilt viivis 0,5% päevas alates 30.05.2008 kuni põhinõude (10 000.00 krooni) täitmiseni OÜ Rkasuks.

4. Välja mõista EB´ilt OÜ Rkasuks menetluskulud summas 4 250.00 (neli tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 420, § 442 lg 6, § 632 ja § 633).

Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (TsMS § 415).

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa TsMS § 442 lg 7 mõttes.

TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, Tsiviilasi nr 2-08-23418

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata.

Kohus, hindamata tõendeid, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 3, § 8 lgga 2, § 76 lg-ga 1, §-ga 100, § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6 ning lg-ga 2, § 108 lg-ga 1 ning § 113 lg-ga 1.

Antud tsiviilasjas puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 5100.00 krooni (ilma käibemaksuta) ja on selle tõendamiseks esitanud BOÜ arve nr 280010 15.08.2008 (t lk 34). Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005.a määrus nr 306 sätestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud määruse kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 10 000.00 krooni, esindaja kuluna teistelt menetlusosalistelt maksimaalselt sissenõutav kulu 3 500.00 krooni. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kuluna välja 3 500.00 krooni.

Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõistmisele riigilõiv summas 750.00 krooni.

Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena kokku 4 250.00 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

TsMS § 122 lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 124 lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihinda arvutatakse põhinõude järgi ja lg 2 kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Käesolevas tsiviilasjas palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 10 000.00 krooni ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 4 900.00 krooni. Kuna viivise nõue ei ole põhinõudest suurem ega sellega võrdne, on antud juhul tsiviilasja hinnaks 10 000.00 krooni. Juhindudes eeltoodust ja riigilõivuseaduse (RLS) Lisast 1 kuulus hageja poolt antud hagiavalduse menetlusse võtmiseks tasumisele riigilõiv summas

750.00 krooni (hagihind 10 000.00 krooni). Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 1 000.00 krooni.

TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Tulenevalt eeltoodust on seega hagejal õigus esitada kohtule taotlus seaduses ettenähtust enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Imbi Sidok (allkiri) ÄRAKIRI ÕIGE: kohtunik I.Sidok